2-06-22098/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-22098 Tsiviilasi MH’i hagi HV’i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja MH (isikukood XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat NL Kostja HV (isikukood XXX). Kostja esindaja (määratud korras) vandeadvokaadi vanemabi MM esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja MH Hageja esindaja vandeadvokaat NL Kostja HV Kostja esindaja (määratud korras) vandeadvokaadi vanemabi MM RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista HV’ilt MH i kasuks igakuine elatusraha 500,00 (viissada) krooni tütar MH (H ) (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates XXX kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Välja mõista HVilt kohtukulud, milleks on riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a XXX Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või XXX Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber XXX). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud XXXesitas MH avalduse HV’i vastu elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse korras, mis oli Harju Maakohtu menetluses, tsiviilasi nr. 2-06-5516 . Avaldus jäeti XXX kohtumäärusega rahuldamata, kuna XXX makseettepanekut ei õnnestunud HVile kätte toimetada. XXX esitas MH kohtule hagi HV’i vastu tütre MH’i (sünd. XXX.) ülalpidamiseks igakuise elatise summas 1500 krooni, s.o. miinimummääras välja-mõistmiseks. Laps elab hageja juures ja on tema täielikul ülalpidamisel. Hageja esitatud arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt orienteeruvalt 3460 krooni XXX esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille järgi kostja ei ole enne hagi esitamist pikema aja jooksul täitnud lapse ülalpidamiskohustust, mistõttu palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi elatise nõudes ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole oma vanemlikke kohustusi tütar MH’i suhtes täitnud pikema aja jooksul. Hageja keeldus kostjat lapse isana lapse sünnitunnistusele kandmast, samuti ei võimaldanud kostjal oma tütrega suhelda ja on keeldunud igasugusest kostja abist. Kostja on töövõimetuspensionär, kelle pensioni suurus on alates XXX 1269,00 krooni. Lisaks on kostja saanud XXX ühekordset sotsiaaltoetust 700 krooni. Muid toetusi kostja saanud ei ole. Kostja leiab, et esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, mille puhul kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostjale mõisteti töövõimetuspension juba XXX seoses töövõime kaotusega 50 %. Kuni XXX oli tema pension 1156 krooni. Ka enne töövõimetuspensioni määramist ei olnud kostjal võimalik omada töökohta, kuna pidi alates XXX. kuni XXX hooldama oma südamehaiget ema, mille eest maksti kostjale toetust vaid 400 krooni kuus. Kostjal puudub kinnisvara, samuti ei ole tal muiu registritesse kantavat vara ja rahalisi vahendeid. Kostja märgib, et hageja nõuab esmakordselt elatist alles peale seda, kui kohtuotsusega on tuvastatud kostja isadus. Isaduse tuvastamise avalduse esitas kohtule kostja, mitte hageja. Kostja märgib, et tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda hageja poolt nõutud elatise tasumist ning tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktides 1 ja 3 sätestatule, palub kostja jätta hagi elatise nõudes summas 1500 krooni täielikult rahuldamata. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohtu põhjendused MH (H ) sünnitunnistusega on tõendatud, et MH (H ) (sündinud XXX.) vanemateks on MH ja HV Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr. 328 on kuupalga alammääraks 2006.a. kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja MH esitas XXX avalduse XXX sündinud tütre MH (H ) ülalpidamise nõudes maksekäsu kiirmenetluse korras, mis jäeti XXX kohtumäärusega rahuldamata, kuna XXX. makseettepanekut ei õnnestunud HVile kätte toimetada. XX esitas hageja kohtule hagiavalduse XXX sündinud tütre MH(H ) ülalpidamise nõudes miinimummäära ulatuses summas 1500 krooni kuus. Menetluse käigus hageja, tuginedes PKS §-le 70 lg. 2, palus tütre ülalpidamiseks elatusraha välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on hageja ei ole võimaldanud kostjal oma tütrega suhelda ja on keeldunud igasugusest kostja abist. Kostja on töövõimetuspensionär, kelle igakuine pension on 1269,00 krooni Kostjal puudub kinnisvara, samuti ei ole tal muud registritesse kantavat vara ja rahalisi vahendeid. Kostja leiab, et tema puhul esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, mille puhul kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
5. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja leiab, et tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda hageja poolt nõutud elatise tasumist ning tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktides 1 ja 3 sätestatule, palub kostja jätta hagi elatise nõudes summas 1500 krooni täielikult rahuldamata. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund on halvem kui hagejal. Seda tõendavad hageja poolt kohtule esitatud tema palgaandmete tõend, mille järgi tema orienteeruv keskmine palk on 8500 krooni kuus ning kostja poolt kohtule esitatud pensionitunnistus, mille järgi ta on töövõimetuspensionär (50%), pangakonto väljavõte pensioni 1269 krooni kuus saamise kohta ja tõend ühekordse sotsiaaltoetuse 700 krooni saamise kohta XXX. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halvema varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja töövõime osaline ( 50 % ) kaotus, mille tulemusel ta saab töövõimetuspensioni. Muid mõjuvaiks tunnistatud põhjuseid kohus ei ole tuvastanud. 3 Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kohtul puudub õigus jätta laps ilma õigusest saada ülalpidamist oma vanemalt, antud juhul kostjalt. Kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta MH ilma seaduslikust õigusest saada ülalpidamist oma vanemalt, antud juhul kostjalt. Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi
7. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. 20.10.2009.a. Tulenevalt PKS § 70 lg. 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud kohtusse elatisehagi XXX Kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates XXX PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg. 1 p.2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Nimetatud riigilõivu mõistab kohus välja kostjalt. Tulenevalt TsMS § 129 lg. 2 määratakse elatise hagis hagihind üheksa kuu eest nõutavate maksete kogusummas, mis antud juhul on 4500 krooni ( 500 krooni x 9 kuuga) ja riigilõiv nimetatud summalt on 250 krooni. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. TsMS § 179 lg. 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.10.2006.A.Otsusega nr.2-06-22098/1 osaliselt tühistatud. Taimi Kollom Kohtunik 4