) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad kaebused kohtutäituri otsuste peale.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Ülalnimetatud TMS § 218 lg 1 kehtestab 10-päevase tähtaja kaebuse esitamiseks kohtutäituri otsuse peale kaebamisel. Nende tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi seadus ei sätesta. Kohus leiab, et nimetatud tähtaeg on menetlustähtaeg.
lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tehakse kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 13.02.2007, s.o järgmisel päeval peale kohtutäituri otsuse kättetoimetamist kaebuse esitajale ja lõppes 22.02.2007. Viru Maakohtusse saabus kaebus 23.02.2007, s.o hilinemisega. 2-07-6270
kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kaebuse esitaja jäi õigel ajal (10 päeva) menetlustoiming (kaebuse esitamine) tegemata, ei ole esitanud kohtule ka taotluse ülalnimetatud tähtaja ennistamiseks, seega ole kaebuse esitajal õigust menetlustoimingut hiljem teha. Seetõttu ei ole kohus pädev asja lahendama (
lg 1 p 1) ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Kohtunik Iris Kangur
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.