KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-04-398 (endine nr 2/24-3756/04) Kohtuasi AS hagi AS vastu kindlustushüvitise nõudes Menetlusosalised Hageja AS (reg k

§ 216lg 1, ÜL p 9).

Kui pärast hüvitisotsuse tegemist ei olnud AS sellega rahul, siis vastavalt poolte kokkuleppele oli ainult AS-l õigus pöörduda kohtusse vastavalt seaduses toodud korrale ja tähtaegadele. AS ei ole kohtusse pöördunud.

1. Kostja on seisukohal, et kindlustusobjektil puudusid kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustuskatte kehtimiseks nõutavad eeldused. Hageja ja kostja vahel XXX aastal sõlmitud kindlustusleping sätestas, et kindlustuskatte kehtimiseks peab objektil olema töökorras tuletõrjesignalisatsioon, hüdrandid ja tulekustutid. Nimetatud kindlustuskatte kehtimiseks nõutavad obligatoorsed eeldused olid täitmata. 2
2. Kindlustusobjektil puudus töökorras ja sisselülitatud tuletõrjesignalisatsioon. Vastuväidete kohaselt tulekahju ei avastanud esimesena mitte valvur EN, vaid katlamajas töötanud RR, kes orienteeruvalt kell 02.55 paiku märkas lahtist leeki operaatoriruumi aknast ja teatas tulekahjust katlamaja telefonilt Tallinna Päästeameti häirekeskusesse. Asjaolu, et RR avastas tulekahju juhuslikult visuaalselt, mitte aga tulekahjule häiresignaaliga reageeriva alarmseadme käivitumise tõttu, tõendab veenvalt asjaolu, et tulekahju hetkel ei olnud tuletõrjesignalisatsioon funktsioneeriv.
3. Kostja on seisukohal, et tuletõrjehüdrandid ei olnud töökorras. AS ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu poliisil on otseselt sätestatud, et kindlustuskatte kehtimiseks peavad objektil olema töökorras hüdrandid. Asjaolu, kas kindlustusobjektil asuvaid hüdrante hooldab kindlustusvõtja või kindlustatu isiklikult või kokkuleppel keegi kolmas isik, ei oma mitte mingisugust tähendust. Kindlustuskatte kehtimiseks omab tähendust üksnes see, kas nõutavad eeldused on täidetud, mitte aga asjaolu, kas neid täidab lepingupool ise või kolmas isik. Hüdrantide mittekorrasolek on tõendatud ekspertide poolt kõikide tähendust omavate asjaolude analüüsi ja põlengukohas teostatud vaatluse tulemusel saadud andmetega, mis on toodud ekspertiisiaktis nr XXX. Ekspertiisiakti kohaselt (punkt 6.6 ja 9.6) olid objektil asuvad tuletõrjehüdrandid jää ja lume all ning nende kasutamine vee võtmiseks oli välistatud.
4. Kostja vastuväidete kohaselt objekti elektrisüsteemid ei olnud vooluvõrgust välja lülitatud. Ekspertiisiaktiga 615 (punkt 5.9) on tuvastatud, et objekti elektrijuhtmestik oli tulekahju ajal pingestatud, kuna kustutustööde käigus sai üks tuletõrjujatest elektrilöögi ja hoone kilbiruumis olevad elektrikilbid lülitas välja pärast kella 04.05 kohale saabunud ÜP. Ekspertiisiakti XXXkohaselt (punkt 9.2, 9.4) võis tulekahju tekkimine elektriseadmestikust olla võimalik ning kõige tõenäolisemalt sai tulekahju alguse mõnest operaatoriruumi vooluvõrku jäetud elektritarbijast (soojapuhur).
5. Kindlustuslepingu nr XXXXosaks olevate XXX Üldiste lepingutingimuste punkti 3.
6. kohaselt peab kindlustusvõtja järgima XXX kindlustustingimusi, kindlustustunnistuses või muidu kirjalikult antud kaitsejuhiseid (ohustusnõudeid), mis on ette nähtud kahju vältimiseks või piiramiseks. Kaitsejuhiste mittejärgimisel võidakse hüvitist vähendada või see maksmata jätta. Tõendatud on, et kindlustusvõtja ei täitnud kaitsejuhiseid, mistõttu kostja vähendas põhjendatult kindlustushüvitise suurust.
7. Kuigi hagejal puudub igasugune nõudeõigus kostja vastu, leiab kostja, et hageja on eksinud ka väidetava kahjuhüvitise suuruse arvutamisel. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud hoonekahju arvestusega. Hageja arvestuste aluseks on XXX s.o. 1 aasta ja 9 kuud pärast tulekahju toimumist kehtestatud metoodika, mida ei saanud aluseks võtta XXX kevadel läbiviidud hoone jääkväärtuse kindlakstegemise ekspertiisis. Seetõttu on hageja väited hoone kahju suuruse kohta tõendamata.
8. Kostja vastuväidete kohaselt hageja väited saeliini kahju suuruse kohta on tõendamata. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele ja leiab, et see on aegunud. Võlaõigusseaduse, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg.2 kohaselt arvestati viivisenõude aegumistähtaega alates XXX. Hageja esitas viivise nõude XXX, s.o. pärast 3-aastase aegumistähtaja möödumist, millest tulenevalt kostja taotleb kohtult kohaldada hagi aegumist kogu viivisenõude ulatuses. Asjaoluga, et AS raamatupidamisdokumendid pärast seaduses ettenähtud säilitustähtaja möödumist hävitatakse, pidi hageja arvestama, kui ta esitas hagi enam kui 8 aastat pärast õnnetuse toimumist.
9. Kuna asjas on tõendatud, et hagejal puudub nõudeõigus, kahju suurus on tõendamata, viiviste nõue on põhjendamatu ning aegunud ning kostjal oli õigus vastavalt XXX üldiste lepingutingimuste p 3.2 kindlustusvõtja poolse kaitsejuhiste mittejärgimise tõttu kindlustushüvitist vähendada, on XXX XXX otsus seaduslik ja põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
10. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud 3 ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
11. Käesolevas vaidluses kuuluvad kohaldamisele kindlustusjuhtumi ajal kehtinud kindlustusseaduse, tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavad sätted.
12. Vaidlus puudub selle üle, et XXX toimus tulekahju XXXX.
13. Vaidlus puudub selle üle, et AS (asukoht XXX) kindlustusvõtjana sõlmis kindlustuslepingu kostjaga (kindlustuspoliis nr XXX XXX. / t lk 11j). Kindlustuse objektiks KS § 7 tähenduses oli muuhulgas saekaater, saekaatriseadmed ja -hoone kindlustussummaga kokku 6 700 000 kr.
14. Vaidlus puudub selle üle, et kostja vähendas hüvitist ja kandis AS-le arvele kahju osaliselt kokku 146986 kr (hüvitis 166 986 kr sh operaatoriruumi viimistlustööde taastamismaksumus 27 560 kr ja puidusaagimisliini juhtpultide maksumus 139 426 kr, millest on maha arvatud lepingujärgne omavastus 20 000 kr). Koristuskulud summas 128092 kr tasuti hoone omanikule XXX (t lk 20-22).
15. Osundatud lepingu üldiste lepingutingimuste (ÜL) p 9 (t lk 245) sätestab, et kui kindlustusvõtja ei ole rahul XXXhüvitisotsusega, siis ta võib pöörduda kohtusse vastavalt seadusandluses toodud korrale ja tähtaegadele. AS ei pöördunud kohtusse XXX XXX hüvitisotsuse vaidlustamiseks.
16. XXX kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS pankroti (t lk 17-18). 28.

§ 216

lg 1 kohaselt nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule on lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isikuga. TsÜS § 61 lg 1 sätestab, et tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses, lg 3 järgi tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele ja tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse. XXX nõude loovutamise lepinguga omandas AS (nüüd AS) AS (pankrotis) nõude kindlustushüvitise saamiseks kostjalt (t lk 19). XXX loovutas AS nõude summas 5 755 239 koos kõigi lepingust ja seadusest tulenevate kõrvalnõuetega hagejale 1 krooni eest (t lk 50).

1. Kohus on seisukohal, et kuivõrd AS (pankrotis) kindlustushüvitise nõue ei ole seotud kreeditori isikuga ja selle loovutamine ei ole vastuolus seaduse ega lepinguga ning asja materjalidest nähtuvalt loovutaja tahteavaldus vastas tema tahtele (t lk 127), võis pankrotihaldur kõnealuse hüvitise nõude loovutada kolmandale isikule.
2. Kohus leiab, et kuna nõuet võib loovutada nii tasu eest kui tasuta, siis nõude loovutamise hind antud tsiviilasjas õiguslikku tähendust ei oma.
3. Kuivõrd hageja on nõude loovutamisega omandanud AS (pankrotis) kahjuhüvitamise nõude kostja vastu, on temale kui nõude omandajale üle läinud ka kõik kohustise täitmist tagavad õigused (

§ 216lg 3).

Arvestades asjaolu, et kindlustuspoliisi nr XXX XXX. kohaselt oli kindlustusvõtja AS (pankrotis) ja nõude omandajal hageja näol on kõik kohustise täitmist tagavad õigused, asub kohus seisukohale, et käesolevas vaidluses ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas AS (pankrotis) oli nõude loovutamise ajal kindlustatud objekti omanik või mitte ja kas ta kavatses oma tootmistegevuse 1996.a. veebruarikuus lõpetada ja seega jätab kohus nimetatud asjaolusid käsitlevad tõendid tähelepanuta. 32. ÜL p 9 kohaselt kui kindlustusvõtja ei ole rahul XXX hüvitisotsusega, siis võib ta pöörduda kohtusse vastavalt seadusandluses toodud korrale ja tähtaegadele. Osundatud sättest tuleneb kindlustusvõtja õigus pöörduda kohtusse vastavalt seadusandluses toodud korrale ja tähtaegadele. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui seadus ei keela kindlustusvõtjal oma nõuet kindlustusandja vastu loovutada

§ 216

lg 1 järgi, siis järelikult ei saa ka osundatud ÜL säte keelata nõude omandajal (kindlustusvõtja) kohtusse pöörduda vastavalt seadusandluses toodud korrale ja tähtaegadele. 4

1. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud Kindlustusseaduse § 2 kohaselt kindlustuse eesmärk on kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuslepingus ettenähtud korras.
2. 30.10.1995.a. sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt peab kindlustuskatte kehtimiseks olema objektil töökorras tuletõrjesignalisatsioon, hüdrandid ja tulekustutid ning peale tööaja lõppu tuleb seadmed vooluvõrgust välja lülitada (t lk 12).
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustuse objektil oli töökorras tuletõrjesignalisatsioon. AS-i ekspertiisiakti nr XXX (t lk 73-85) p 5.
4. kohaselt objektil puudus valvesignalisatsioon, oli olemas tuletõrjesignalisatsioon, mille väljund asus katlamajas, kuid nii objekti valdajal kui ka rentnikul puudus info selle korrasoleku kohta viimaste aastate jooksul. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtuvalt Harju Päästeameti peainspektori poolt koostatud ettekirjutuses XXX. p 13 ja 26 nähti ette signalisatsioonisüsteemi korrasoleku kontrollimist.
5. Tunnistaja ÜP, tolleaegse AS direktori ütlustest nähtub, et tuletõrjesignalisatsioon oli olemas, paiknes angaaris, kaarhallis, operaatoriruumis ja see koosnes anduritest. Tuletõrjesignalisatsioon oli kogu aeg sisselülitatud, signalisatsioonipasun asus katusel, mille töötamist ei ole aga tunnistaja kunagi kuulnud. Teab, et tuletõrjesignalisatsiooni käis kontrollimas Harju Päästeteenistus. Tunnistaja TP, tolleaegse vahetusmeistri ütlustest nähtub, et tuletõrjesignalisatsioon oli ja see koosnes koonusekujulistest anduritest, millised rippusid lae all pika liinina läbi angaari, samuti oli operaatoriruumis vähemalt 2 andurit. Kuhu tulekahju tekkimise korral häiresignaal pidi minema tunnistaja ei teadnud, signalisatsioonipasun (sireen) pidi aga tunnistajale teadaolevalt paiknema katusel. Arvestades eeltoodut, loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et läbi angaari olid paigutatud tuletõrjesignalisatsiooni andurid. Kohus ei loe usaldusväärselt tõendatuks asjaolu, et operaatoriruumi laes paiknesid koonusekujulised tuletõrjesignalisatsiooniandurid, kuivõrd tunnistajate ütlused on vastuolus ekspertiisiakti nr XXX punktis 6.6 (t lk 80) väidetuga , millest nähtub, et operaatoriruumis olid andurid jäänud ilmselt kahe lae vahele. Asjaolu, et viilhall oleks olnud ka tegelikkuses varustatud signalisatsioonipasunaga, tunnistajate ütlustega piisavat tõendamist leidnud ei ole. Tunnistajad ei ole näinud kõnealust signalisatsioonipasunat ega ole kuulnud ka selle funktsioneerimist.
6. Seega hageja väidet, et viilhallis ja operaatoriruumis oleks olnud töökorras tuletõrjesignalisatsioon, tolleaegse direktori ja vahetusmeistri ütlused usaldusväärselt ei kinnita. Nimetatud tunnistajate ütlused kinnitavad osundatud ekspertiisiaktis nr XXX väidetut, et nii objekti valdajal kui ka rentnikul puudus info signalisatsiooni korrasoleku kohta viimaste aastate jooksul. Harju Päästeameti peainspektori poolt koostatud XXX ettekirjutuse p 13 ja 26 nägid ette signalisatsioonisüsteemi korrasoleku kontrolli. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et signalisatsiooni korrasolekut oleks kohustatud isikute poolt kontrollitud ja et selle korrasolek oleks tuvastamist leidnud.
7. XXX. EN seletuskirja (t lk 23) kohaselt valvuriruumi laualambituli hakkas võbisema ja mõni minut hiljem kuulis ta väljast häiresignaale ja väljunud ruumist, et selgitada, millisest hoonest signaalid tulevad, selgus, et AS saeveskis põles saepurulinttransportöör. E.N poolt XXX OÜ-le antud selgituse (t lk 100) kohaselt hakkas laualambituli võbisema ja mõni hetk hiljem kuulis ta väljast häiresignaale ja uurima minnes, kust signaalid tulevad, selgus, et signaalid tulid AS viilhalli poolt. Nägi, et transportöörlint, mis suundus hoonesse, põles hoonest väljapoole jäävas osas, hoone kivist osal näha olevad aknad olid terved ja tuld oli näha hoone sisemuses. Ei olnud kindel, kas kuulis häiresignaali selle tööle hakkamise hetkest peale, sest väravaputkas mängis raadio. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt E.N reageeris voolu kõikumisele ja väljunud valvuriruumist ja kõndinud ca 5 meetrit kuulis signaali, mis tuli kuskilt ruumi seest. Seega kuulis tunnistaja E.N kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt signaali alles peale valvuriruumist väljumist ja peale ca viie meetri pikkuse teekonna läbimist. Sellest järeldub, et signaal, mida E.N võis kuulda, pidi olema väga nõrk, kui ta seda kuulis alles peale seda, kui oli väljunud valvuriruumist ja kõndinud ca viis meetrit. Tähelepanuväärne on asjaolu, et E.N reageeris esmalt laualambi võbelemisele, mitte häiresignaalile. Nimetatu annab samuti alust järelduseks, et kahjutuli ei olnud algstaadiumis, vaid pidi olema juba sedavõrd tugeva intensiivsusega, et mõjutas objekti elektrisüsteeme. E.N kes ainukesena kuulis signaali, ütluste kohaselt kostus signaal ruumi seest, see ei ole aga kooskõlas tunnistajate Ü.P ja T.P ütlustega, kes väitsid, et vastav signalisatsioonipasun (mida nad ei ole küll näinud ega kuulnud selle töötamist) asus viilhalli katusel. Seega tunnistajate ütlused signalisatsioonipasuna asukoha kohta on vasturääkivad ja teineteist välistavad. 5 Seega on ebaselge, kas E.N kuulis vaidlusaluse tuletõrjesignalisatsiooni sireeni. Tunnistaja H.P ütluste kohaselt võis signaal pärineda ka kõrvalasuva hoone signalisatsioonipasunast.
8. Kõnealuse ekspertiisiakti nr XXX p 5.
9. nähtuvalt avastas tule katlamajatöötaja R.R kes nägi katlamaja ukselt so 60 m kauguselt objektist lahtist leeki operaatoriruumi aknast ja viilhalli edelakülje lähemast aknast. Seda, et R.R kelle tööruum asus tulekoldest ainult 60 m kaugusel, oleks kuulnud mingitki signaali, nimetatud ekspertiisiaktist ega R.Ri seletuskirjast (t lk 136) ei nähtu.
10. Tunnistaja AL ütluste kohaselt saekaatris oli tuletõrjesignalisatsioon, milline koosnes anduritest, mis andis signaali puldile. Puldi asukohta tunnistaja ei teadnud. Häire saamisel pidi tööle hakkama vastav kell, mille asukohta tunnistaja ei teadnud. Teadaolevalt oli signalisatsioon ainult hallis sees. Tunnistaja A.L ütluste kohaselt tulekahjus kahjustatud viilhalli tuletõrjesignalisatsioon ei olnud ühendatud katlamajja, sama nähtub ka M OÜ tõendist XXX (t lk 148). Maaalust signalisatsioonikaablit viilhalli ja katlamaja vahel ei olnud.
11. Tunnistaja H.P ütluste kohaselt AS poolne signalisatsioonikaabli ots oli maha kukkunud aga teine signalisatsioonikaabli ots viis katlamajja, mis oli ühendatud signalisatsioonikeskusega. Signalisatsioonipuldid olid katlamajatöötaja väite kohaselt pikemat aega välja lülitatud. Asjaolu, et signalisatsioonipuldi nupud olid välja lülitatud, nähtub ka ekspertiisiaktist nr XXX(t lk 83). XXXX ekspertiisiakti p 9.
12. on eksperdid asunud seisukohale, et objekti tuletõrjesignalisatsioon oli katlamajas olevast puldist välja lülitatud (t lk 83). Samas ei ole usaldusväärset tõendamist leidnud, et nimelt AS valduses olnud viilhalli tuletõrjesignalisatsioon oleks olnud lülitatud katlamajas asuvasse pulti. Hageja väitesse, et viilhall oli varustatud töökorras autonoomse tuletõrjesignalisatsiooniga, suhtub kohus kriitiliselt, sest selle olemasolust ei teadnud ei AS tolleaegne direktor ega vahetusmeister.
13. Asjaolu, et tuletõrje päästemeeskonna kutsus välja katlamajatöötaja R.R kinnitab ka E.N antud ütlus kohtuistungil. Asja materjalidest nähtuvalt Päästeteenistuse väljasõidu raporti (t lk 24) kohaselt saadi väljakutse seoses tulekahjuga XXX 02.58, esimene tuletõrjeauto oli kohal kell 03.
15. Tulekahjust teatanud katlamajatöötaja R. R seletusest nähtub, et kui tema tulekahju avastas, olid tuleleegid väljunud ka operaatoriruumi ja hoone küljepealt paremast aknast. Järelikult olid aknaklaasid selleks ajaks juba suure sisetemperatuuri tõttu purunenud, sest ekspertide arvamuse kohaselt operaatoriruumi aken enne tulekahju purustatud ei olnud. XXX on eksperdid jõudnud järeldusele (t lk 85), et klaaside purunemine operaatoriruumis võis toimuda 250 kraadise sisetemperatuuri juures, milleks võis kuluda 20-30 minutit.
16. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt avaldas tunnistaja H.P , et selleks võis kuluda ka 3040 minutit. Ka oli tunnistaja H.P seisukohal, et signalisatsiooni olemasolul pidanuks see rakenduma tulekahju algperioodil ja kuna tulekahju avastati intensiivse lahtise leegiga põlemisel, siis see ajavahemik tule süttimise ja avastamise vahel pidi olema pikk, järelikult ei saanud olla töötavat signalisatsiooni. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et töökorras tuletõrjesignalisatsiooni korral oleks tulekahju avastatud märkimisväärselt varem ning kahjustused oleksid ilmselt piirdunud üksnes operaatoriruumiga.
17. 08.05.1996.a. ekspertiisiakti nr XXX(t lk 73-85) ja XXX ekspertiisiakti (t lk 26-31) kohaselt on eksperdid jõudnud arvamusele, et tulekahju sai alguse operaatoriruumist. Tunnistaja T.P ütluste kohaselt operaatoriruumi köeti vajadusel soojapuhuriga. Tunnistajate T.P ja Ü.P ütluste kohaselt enne tulekahju viimasel kahel tööpäeval palkide saagimist ei toimunud ja seega operaatoriruumi ei kasutatud. Tunnistaja Ü.P lahkus antud ütluste kohaselt reedel töölt viimasena ja operaatoriruumis enne lahkumist ei käinud. Tulekahju põhjus osundatud ekspertarvamustega tõendamist leidnud ei ole. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale kuigi eksperdid ei ole tuvastanud tulekahju põhjust, saab siiski tõendatuks lugeda asjaolu, et tulekahju sai alguse operaatoriruumist. Samas ei saa tähelepanuta jätta seda, et eksperdid ei ole välistanud asjaolu, et tulekahju võis põhjustada mõni operaatoriruumis olev pingestatud elektritarbija.
18. Hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, ei saa kohus lugeda usaldusväärselt tuvastatuks hageja väidet, et kindlustuse objektil ja nimelt operaatoriruumis, kust suure tõenäoliselt sai alguse tulekahju, oli nõuetekohaselt töötav tuletõrjesignalisatsioon. 6
19. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et asja kohtuliku arutamise käigus ei ole usaldusväärset tõendamist leidnud asjaolu, et kindlustusobjekt oleks olnud varustatud töökorras tuletõrjesignalisatsioonisüsteemiga. Seega kindlustusvõtja ei olnud täitnud lepingujärgset hoolsuskohustust nõuetekohaselt ega taganud kindlustusobjektil töökorras tuletõrjesignalisatsiooni olemasolu. Töökorras tuletõrjesignalisatsioon eeldab tulekahju avastamist selle algstaadiumis, mitte aga siis, kui tulekahju on saavutanud sellise staadiumi, kus suure kuumuse tõttu purunevad hoone aknad. Nõuetekohase signalisatsioonisüsteemi olemasolukorral pidanuks seda kuulma nii katlamaja töötaja kui ka väravavalvur isegi siis, kui raadio mängib.
20. Kindlustuskatte kehtimiseks pidid objektil olema töökorras hüdrandid. Vaidlust selle üle, et tuletõrjehüdrante tulekahju kustutamisel ei kasutatud, ei ole.
21. Tunnistaja H.P ütluste kohaselt hüdrantidel, millised asusid saekaatri lähedal, oli oluline tähendus tule kustutamisel, kuivõrd tegemist oli ulatusliku tulekahjuga. Hüdrandid olid lume ja jää all ning neid ei saadud kätte. Seda, kas hüdrandid olid töökorras, tuletõrjujad ei teadnud. Tunnistaja Ü.P ütluste kohaselt tuletõrjehüdrandid asusid tee all angaari kõrval, need ei olnud tähistatud, ei olnud nähtavad, olid lume all ega kuulunud AS-le Ida Puu. Ekspertiisiakti nr 615 (t lk 83 ) järgi ei saanud tuletõrjehüdrante töökorras olevateks lugeda, kuna nad olid XXX tulekahju toimumise ajal jää ja lume all. Kohus loeb eelnimetatud tõenditega tuvastatuks asjaolu, et XXX. ei olnud kindlustuse objekti so Kanali tee 1 asuva saekaatri läheduses asuv tuletõrjehüdrant töökorras, vastupidine tõendamist leidnud ei ole. Seega oli formaaljuriidiliselt täitmata üks eeldustest kindlustuskatte kehtimiseks.
22. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tuletõrjehüdrantide omanik oli ja neid hooldas Mõigu EK ja seega kolmandate isikute tegemised või tegematajätmised hüdrantide hooldamisel ei saa olla kindlustusvõtjale, kelle valduses hüdrante polnud, kindlustushüvitise mittemaksmise aluseks. Kohus on seisukohal, et kui lepingu pooled on kokkuleppinud selles, et kindlustuskatte kehtimiseks peab objektil olema töökorras hüdrant, mille korrasoleku pidi tagama kindlustusvõtja, siis on ainetu rääkida sellest, et kindlustusvõtja valduses tuletõrjehüdrante ei olnud. Ja kui see nii oligi, et kindlustusvõtja valduses ei olnud tuletõrjehüdrante, siis oli tegemist vaieldamatult kindlustuslepingu rikkumisega.
23. Tunnistaja, kustutustööde juhi V T ütluste kohaselt üks hüdrant asus põlenud hoone lähedal, kuid nende kasutamiseks ei olnud vajadust, sest vett võeti objektist 200-300 meetri kaugusel asuvast veevõtukohast voolikute, mida paigaldati viis minutit, kaudu. Tunnistaja kinnitusel ei oleks hüdrantide kaudu saadud vajalikku kogust vett ja pealegi olid hüdrandid suure tõenäosusega külmunud ja nende avamine oleks olnud asjatu ajakulu.
24. Kohtu hinnangul on iseküsimus see, kas sellise ulatusega tulekahju puhul oleks olnud mõistlik, arvestades ilmastikuolusid, tuletõrjehüdranti vee võtmiseks kasutama (avama) hakata. Antud juhul oli ilmselt mõistlikum võtta vett veehoidlast kui hüdrandist, sest arvatavasti oleks kulunud hüdrandi jääst ja lumest puhastamiseks kauem aega, kui veehoidlast vee võtmisele ning samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, kas hüdrandist oleks üldse vett kätte saanud. Kindlustusvõtja oli endale võtnud ÜL p 3.
25. kohaselt kohustuse järgida ohutusnõudeid, mis on ette nähtud kahju vältimiseks või piiramiseks. Tuleb asuda seisukohale, et töökorras hüdrant (hüdrandid) vähendaks õnnetusjuhtumi korral oluliselt kahju tekkimise võimalust ning nende korrashoiu ja olemasolu eest peab vastutama kindlustusvõtja. Kindlustusvõtja peab täitma endale võetud hoolsuskohustust, st olenemata sellest, kas hüdranti sel korral kasutati või mitte, oleks pidanud see olema lumest ja jääst puhastatud ning tagatud hüdrandi(te) töökord. Õnnetus oleks võinud juhtuda ka mõnel teisel aastaajal, nt suvel ning siis oleks arvatavasti ajakulu kokkuhoiu mõttes vett võetud esmalt hüdrandist, mis asus mitmeid kordi lähemal kui veevõtu koht. Antud juhul oli olemas veehoidla kust vett võtta, kuid oleks võinud olla ka olukord, kus veevõtu koht oleks asunud oluliselt kaugemal ning sealt tulekolde varustamine veega oleks võtnud väga kaua aega ning selle tulemusena tekkiv kahju väga suur. Seega, olenemata sellest, kas vett võeti hüdrandist või veehoidlast, pidanuks kindlustusvõtja tagama töökorras hüdrandi olemasolu.
26. Pooled vaidlevad selle üle, kas objekti elektrisüsteemid, elektriseadmed olid peale tööaja lõppu vooluvõrgust välja lülitatud. Kindlustuslepingu nr XXX osaks olevate XXXÜldiste lepingutingimuste punkti 3.
27. kohaselt peab kindlustusvõtja järgima 7 XXXkindlustustingimusi, kindlustustunnistuses või muidu kirjalikult antud kaitsejuhiseid (ohustusnõudeid), mis on ette nähtud kahju vältimiseks või piiramiseks. Kaitsejuhiste mittejärgimisel võidakse hüvitist vähendada või see maksmata jätta. Poliisil viidatud siseministri XXX määruse “Tuleohutuse üldeeskirja TE-1 kinnitamine” p 48 kohaselt tuleb töö lõpetamisel ruumi elektriseadeldised vooluvõrgust välja lülitada, välja arvatud tehnoloogianõuete või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötavad elektriseadmed.
28. Kohtuistungil antud Ü.Polli ütluste kohaselt lülitas ta reedel töölt lahkudes peakilbist välja kõik tuled, selgitas, et seadmed lülitati välja elektrikilbist. Ekspertiisiakti nr XXX p 5.
29. järgi kilbiruumis olevad elektrikilbid lülitati välja tulekahjuööl peale kella 04.05 AS direktori Ü.P poolt. Eelnevast järeldub, et elektrikilbid olid tulekahjuööl sisselülitatud asendis ja seega elektriseadmestik pingestatud. Sama nähtub ka XXX. ekspertiisiakti punktist 7.
30. (t lk 31), mille kohaselt ööl vastu XXX oli saekaatri elektriseadmestik (kaablivõrgud, elektrikilbid) pingestatud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et tulekustutustööde käigus sai üks tuletõrjujatest elektrilöögi veejoa, milline oli suunatud viilhalli ja kilbiruumi liitumispiirkonda, kaudu (ekspertiisiakt nr 615 p 5.
31. t lk 76) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et objekti elektrisüsteemid ei olnud vooluvõrgust välja lülitatud, nagu õigesti väidab kostja.
32. Kindlustuspoliisil on sätestatud, et peale tööaja lõppu tuleb seadmed vooluvõrgust välja lülitada. Tunnistaja TP ütluste kohaselt köeti operaatoriruumi soojapuhuriga, p 7.
33. järgi on tulekahju alguse saanud operaatoriruumist, p 7.
34. võis tekkinud tulekahju põhjuseks olla kõige suurema tõenäosusega pingestatud soojapuhur, ekspertiisiakti nr 615 p 6.4.
35. järgi aga soojapuhurit ja selle ca 1,5 m pikkuse vasest toitejuhtme jäänuseid eksperdid ei leidnud. Hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, ei saa kohus asuda seisukohale, et peale tööaja lõppu olid elektriseadmed siiski vooluvõrgust välja lülitatud.
36. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et asja kohtuliku arutamise käigus ei ole piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et AS kindlustusvõtjana oleks täitnud XXXkaitsejuhiseid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui AS puidutsehhis oleks täidetud kõiki tuleohutuseeskirjade nõudeid ning XXXettekirjutusi, oleks tulekahjus hävinud operaatoriruumi sisustus, siseviimistlus, muutunud kasutamiskõlbmatuks puidusaagimisliinide juhtpuldid, automaatika ning kaabelliinid, mis sisenesid operaatoriruumi, kuid viilhall koos puidusaagimisseadmestikuga oleks säilinud. Järelikult vähendas kostja põhjendatult AS kindlustushüvitise suurust.
37. KS § 2 kohaselt kindlustuse eesmärk on kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuslepingus ettenähtud korras. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja täiendav hüvitisenõue ei ole põhjendatud ja tõendatud ja ei seega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd kostjal ei teki kindlustushüvitise maksmise kohustust hagejale, ei pea kohus vajalikuks analüüsida esitatud tõendite pinnalt väidetava kahju suurust ja sellega seoses jätab kohus nimetatud asjaolusid käsitlevad tõendid hindamata. Menetluskulud
38. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 jäävad hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kulud õigusabile moodustavad 76 587 kr. Arvestades asja keerukust ja sellele kulunud aega, asub kohus seisukohale, et kostja kohtukulude katteks tuleb hagejalt välja mõista 65000 kr kostja kasuks. Ene Tsefels Kohtunik 8