2-05-1867/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.10.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-1867 Tsiviilasi HKi hagi SD vastu 400000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HK (XXX), esindaja PJ Kostja SD(XXX), esindaja M S Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud Tallinn, Kentmanni kohtumaja Hageja HK, esindaja P J , Kostja SD, esindaja M S RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista SD’ilt HKi kasuks põhivõlga 192848,00 krooni ja viivis 117152,00 krooni, kokku 310000 krooni. Välja mõista SD’ilt HKi kasuks kohtukulude katteks kokku 24274 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused HK andis SD laenu XXX-XXX kokku summas 16000 USD järgmiselt: XXX 550 USD, XXX 300 USD, XXX 3850 USD, XXX 1000 USD, XXX 400 USD, XXX 5250 USD, XXX 2150 USD, XXX 2500 USD. Poolte vahel on sõlmitud vastavad laenulepingud, kostja on allkirja kirjutamise ajal saanud raha. Laenu tagasimaksmiseks määrati erinevad tähtajad, viimane oli XXX. Pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid võla vähendamise või tähtaja pikendamise kohta. Lepingutega oli ette nähtud, et kostja maksab intressi igakuiselt. Kostja põhivõlg on 16000 USD. Intressivõlg on 4000,10 krooni. Kogu võlg on 20000,10 krooni, mis teeb 241061 EEK (1USD = 12,053 EEK Eesti Panga kurss). Hageja palub kostjalt välja mõista 241061 krooni. Menetluse käigus suurendas hageja nõuet viivise näol ja samas loobus intresside nõudest 4000,10 USD= 48212,00 krooni (meneltus intresside osas lõpetatud XXX hagist loobumise tõttu). Kõik laenud pidid olema ära tasutud 2000.a. jaanuaris. Lepingutes oli kokkulepe viivise suuruses 1 % päevas tasumata summalt. Alates XXX kuni hagi täpsustamiseni XXX on üle 2200 päeva ning viivisesumma 4 miljonit krooni. Laenu andmisel oli 1 USD 15,50 krooni ja hagi esitamise ajal 12,05 krooni. Arvestades valuutakursi laengust ning tarbijahinnaindeks kasvu 6 aasta jooksul üle 25% siis hageja on saanud otsest kahju valuutakursi langusest 55152,00 kroon ja inflatsioonist 62000 krooni 117152 krooni, mida poleks olnud kui kostja oleks lepingut täitnud. Hageja palub välja mõista viivised 207152,00 krooni ja põhivõla 192848,00 krooni. Hageja ei ole sundinud kostjat lepinguid sõlmima, kostja ei ole sundi, ähvardust tõendanud. AS-i tegevust puudutavad väited ei puutu vaidlusesse. Hageja esitatud tõendid Hageja esitas tõenditena laenulepingud XXX vastavalt sõlmitud XXX., Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata (vastus XXX). Ei ole hagejalt laenu võtnud, hageja ei ole kostjale laenu andnud. Kostja ei ole sellist laenu vajanud. Lepingutes on märgitud, et laen oli antud tootmise arendamiseks. Kostja oli lepingute sõlmimise ajal illegaal, ei saanud majandustegevust arendada. XXX töötas hageja ise AS-s , mis kuulus faktiliselt kostjale, kuid kostjal ei olnud firmat võimalik vallata seaduslikul alusel. Hageja korraldas firma tegevust, käsutas pangaarvet, mille kohta andis hageja kostjale alkikirja Kostja kirjutas alla laenulepingutele hageja sunnil ja sageli olid blanketid tühjad ja hageja täitis lepingu tingimused pärast seda kui kostja lepingu blanketi allakirjutamist, kasutades ära kostja illegaalset olukorda. Hageja ähvardas ja nõudis laenulepingute allakirjutamist kostjalt, kuid laenulepinguga ei ole toimunud raha üleandmist. Hiljem so XXXX sundis kostjat alla kirjutama maksegraafiku võlga kustutamiseks 3 tundmatu mehe juuresolekul, ja kuna kostja keeldus sellele alla kirjutamast siis sundis hageja kostjat kirjutama, et maksegraafikule on alla kirjutatud ilma sunnita, mis ei ole tõsi. Hageja ei ole tõendanud, et raha on kostjale üle antud, lepingud on rahatud. Kostja esitatud tõendid AS registrikaardi väljavõte, KMA tõend XXX selle kohta, et kostja omab alates XXX-XXX tähtajalist elamisluba, hageja võlakiri XXX Kohtu põhjendused Vastavalt vaidlusaluse lepingu ja võlakirja koostamise ajal kehtinud TsK § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel tavaliselt esitatavatele nõuetele ja § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine ja lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. 2 TsK § 272 lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagatama, sama sätte

1. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt §
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid ajavahemikul XXX-XXX 8 laenulepingust kokku summas 16000 USD järgmiselt: XXX vastavalt 550 USD, XXX vastavalt 300 USD, XXX. vastavalt 3850 USD, XXX vastavalt 1000 USD, XXX vastavalt 400 USD, XXX. vastavalt 5250 USD, XXX vastavalt 2150 USD, XXX vastavalt 2500 USD. Seega vastavad laenulepingud TsK § 273 sätestatud vorminõudele. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, § 61 lg 1 järgi on tehingud oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning § 62 lg 1 ja 2 järgi väljendatakse tahet kõne kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja on teda sundinud märgitud 8-le laenulepingutele alla kirjutama, seega leiab kohus, et poolte tahe oli lepingutele allakirjutamisel suunatud nendevahelisele laenusuhete tekitamisele. TsK § 272 lg 1 järgi on laenusuhe reaalne leping ja leping loetakse sõlmituks laenu andmise momendist. Kohtule esitatud kõigil laenulepingutel on ühesugune sisu ja nimelt selles, et hageja võimaldab kostjale laenu (kõigil lepingutes p-s 1) tootmise arendamiseks. Kostja väiteis, et tema oli Eestis illegaal ning ta ei saanud Eestis äri ajada, mistõttu tal ei olnud laenu vaja ja ta seda ka tegelikult ei saanud. Kostja poolt kohtule esitatud KMA kiri tõendab küll asjaolu, et kostja on alates XXX kuni XXX Eestis elamiseks elamisluba, kuid nimetatu ei tõenda seda, et kostja ei võinud saada hagejalt XXX laenu. Hageja selgitas, et ta andis raha kostjale enne lepingute allakirjutamist. Kostja väidab, et ta pole raha saanud. Kohus leiab, et kostja väited lepingute rahatusest on tõendamata. Kostja kirjutas vähese aja jooksul so 3 kuu jooksul (XXX-XXX) alla 8-le laenulepingule kokku summas 16000 USD tootmise arendamiseks, samas väidab, et tal ei olnud raha vaja, sest ei saanud äri ajada, ja samas ei ole ta tõendanud, et teda sunniti neile kõigile 8-le lepingule alla kirjutama, siis nimetatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et kostja väited lepingute rahatusest on vastuolus tema enda käitumisega kui ta kirjutas alla 8-le laenulepingule, millede järgi võimaldas hageja talle tootmise arendamiseks laenu. Kõigi lepingute p 4 järgi jõustuvad need lepingud nende allakirjutamisest, mis viitavad sellele, et hageja on kostjale ka raha lepingute järgi üle andnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et ta andis kostjale laenu märgitud laenulepingute järgi kokku 16000 USD, kostja ei ole tõendanud lepingute rahatust. Hageja leiab, et lepingud pidid olema täidetud hiljemalt 2000.a. jaanuaris, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, seega on kostja alusetult keeldunud saadud laenu tagastamast ja alusetult TsK § 174 järgi lepingut ühepoolselt täitmast, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenusumma, mille hageja arvestas kroonidesse hagi esitamise seisuga XXX vastavalt 192848,00 krooni. Pooled olid lepingutes kokku leppinud ka viivises – 1% tasumata võlalt. Viivise kokkulepe on kirjalik ja vastab seega TsK § 191 lg 2 sätestatud kirjaliku vormi nõudele. Õige ei ole kostja väide, et hageja nõuab intressi ja pole viivist nõudnud, vastupidi loobus hageja menetluse käigus intresside nõudest, millises osas on kohus lõpetanud menetluse XXX, viivisenõude esitas hageja XXX. Hageja märkis, et ta on valuutakursi vahest ja inflatsioonist tingituna kandnud kahju tagastamata laenu eest arvates 2000.a. jaanuarist kokku 117152,00 krooni, millest 55152,00 krooni on valuutakursi vahe, sest laenu andmise ajal oli 1 USD 15,50 krooni ja hagi esitamise ajal 12,05 krooni ning tarbijahinnaindeksi kasv on olnud 25%. Kostja 3 ei ole hageja väidetavale kahjule ega viivisele arvestamisele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb viivis kostjalt välja mõista. Hageja möönis istungil kohtu õigust viivist vähendada. Kooskõlas TsK § 194 lg 1 võib kohus viivist vähendada kui tasumisele kuuluv on ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjudega. Hageja on ise märkinud oma kahju suuruseks 117152,00 krooni, mistõttu tuleb väljamõistetavat viivist vähendada TsK § 194 lg 1 järgi 117152,00 kroonile. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista võlg 192848,00 krooni ja viivis 117152,00 krooni, kokku 310000 krooni. Asjaolu, milleks laenu faktiliselt kasutati – OÜ tootmise arendamiseks või sõiduki, mille omanik võis hageja olla 2000.a. juulis, parandamiseks aga samuti kostja võimalikud raskused OÜ arendamisel, omandamisel, mis võisid olla tingitud tema abikaasa lahkumisega Eestist Ameerikasse aga asjaolu, et hageja korraldas teatud perioodil OÜ juhtumist, samuti kas sellest äriühingust sai hageja tulu, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu puudub vajadus anda hinnaga sõiduki kasutamiseks volikirjale XXX (lk 81), võlakirjale, hageja võlakirjale OÜ rendi, töötasude ja kasumi kohta (lk 50, 61-62), OÜ registrikaardile. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui kuulub osalisele rahuldamisele, mõistab kohus vastaspoolelt välja hageja kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele ning kuni § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 14000 krooni (nõue oli intresside ja põhivõla väljamõistmiseks) ning viivisenõudelt 7000 krooni, kokku tasus seega hageja lõivu 21000 krooni. Hagihind jäi menetluse lõpuks 400000 krooni (intressinõudes summas 48212 krooni lõppes meneltus loobumise tõttu). Kohus rahuldab hagi summas 310000 krooni, mis on hagihinnast 77,50%. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt riigilõivu katteks välja mõista 16275 krooni. Hageja tasus õigusabikulude katteks 8000 krooni ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 8000 krooni, mis ei ületa ega ole vähem kui 5% hagi rahuldatud osa. Kokku tuleb kohtukulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 24275 krooni. Kohtunik 4