KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 - 05 - 16141 Otsuse kuupäev 06.juuni 2006 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Maarika Koppelmann Kohtuasi Korteriühistu Valuoja 13A hagi OÜ K.Luht ja Andres Nurga vastu võla 90661.65 krooni nõudes Hageja Korteriühistu Valuoja 13A (registrikood 80042082, asukoht Valuoja 13 A Viljandi ) esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Kostjad OÜ K.Luht ( registrikood 10130904, asukoht Valuoja 13 A Viljandi) Andres Nurk ( isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xx x xxxxxxxx) kostjate esindaja Rein Kontus Asja arutamise kuupäev 17.mai 2006 Istungist osavõtnud isikud hageja esindajad vandeadvokaat Eha Lillsaar juhatuse liige Lembit Kommusaar kostjate esindaja Rein Kontus OÜ K.Luht juhatuse liige Karl Luht kostja Andres Nurga esindaja Elvi Korts Resolutsioon Välja mõista OÜ-lt K.Luht Korteriühistu Valuoja 13A kasuks võlg 46159.70 krooni ( nelikümmend kuus tuhat ükssada viiskümmend üheksa krooni ja 70 senti ), viivis kokku 19992.95 krooni ( üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend kaks krooni ja 95 senti ), 1 riigilõiv 3125 ( kolm tuhat ükssada kakskümmend viis ) krooni, õigusabi kulud 3243 ( kolm tuhat kakssada nelikümmend kolm) krooni. Välja mõista Andres Nurgalt Korteriühistu Valuoja 13A kasuks võlg 44292.85 krooni ( nelikümmend neli tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni aj 85 senti ), viivis kokku 19277.10 krooni ( üheksateist tuhat kakssada seitsekümmend seitse krooni ja 10 senti), riigilõiv 3125 ( kolm tuhat ükssada kakskümmend viis ) krooni, õigusabi kulud 3243 ( kolm tuhat kakssada nelikümmend kolm) krooni. Välja mõista OÜ-lt K.Luht kohtukulud ( postikulud ) 189 ( ükssada kaheksakümmend üheksa ) krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- Välja mõista Andres Nurgalt kohtukulud ( postikulud ) 189 ( ükssada kaheksakümmend üheksa ) krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited Hagiavalduse järgi Valuoja pst 13A elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu Valuoja 13A. Korteriühistu liikmeteks on korteriühistuseaduse § 5 alusel kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. 22.01.2003 müügilepingu järgi omandasid kostjad Viljandi linnalt korteriomandi registriosa 11795, asukohaga Valuoja pst 13A, millest OÜ K.Luht 3518/6910 mõttelist osa ja Andres Nurk 339276910 mõttelist osa. Kostjad on kantud korteriomandi omanikena Viljandi Maakohtu Kinnistusameti korteriomandi registriosa 11795 jakku kande 2a ja 2b järgi. Et kostjad keeldusid korteriühistu liikme kohustusi täitmast ja majanduskulude ja sihtotstarbeliste kulude katmist, pöördus hageja 2003 hagiga kohtusse. Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsusega rahuldati hagi. Kohus tunnustas KÜ Valuoja 13A liikmete õiguste ja kohustuste üleminekut kostjatele korteriomandi üleminekust 05.02.
- Vaatamata sellele on kostjad jätnud ka peale kohtuotsusega jõustumist oma kohustused korteriühistu liikmena täitmata. Võlg on tekkinud alates 09.09.2003, millise perioodi kohta on kostjatele hageja poolt arved esitatud majanduskulude ja sihtotstarbeliste kulude ning tarbitud vee-kanalisatsioon ja üldelektri eest võrdeliselt nende osa suurusele korteriomandi üldpinnast. A.Nurk pidi tasuma 38507.55 krooni, tasunud on 5617.05 krooni, jääb võlg 32890.50 krooni. OÜ K.Luht pidi tasuma 38511.95 krooni, tasunud 4208.60 krooni, jääb võlg 34303.35 krooni. Kokku tasumata 67193.85 krooni. Täiendavalt on kostjatele arvestatud viivist perioodi 01.10.2003 kuni 31.07.2005 esitatud arvete maksmisega viivitamise eest OÜ K.Luht kohta 7572.20 krooni, A.Nurk kohta 7301.30 krooni ning enne 01.10.2003 esitatud arvete eest perioodi 01.05.2003 kuni 31.05.2005 aja eest OÜ K.Luht 4375.45 krooni, A,.Nurk 4218.75 krooni. Kokku OÜ K.Luht viivis 11947.65 krooni, A.Nurk viivis 11520.05 krooni. Mõlemad kokku 23467.70 krooni. Koos põhivõla ja viivisega moodustub kostjate võlg hageja ees 67193.85 krooni +23467.70 krooni = 90661.55 krooni. Hagi on esitatud KÜS § 151 lg1, § 5 lg 1 ja lg 2, § 7 lg 4 alusel Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlg 90661.55 krooni. 2 Kostjad vastasid vastuses kohtule hagi kohta ühiselt. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hagejal on väär tugineda ühes kohtuasjas vääralt tunnustatud asjaolule, ega saa seda automaatselt kanda üle teise kohtuasja. Kohus ei saanud tunnustada KÜ valuoja 13a liikme õiguste ja kohustuste üleminekut kostjatele korteriomandi üleminekust 05.02.2003, sest vastavalt KÜS § 5 lg 5 ei ole võimalik liikme õiguste ja kohustuse üleminek mõlemale kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et KÜ liikmeteks oleksid kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, millise kohtuotsusega väljamõistetud kohustused on kostjad jätnud peale kohtuotsuse jõustumist täitmata. Hagile lisatud allkirjastamata arved ei tõenda kostjate kohustusi. KÜS ja teised seadused ei sätesta, et teenuste eest tasumine toimuks korteriühistu poolt määratud korras solidaarselt. Solidaarsed kohustused sätestab seadus, mitte korteriühistu. KÜ-l Valuoja 13a ei ole KÜS-st tulenevaid õigusi ja KÜ Valuoja 13 a liikmetel ega teistel Valuoja 13a korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikel ei ole kohustusi KÜS sätete alusel. Ebaselge on, millise pinna eest arvestatakse hooldustasu 4 krooni m2 kohta ja hinna koosseis. Hageja esitas vastuväited, mille järgi Viljandi Maakohtu 17.ami 2004 otsusega tuvastatud asjaolusid ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest on osa võtnud samad pooled. Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et põhinõudeks peab viivisenõuet so eelmise protsessi nõue. Põhivõlg on tekkinud alates septembrist 2003 hooldustasu maksmata Nurgal 32890,50 krooni hagi esitamise seisuga, 05.mai 2006 arvestusega 11402,35 krooni; Luhtil – 34103,55 krooni, 05.mai 2006 seisuga lisada 11856,35 krooni. Nende samade arvete alusel on arvestatud viivis 05.mai 2006 täpsustusega tabelist Nurgal 15058.35 krooni, Luhtil 15617.50 krooni. Nüüd tuleb juurde kolmas nõue ja käsitleme seda põhinõudena. See on viivis eelmise kohtuotsusega väljamõistetud summalt alates 2003 märtsist kuni mai 2005, mis on Nurgal 4218.75 krooni ja Luhtil 4275.45 krooni. Hageja on esitanud kirjalikud seisukohad ja jääb nende juurde. Pooled on käinud kohtus juba varem. 07.05.2004 otsusega on kostjatele on üleläinud KÜ liikmete kohustused ja õigused. Kui kohtuotsust ei ole muudetud, siis tuleb seda arvestada. Kostjad on pöördunud Riigikohtu poole, kuid riigikohus pole teistmisluba andnud. Kuna KÜ Valuoja kohustused ja õigused on üle läinud kostjatele, siis tuleb neid ka täita. KÜ Valuoja protokolli 4kr/m2 kehtestamise kohta pole kostjad vaidlustanud. Kostjate väide, et KÜ Valuoja 13A ei ole moodustatud korteriühistu seaduse alusel, ei ole selle hagi ese. Kohus on tuvastanud, et KÜ on moodustatud õiguslikul alusel. Palub hagi rahuldada. Kostjad on KÜ Valuoja 13A liikmed ja peavad täitma KÜ otsuseid. 2002 veebruaris on kehtestanud 4kr/m2 hooldustasu hind, seda pole vaidlustatud ja see on kehtiv. Uue haldustasu maksmata jätnud tekkinud viivise palub välja mõista kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuistungil kostjate Kontus esindaja seletab, et ei ole hagiga nõus. On seisukohal, et kostjad on nõus kandma kõiki kulutusi, mis on selged ja põhjendatud ja need on ka makstud. Kohtuotsust on täidetud. Arved ei ole selged. KÜ 151 lg1 ei ole antud juhul kohaldatav. Hoones on eluruumid ja kauplused ei ole eluruumid. Kostjad teatud asjade puhul peavad rohkem kulutusi kandma kui korteriomanikud. Põhikiri on viidud kooskõlla seadusega, kuid antud juhul pole selge, missuguse seadusega. KÜ on moodustatud eluruumide erastamise seaduse alusel. 18.07.2004 Viljandi Linnavalitsuse korralduse nr 557 järgi oli linnavalitsus KÜ liige. Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 alusel oli linnavalitsus KÜ liige. Kuna neil ei olnud kindlust linnavalitsuse korralduse osas, siis pöördusid halduskohtusse ja vaatas asja läbi ning tänase seisuga on linnavalitsuse korraldus läbinud kohtuliku kontrolli ja see on kehtiv. Viljandi Maakohtu otsus ei ole sellega arvestanud. Leiab, et KÜ põhikiri on kooskõlas eluruumide erastamise seadusega, mitte korteriühistuseadusega. Räägitakse korteriomandist, kuid kostjad on korteriomanikud, mille reaalosaks on mitteeluruumid. Hageja räägib korteriomandist, eristamata eluruumi või mitteeluruumi. Kostjad on sellisel seisukohal, et kui hageja esitab korrektsed arved, siis nad tasuvad need. Paika on panemata kaasomandi kasutamise kord. Hagi tuleb jätta rahuldamata, hagi ei ole iseenesest selge. Viivisenõue on äkki kanditud ümber põhinõudeks. 3 Tahetakse elada kostjate arvelt. Majanduskulude jaotus käib eluruumide kohta. Kui on tekkinud mingi viga kohtuotsuses, siis ei saa seda üle viia teise kohtuotsusesse. Hageja esitas põhikirja, milles nähtub, et liikmeks saab astuda avalduse alusel. Kostjad ei ole avaldust esitanud ja ei ole liikmed. Põhjendatud kulutustest pole nad kunagi keeldunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 kohaselt otsustab kohus tuvastatud asjaolude alusel, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolet vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsusega on tunnustatud Korteriühistu Valuoja 13A liikme õiguste ja kohustuste üleminekut OÜ-le K.Luht ja Andres Nurgale korteriomandi ( registriosa 11795) ülemineku hetkest 05.veebruarist 2003.aastast. Sama kohtuotsusega on väljamõistetud OÜ-lt K.Luht ja Andres Nurgalt tasumata arvete alusel halduskulude ja üldelektri eest. Otsuse kohaselt on Valuoja pst 13A elamu valitsemiseks asutatud korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, järelikult vastavalt KOS § 8 lg 1 toimub elamu majandamine korteriühistu tegevust reguleerivate õigusaktide alusel. Kostjad on kantud korteriomandi omanikena korteriomandi registriosa 11795 teise jakku 05.02.
- Sellest kuupäevast on korteriühistu liikme õigused ja kohustused vastavalt KÜS §-dele 5 lg 1, lg 2; 51 kostjatele üle läinud. Tartu Ringkonnakohtu 22.detsembri 2004 otsusega on jäetud kostjate apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2004 otsuse peale on esitanud OÜ K.Luht ja Andres Nurk 26.01.2005 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohus on 20.04.2005 määrusega otsustanud asja mitte menetleda. Kohtuistungil kostjate esindaja väidab, et 18.07.2004 Viljandi Linnavalitsuse korralduse nr 557 järgi oli linnavalitsus KÜ liige. Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 alusel oli linnavalitsus KÜ liige. Kuna neil ei olnud kindlust linnavalitsuse korralduse osas, siis pöördusid halduskohtusse ja vaatas asja läbi ning tänase seisuga on linnavalitsuse korraldus läbinud kohtuliku kontrolli ja see on kehtiv. Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsus ei ole sellega arvestanud. Kohtule on esitatud tõendina 18.07.2004 Viljandi Linnavalitsuse korralduse nr
- Kostjad on esitanud Linnavalitsusele vaide, kuna kostjaid ei rahulda linnasekretäri antud vastused, mis puudutavad Viljandi linna liikmelisust KÜ-s Valuoja 13a. Nimetatud linnavalitsuse korralduses märgitakse, et vaidlustatud kirjad on õiged, kuid õiguslikud alused on eksitavad ja muudetakse kirjade õiguslikku alust, mitte sisu. Kostjate esindaja seletas kohtuistungil, et kostjad ei pidanud vajalikuks esitada kohtule Tartu Halduskohtu otsust. Kuna kostjate esindaja viitas Tartu Halduskohtu otsusele, mis peaks nagu kinnitama, et Viljandi Maakohtu 17.05.2004 on vale, tutvus kohus viidatud otsusega. Tartu Halduskohtu 9.11.2005 otsusega on jäetud täielikult rahuldamata OÜ K.Luht ja Andres Nurk kaebus Viljandi Linnavalitsuse 18.juuli 2005 korralduse nr 557 tühistamiseks, Viljandi linnasekretäri 27.mai 2005, 17.juuni 2005 ning 29.juuni 2005 kirjade õigusvastaseks tuvastamiseks. Kohus ei ole nõustunud kaebajate seisukohaga, et antud juhtumil Viljandi Linnavalitsus oma 18.juuli 2005 4 korraldusega nr 557 ja selle korralduse vastuvõtmisele eelnenud toimingutega pannud kaebajatele kohustuse täita korteriühistu liikmena oma kohustused korteriühistu valuoja 13a ees. See kohustus on pandud kostjatele Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsusega. Kaebajad taotlevad sisuliselt seda, et halduskohus lahendaks tsiviilõigusliku vaidluse. Kohtule on esitatud tõendina ka Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsus. Kohus on tunnustanud korterühistu Valuoja 13a liikme õiguste ja kohustuste üleminekut OÜ-le K.Luht ja Andres Nurgale korteriomandi ( registriosa 11795) ülemineku hetkest 05.veebruarist 2003.aastast. Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2004 otsusega on jäetud Viljandi Maakohtu otsus muutmata. Kohus on leidnud, et maakohus on otsuse tegemisel õigesti hinnanud tõendeid, tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud ning on kohaldanud materiaalõigusnorme. Vastustaja poolt hagis nõutud summad on vaadeldavad majandamiskuludena KÜS § 151 lg 1 mõttes ning kostjad on korteriühistu liikmetena kohustatud need tasuma samadel alustel teiste korteriomanikega. Kostjate esindaja oma teesides leiab, et erinevate seadustes EES, KOS ja KÜS on korteriomaniku mõiste erinev. Kuna KÜ Valuoja 13 a on asutatud EES § 15 lg 1 ja ÜS § 4 p 2 kohaselt ja tegevuse aluseks olev õigusvõime mahtu määrav põhikiri on ÜS kohane, siis ei ole võimalik käesolevat hagi lahendada KÜS alusel. 17.05.2004 kohtuotsusega ei saa tõendada asjaolu, et Viljandi linnalt läksid ja kostjatele tulid üle lihtviisil vastavalt KÜS §-le 51 liikme õigused ja kohustused, kuna hilisema Viljandi linnavalitsuse 18.07.2005 korraldusega nr 557 on selgesõnaliselt märgitud, et Viljandi linn oli KÜ liige ainult EES § 15 lg 1 alusel erastamata eluruumide osas. Kostjatele ei ole Viljandi linnalt tulnud üle ega saanud tulla üle KÜ liikme õiguseid ja kohustusi erastamata eluruumide osas, kuna kõik eluruumid olid erastatud. Kostjad omandasid korteriomandi, mille reaalosaks ei olnud eluruum ega ja eluruumist kohaldatud eluruum. Kohtuotsuses ei ole väidetud ka asjaolud, et KÜ oleks moodustatud KÜS § 3 lg 1 sätestatud korras. Viljandi Maakohtu 17.05.2004 kohtuotsusega on tunnustatud, et kostjad on KÜ liikmed. Kostjad leiavad, et KÜS § 151 lg-s 1 nimetatud kulutuste eest peavad tasuma vaid korteriühistu eluruumide omanikest liikmed. Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole kooskõlas korteriühistuseaduse mõtte ja eesmärgiga. Ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seadus ei näe selle kohustuse tekkimiseks ette kaasomanikevahelise kokkuleppe olemasolu. Kostjad väidavad, et KÜ Valuoja 13a ei ole asutatud KÜS kohaselt ja seetõttu ei ole analoogiana viitamine KÜS § 151 võimalik. Kostjatele ei kuulu korteriomandi reaalosana eluruume ega eluruume, mis on kohaldatud eluruumideks, mille puhul võiks majanduskulude arvestuse aluseks võtta mitteeluruumi ruutmeetri kohta võetud kulud samaväärselt eluruumide ruutmeetri kuludega. Kohus leiab, et kostjate väide, et kui korteriühistu ei ole moodustatud KÜS alusel, siis talle ei laiene KÜS sätted, ei ole põhjendatud. KÜS §18 lg 1 kohaselt tuli enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud korteriühistutel viia oma põhikirjad korteriühistuseadusega vastavusse. Kohus leiab, et KÜS sätted kehtivad kõigi korteriühistute kohta, vaatamata sellele, kui ühistu on moodustatud enne KÜS rakendumist. Kohus leiab, et kostjate viited uutele asjaoludele ja Tartu Halduskohtu otsusele ning Viljandi Maakohtu 17.05.2004 otsusele kui ebaõigele otsusele ja mittearvestatavale tõendile, on kostjate püüd saavutada kohtu poolt Viljandi Maakohtu 17.mai 2004 otsuse sisuline muutmine. Nimetatud kohtuotsuse järgi on Valuoja 13 a valitsemiseks asutatud korteriühistu KÜS nõuete 5 kohaselt. Kohus leiab, et antud hagis esitatud vastuväited KÜ õigusvõime ja teovõime kohta on põhjendamatud. KÜ Valuoja 13a õigusvõimet ja põhikirja kehtivust ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Jõustunud kohtuotsust ei saa muuta teises kohtuotsuses esitatavate vastuväidetega. Kohus leiab, et kuna 17.05.2004 kohtuotsus on jõustunud, kostjate suhtes on tunnustatud korterühistu Valuoja 13a liikme õiguste ja kohustuste üleminekut OÜ-le K.Luht ja Andres Nurgale korteriomandi ( registriosa 11795) ülemineku hetkest 05.veebruarist 2003.aastast, tuleb ka sellest lähtuda. Kui kostjad leiavad, et nimetatud kohtuotsus ei ole õige, saab kohtuotsust muuta vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tingimustele. Kostjad leiavad, et hageja poolt on tõendamata oma olemuselt ja koosseisult ebaselged haldusremondi sihtkapitali kulud ja puudub nende õiguslik alus. Kohus leiab, et kohtule esitatud arvetel küll puudub allkiri, kuid kostjad on neid arveid osaliselt aktsepteerinud, tasudes osa arvetel toodud kuludest. Tasutud ei ole kulusid, mis on arvestatud hinnaga 4 krooni m2 ja mis on nimetatud arvetel kui haldustasud ja haldus-remondi sihtkapital. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud summad on sisuliselt vaadeldavad majandamiskuludena KÜS § 151 mõttes ja kostjad on kohustatud tasuma korteriühistu esitatud arvete järgi mitteeluruumi majandamiskulude eest ning et selline kohustus tuleneb kostjale korteriühistuseadusest. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb välja mõista esitatud arvete alusel perioodi 01.09.200330.04.2006 OÜ-lt K.Luht 46159.70 krooni ja Andres Nurgalt 44292.85 krooni. Hageja on esitanud ka viivise nõude perioodi 01.09.2003-30.04.2006 OÜ-lt K.Luht 15617.50 krooni ja Andres Nurgalt 15058.35 krooni. Hageja on esitanud viivise nõude KÜS § 7 lg 4 alusel, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus leiab, et nimetatud viivise nõue on põhjendatud. Viivise summat kostjad vaidlustanud ei ole ja see tuleb hageja arvestatud suuruses kostjatelt välja mõista. Veel on hageja esitanud viivise nõude KÜS § 7 lg 4 alusel ka perioodi 01.05.2003-31.05.2005 kohta OÜ-lt K.Luht 4375.45 krooni ja Andres Nurgalt 4218.75 krooni. See on periood alates arvete esitamisest, mis on eelmise kohtuotsusega väljamõistetud kuni kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumiseni. Kostjad vaidlevad nimetatud nõudele vastu, kuna nad on tasunud kohtuotsusega väljamõistetud summad tähtaegselt, kostjad on tasunud kõik arvetega esitatud kulutused, tasumata on maksed hageja polt tõendamata osundatud õiguslikud aluseta oma olemuselt ja koosseisult ebaselgesse haldusremondi sihtkapitali, viivise arvete nr 125 ja 126 kohaselt on maksetähtaeg 13.05.
- seega võlanõude suurendamise nõue on esitatud 8 päeva enne maksetähtaega, esitatud viiviste arvete kohaselt kuulub ka viivistelt omakorda arvestamisele viivised, mis on lubamatu. Kohus leiab, et ka nimetatud viivise summad tuleb kostjatelt välja mõista. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on põhjendamata. Eelmise kohtuotsusega ei ole viiviseid välja mõistetud ( ei ole esitatud ka vastavat nõuet ). Kostjate väide, et nad on tasunud arved tähtaegselt, on tõendamata ja põhjendamata. Kostjate vastuvaidlemine hagi nõudele ei ole põhjuseks, miks ei ole põhjendatud viivise nõue. Põhjendamata ja paljasõnaline on ka kostjate väide, et viiviselt on arvestatud viivist. 6 Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjaid edaspidi tasuma korteriühistus Valuoja 13a perioodilisi makseid korteriühistu liikmele ettenähtud korras, ei ole asjakohane. Nimetatud kohustus tuleneb seadusest. Kohtuistungil pooled ei käsitlenud nimetatud nõuet. Hageja palus kostjatelt võlg välja mõista solidaarselt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole solidaarvastutus põhjendatud. Põhikirja järgi on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Põhikirjast ei tulene, et ühistu liikmetel on ühistu eest oma kohustuste osas solidaarvastutus. Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 6250 krooni, mis tuleb kanda. jätta hageja Hageja palus tagastada enammakstud riigilõiv 1000 krooni, kuna ta on tasunud riigilõivu 2005.a. kokku 6250 krooni. Alates 01.01.2006 kehtiva riigilõivuseaduse järgi tuleks tasuda riigilõivu ainult põhinõudelt ja seega 5250 krooni. Kohus leiab, et riigilõiv on tasutud vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud seadusele ja riigilõivu tagasimaksmine ei ole põhjendatud. Hageja esitas kohtule kohtukulude nimekirja, mille järgi palub kostjatelt välja mõista riigilõiv 6250 krooni, advokaadikulu 14160 krooni. Kostja Andres Nurk esitas kohtule õiendi, et on tasunud oma esindajale 5000 krooni. Kohus leiab, et kuna asja menetlus on alustatud enne uue tsiviilmenetluse seadustiku jõustumist, tuleb kohtukulude kindlaksmääramisel lähtuda tol ajal kehtinud seadustiku sätetest. Tulenevalt § 61 lg 1 oleks põhjendatud õigusabi kulu 5 % hagi summast ( s.o. kokku 129722.60 krooni ), sellest 5% on 6486 krooni. Kohus leiab, et selles ulatuses tuleb õigusabi kulud kostjatelt välja mõista, ülejäänud jätta hageja enda kanda. Kostja Andres Nurga õigusabi kulud jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb välja mõista kostjatelt, kummaltki pooles ulatuses. Asja läbivaatamise kulud ( postikulud ) 378 krooni tuleb välja mõista kostjatelt riigituludesse. Silvi Maiste kohtunik 7