TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-988 Otsuse kuupäev 22.11.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X. esindaja v.adv. Janek Valdma kaebus Tartu Vangla toimingutest t

§ 12

lg 1 on kehtestatud vanglas eraldihoidmise printsiip, millest tuleb vanglas juhinduda isikute eraldi paigutamisel ning seega on „juhendist“ lähtumine vangla poolt kaebaja eraldi hoidmisel EVK erisektsioonis kaebaja suhtes õigusvastane.

§ 8

üldtingimuste kohaselt on lubatud liikuda kinnipeetavatel äratusest kuni öörahuni vabalt kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

§ 34lg 6 suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vangla juhtkond kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamise. Asja materjalide kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud arvates

1. aprillist 2004 kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätteid, mis on kaasa toonud kaebaja hoidmise EVK erisektsioonis, mistõttu on piiratud kaebaja vanglasisest liikumisõigust, hariduse omandamist, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõttu, värskes õhus viibimist , kehakultuuriga tegelemist, millest tulenevalt ei ole koheldud kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega, kelle kohta kuuluvad kohaldamisele eeltoodud Vangistusseaduse sätted. Ka haldusasja nr. 3-309/04 lahendamisel on halduskohus leidnud, et vangla ei ole taganud kaebajale hariduse omandamist vastavalt VangS § 34 lg 6 sätetele ning piiranud usuliste vajaduste rahuldamist. Kohus on leidnud, et kaebajale tuleb mõistlikus koguses lubada kambrisse viirukiküünlaid, kuna nimetatud asjade olemasolu kambris ei sea ohtu vangla üldist sisekorda ja vangla julgeolekut. Tulenevalt VangS § 62 on kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamiseks selleks vajalike asjade hoidmine enda juures ja võimalus kohtuda vaimulikuga. Kaebaja poolt loetletud toimingud, mis baseeruvad Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistatud Tartu Vangla direktori käskkirjale „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“ sätetele , on õigusvastased, kuna vanglal puudus seaduslik alus kaebaja suhtes rakendada eraldihoidmise printsiipi EVK erisektsioonis ning sellest tulenevaid piiranguid kaebaja suhtes kohaldada. Kohus on tunnistanud haldusasjas 3-05-671 kaebaja poolt vaidlustatud toimingud arvates 14.04.2004 kuni 01.04.2005, mis on sooritatud Tartu Vangla poolt tuginedes Tartu Vangla direktori 14.04.2004.a. käskkirjale nr. 1-3/38 , õigusvastaseks. Kohtuotsus on jõustatud 18.09.2006 riigikohtu määrusega. Käesoleva asja vaidlus. Haldusasjas nr. 3-05-988 on X.X. esindaja vandeadvokaat Janek Valdma tulenevalt pärast Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10.000.- krooni. Kaebaja on läbi elanud hingelise kannatuse – solvangud, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu, heaolu langus, mis on tingitud püsivast piirangust isiku suhtes. Piirangud on seisnenud selles, et ebaõiglaselt on hoitud kaebajat erisektsioonis ja ei ole võimaldatud kaebajal vanglasiseselt liikuda ulatuses, mis kinnipeetavale on ette nähtud, ei võimaldatud kehakultuuriga tegeleda, piiratud oli värskes õhus viibimine , ei ole võimaldatud täita usulisi kombetalitusi, piiratud on hariduse omandamist ning kaebajat on hoitud ebaseaduslikult käeraudades. Kohtuistungil lisab kaebaja esindaja, et kaebaja olukorda saab kompenseerida ainult rahaliselt, mis annaks talle mingisuguse hüve ja looks materiaalse heaolu mingiks perioodiks. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt pakutava avaliku vabandusega. Vastustaja esindaja palub kaebajal vastu võtta Tartu Vangla vabandused tulenevalt kohtuotsuse kohaselt õigusvastaseks tunnistatud toimingutest. Vastustaja on seisukohal, tuginedes kohtupraktikale võib mittemateriaalse kahju hüvitamist asendada avaliku vabandusega sellisel viisil, kuidas kaebaja seda soovib. Kohtu seisukohad: Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Isikul, kelle õigusi on rikutud halduse õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega (haldusasi nr. 3-05-671) tuvastatud , et vangla on juhindunud X.X., kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul, eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätetest (edaspidi „juhend“), mis seadsid kaebajale ebaõiglaselt piirangud, mida kaebaja kohtu kaudu vaidlustas. Juhendi alusel tehtud toimingud (X.X. kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava hoidmine eraldi sektsioonis, tema liikumisvabaduse piiramine sellest tulenevalt jne.) on õigusvastased, kuna pädevust ületades antud haldusakt on kehtetu algusest peale. Antud asjas on tuvastatud Tartu Vangla poolt õigusvastane käitumine kaebaja suhtes, millega on kaasnenud kaebaja heaolu langus, kaebaja väärikuse alandamine, kuna kitsendatud on kaebaja õigusi perioodil 14.04.2004 kuni 01.04.2005, seega loeb kohus mittevaralise kahju nõude põhjendatuks. (Olemas on põhjuslik seos kaebaja suhtes õiguste rikkumise ja tagajärje vahel). Kui vangla ei oleks kehtestanud kaebaja suhtes piiranguid , st kohaldanud „juhendi „ sätteid, ei oleks pidanud kaebaja kohtu poole pöörduma oma õiguste kaitseks. Kuna on tegemist isiku (kaebaja) inimväärikuse alandamisega ja isiku (kaebaja) õiguste piiramisega , on kohus seisukohal, et tegemist on põhiõigustega, mis laieneb ka kinnipeetavatele. Isik, kellele on karistusena määratud reaalne vanglakaristus ning tema suhtes kohaldatakse põhiõiguste piiranguid, ei anna see õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse rohkem, kui see tuleneb seadusesätetest. Mittevaralise kahju puhul ei ole kindlaks määratud kindlat summat kahju hüvitamisel ning tuleb arvestada, et rahaline hüvitis ei saa tekkinud mittevaralist kahju kuidagi kaotada, vaid ainult tasakaalustab kaotuse ühe õigushüve raames võiduga teises. Antud kohtuasjas on esitatud mittevaralise kahju nõue 10.000.- krooni, kohus peab põhjendatuks vähendada summat 5000.- kroonile, pidades nimetatud hüvitist proportsionaalseks ja vastavaks vangla õigusvastaste toimingutega ning arvestades kohtupraktikat, kus mõisteti kaebaja (kinnipeetava) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 10.000.- krooni seoses asjaoluga, et isik paigutati ilma õigusliku aluseta mittenõuetekohasesse kartserisse, mida pidasid kohtud kaebaja suhtes raskeks rikkumiseks, moraalse kahju nõudeks oli selles asjas nõutud 50.000.krooni (Riigikohtu lahend 3-3-1-2-06). Õige on kaebaja väide, et ta on püüdnud kohtuväliselt oma probleeme lahendada, kuid vangla jäi jäigalt omale seisukohale ja ei püüdnud kohtuväliselt kaebaja taotlusi rahuldada. Kitsendused, mis seonduvad vangla toimingutega 14.04.2004 kuni 01.04.2005 ja usuliste kombetalituste piiramine alates 23.09.2003 kuni 01.04.2005, on toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Riigivastutuse seaduse § 13 lg 1 sätestab asjaolud, mis tuleb arvesse võtta hüvituse suuruse määramisel. Antud juhul hindab kohus RVS § 13 lg 1 p. 3 tulenevat õiguste rikkumise raskust. Tulenevalt RVS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Antud juhul on kohus seisukohal, et X.X. kaebus kuulub rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5000.- krooni , mis kuulub väljamõistmisele Tartu Vanglalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud käesoleva asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
2. Menetluskuludest: HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu 300.- krooni haldusasjas 3-05-671(tl.14,15, tasunud on M.S.) seoses põhjendatud huvi alusena esitatud kahju nõude taotlusega, kuulub sellest summast väljamõistmisele kaebaja kasuks 150.- krooni, kuna kaebus on mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldatud pooles ulatuses (so. 5000.- -st 3%= 150.-) Tulenevalt HKMS § 92 lg 2 alusel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
4. Samas taotletakse õigusabikuludena välja mõista 1500.- + käibemaks 270.- , so. 1770.- krooni, mis on tasutud haldusasjas nr. 3-05-671 (tl. 14,15, summa tasujaks on M.S.) , millele lisandub käesolevas asjas täiendavalt menetluskulud 1890.- (kohtuistungil osalemine 1 tund, so. 1500.- + käibemaks 270.- ja sõidukulu 120.-, kokku 1890.-)) OÜ Advokaadibüroo Valdma ja Partnerid konto väljavõtte kohaselt on D.K. tasunud õigusabikulusid 12.098.- suuruses summas X.X.le õigusabi osutamise eest. Taotlus on summa kanda nimetatud isiku arvele, kes on tasunud ka õigusabikulud. Kohus peab usaldusväärseks, et kogusumma 12.098.- krooni hulgas on tasutud õigusabikulud ja sõidukulu seotud käesoleva asja vaidlusega(1890.-) Kohus peab põhjendatuks välja mõista Tartu Vanglalt õigusabikulud haldusasjas 3-05-671 tasutud riigilõivu, mis antud juhul on vähendatud 150.- kroonile ning kanda nimetatud summa M.S. arveldusarvele ning summa 1890.-, mis tuleb kanda D.K. arveldusarvele, kuna õigusabi kulu kandjaks ei ole kaebaja ise vaid kolmandad isikud. Kaebaja poolt taotletud õigusabikulud 1500.- ja käibemaks 270.- krooni (tasutud haldusasja 305-671 raames)jätab kohus välja mõistmata, kuna haldusasjas 3-05-671 on kohtulahendiga ringkonnakohus 29.06.2006 lahendanud õigusabi menetluskulude küsimuse ning mõistnud välja kaebaja kasuks 10.052.- krooni ning nentinud, et ülejäänud osas tuleb jätta menetluskulud kaebaja poole kanda. Kohtunik Mare Priks