Obsah (5)

§ 113§ 94§ 115§ 884§ 114

2-04-491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult 03. novembril 2006 kell 15:00, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja teatavakstegemise aeg

§ 113

lg 3 alusel on hageja kohustatud tasuma ka viivist kostja poolt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise eest. Viivist arvestab kostja alates kulutuste tegemise päevast 11.08.2004 ja intressimääraks peab 9 % aastas. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagejalt välja nõuda kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju 25 834 krooni, millele lisandub viivis alates 11.08.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni 9 % aastas. Eeltoodust tulenevalt palub kostja tunnustada xxx asuva ehitise valduse rikkumist ning mõista välja xxx xxx kasuks ehitise valduse rikkumisega säästetud väärtus 11 647 krooni ja ehitise valduserikkumisega tekitatud kahju summas 10 975 krooni. Samuti palub xxx tunnustada omandiõigust vallasasjadele keraamiline elektripliit ja kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE ning need xxx ebaseaduslikust valdusest välja nõuda xxx valdusesse. Samuti palub xxx xxx välja nõuda tema kasuks ehitise võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest põhjustatud kahju 25 834 krooni, millele lisandub viivis alates 11.08.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni 9 % aastas. Kostja loobus vastuhagis esitatud nõudest vallasasjade keraamilise elektripliidi ning kahe kambriga sügavkülmaga külmkapi SNAIGE hageja ebaseaduslikust valdusest kostja valdusesse väljanõudmise nõudest. Kostja on esitanud oma vastuhagi tõendamiseks kohtule tõendind: valduse vabastamise nõude (tl 77); postikviitungi (tl 78); Põhja Politseiprefektuuri vastused; fotod (tl 81-88, 98-101); Adrem Kinnisvara hindamisakti (tl 89); kviitungid (tl 90); kasutusjuhendite tiitellehed (tl 91, 92); vallasvara arestimise akti; EGO järelmaksu müügilepingu (tl 97); saatelehtede ja kviitungi koopiad (tl 102, 103). IV Hageja vastuväited vastuhagile Hageja xxx vastuhagi ei tunnista. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud valduse üleandmise kohustust. Hageja leiab, et valdus anti kostjale üle koos hageja elamust lahkumisega ja võtmete üleandmisega. Hageja ei ole takistanud kostjal asja üle tegeliku võimu teostamist, kuna kostjale jäi tegelik võim nii asja- kui abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Kostjal oli sissepääs abihoonetesse ja seega ka tegelik võim abihoonete üle. Kuna hageja ehitas uut maja, mis ei olnud veel valmis, kostja aga soovis müügiobjekti valduse võimalikult kiiremat üleandmist sanitaarremondi alustamiseks, siis lepiti notari juures kokku, 7 2-04-491 et hageja asjad võivad jääda abihoonesse kuni 25.07.

1. hageja leiab, et vallasasjade hoidmise kokkulepet tõendab asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale ühtegi kirjalikku ega suulist nõuet vallasasjade äraviimiseks. Hageja leiab, et kostja ei kasutanud oma tegelikku võimu abihoonete üle hagejale kuuluvate asjade väljatõstmiseks, seega tuleb kostja vaikimine ja tegevusetus lugeda hageja tegevusega nõustumiseks. Hageja läks 30.04.2004 ja 05.05.2004 oma asju kostja valdusest ära viima. Kuna hagejale koostati väärteoasjas 10.05.2004 hoiatusmenetluse otsus, siis järeldas hageja, et kostja ei soovi vabatahtlikult vallasasju üle anda ja esitas hagi kohtusse. Hageja leiab, et kostja nõue valduse rikkumisega säästetud väärtuse hüvitamiseks on alusetu. Hageja leiab, et kui pole toimunud valduse rikkumist, siis ei ole kas õigus nõuda sellega säästetud vara hüvitamist. Hageja vallasasjad asusid kõrvalhoones kokkuleppel kostjaga. Kui hageja soovis oma asju ära viia, kutsus kostja kohale politsei. Hageja leiab, et kostja ei ole vaidlusaluse vallasvara omanik, mistõttu tal puudub alus nende väljanõudmiseks. Hageja leiab, et elektripliiti, külmkapp ja õhupuhastaja ei ole käsitletavad ehitise päraldistena, kuna neid on võimalik eraldada peaasja rikkumata ja nende eemaldamine ei vähenda kinnisasja väärtust. Nimetatud esemetel puudub ehitisega ühine majanduslik eesmärk, neid ei kasutata ühiseks otstarbeks ning nimetatud vallasvaral ei ole ehitise suhtes abistavat funktsiooni. Köögitehnika dokumentatsiooni puudutavalt märgib hageja, et ta ei andnud neid müügilepingu sõlmimisel kostjale vaid need jäid elamusse retseptiraamatu vahele. Hageja leiab, et kostja nõue valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks on alusetu. Hageja on seisukohal, et kostjale ei ole uue pliidi ja külmkapi ostmisega kahju tekitatud. Makstes ostu eest sai kostja oma raha eest vastavas vääringus esemeid. Kostja väited arestimise käigus õhupuhasti rikkumise kohta on väär ja tõendamata. Õhupuhastajat ei saadud eemaldada, kuna puudus vastava otsikuga kruvikeeraja. Samas ei lõhutud õhupuhastaja eemaldamise toiminguga ei õhupuhastajat ega seina. Hageja leiab, et kostjal puudub alus nõuda võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamist. Hagejal oli lepinguliste kohustuste täitmise aeg 25.07.
2. 30.04.2004 ja 05.05.2004 läks hageja oma vallasasju ära viima, kuid kostja keelas oma krundil viibida ja xxx abikaasa ajas ta omalt territooriumilt tüliga minema. 06.05.2004 esitas kostja hageja suhtes väärteomenetluse algatamise avalduse, mis lõppes hageja hoiatamisega 10.05.
3. Hageja leiab, et kostja tegi oma käitumisega talle selgeks, et ei kavatse hagejat oma territooriumile lubada. Seetõttu leiab hageja, et kostja vastuhagis esitatud nõue alusetu, kuna hageja ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud, sest kostja võttis temalt võimaluse kohustust täita. V Kohtuistung 26.02.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõude juurde. Vastuhagi palus hageja esindaja jätta rahuldamata. Kostja esindaja selgitas, et kõik hagis nimetatud vallasasjad on hageja valduses, välja arvatud õhupuhasti. Kostja ei ole ei kohtueelses ega kohtumenetluses hageja omandiõigust suuremale osale vallasasjadest hageja omandiõigust vaidlustanud, välja arvatud keraamiline pliit, 8 2-04-491 külmkapp SNAIGE ja õhupuhasti. Kostja palus vastuhagi rahuldada. Kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulu. Kohus kuulas üle tunnistajad xxx ja xxx. VI Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § lg 2 sätestab, et valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. AÕS 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 94

lg 2 sätestab, et

§ 94

lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

113 lg 1 (Lõike 1 sõnastus kuni

2. 2005) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 113lg 1 (Lõike 1 sõnastus alates 1.

01. 2006) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

113 lg 3 sätestab, et kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule.

115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 115

lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. 9 2-04-491 Hageja nõue omandi tunnustamiseks ja vallasasjade kostja valdusest väljanõudmiseks Poolte vahel on 23.02.2004 sõlmitud ehitise (elamu) võlaõigusliku müügilepingu. 28.04.2004 sõlmisid pooled omandi loovutamiseks asjaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja eemaldama elamu juurde kuuluvalt maalt kasvuhoone vundamendi, prügi ja olmejäätmed hiljemalt 25.07.

1. Poolte vahel kirjalikku lepingut hagejale kuluvate vallasasjade jätmise kohta kostjale kuuluva ehitise abihoonetesse. Hageja taotleb hagiavalduses toodud vallasasjade omandiõiguse tunnustamist ja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist. Kostja ei vaidle hageja omandiõiguse tunnustamisele vallasasjade, välja arvatud kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE, keraamilise plaadiga elektripliidi ja õhupuhasti, osas vastu, kuna on ise hagejalt korduvalt nõudnud hagiavalduses viidatud asjade äraviimist, kuid hageja enne hagi esitamist sellele nõudele reageerinud. Harju Maakohtu 14.05.2004 hagi tagamise määrusega on kohus arestinud hagiavalduse lisas taotletud vallasasjad. Kohtutäitur on 20.05.2004 arestinud kohtumääruse alusel määruses nimetatud vallasasjad, välja arvatud 2 sõiduauto velge, sibullillede spetsiaalkastid 9 tk, drosselitega päevavalguslambid 11 tk 400 w, metalltoru ja põlved läbimõõduga 120 cm 24 tk, uued õhukummid 13 tolli 4 tk, pruunid glasuurpotid 15 tk, erinevate võimsustega magnetkäivitid 6 tk, seebipumba vahetatavad kummidetailid 6 tk, valge õhupuhasti, koera nahast kaelarihmad 8 tk, autokeemia 3 nimetust, lahtivõetud suur ketaslõikur. Hageja loobus 31.08.2005 (tl 138, 139) omandiõiguse tuvastamise nõudest järgnevate vallasasjade osas: päevavalguslambid koos drosselitega 11 tk 400w – 1 100 krooni; metalltorud ja põlved 120 cm pikad ja läbimõõt 12 cm 24 tk – 480 krooni; pruunid kamina glasuurpotid 15 tk – 150 krooni; magnetkäivitid erinevate võimsustega 6 tk - 1 200 krooni; seebipumba vahetatavad kummidetailid 6 tk – 480 krooni; õhupuhasti valge – 800 krooni; lahtivõetud suur elektriketaslõikur – 650 krooni. Lisaks vallasasjadele, mida hagi tagamise käigus ei arestitud ja mille omandiõiguse tunnustamise nõudest hageja loobunud ei ole, on hageja taotlenud hagiavalduses ka vallasasjade – õhukummid 13 tolli uued 4 tk – 200 krooni; sõiduauto veljed plekk 2 tk – 325 krooni; sibullillede spetsiaalkastid 9 tk – 720 krooni; koera kaelarihmad nahast (kilekotis) 2 tk – 160 krooni; autokeemia 3 nimetust – 180 krooni – suhtes tunnistada hageja omandit ja nõuda nimetatud vallasasjad kostja omandist välja. Eelnimetatud vallasasju vastavalt vallasvara arestimise aktile kohtutäituri poolt Harju Maakohtu 14.05.2006 hagi tagamise määruse täitmise käigus arestitud ei ole, samuti ei ole hageja tõendanud, et nimetatud vallasasjad temale kuuluvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud vallasasjade – õhukummid 13 tolli uued 4 tk – 200 krooni; sõiduauto veljed plekk 2 tk – 325 krooni; sibullillede spetsiaalkastid 9 tk – 720 krooni; koera kaelarihmad nahast (kilekotis) 2 tk – 160 krooni; autokeemia 3 nimetust – 180 krooni – omandit ning kohtutäituri poolt vara arestimise käigus ei tuvastatud nende olemasolu, siis tuleb eelnimetatud vallasasjade omandiõigus tuvastamata jätta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel puudub vaidlus Harju Maakohtu 14.05.2004 hagi tagamise määruse alusel arestitud vallasasjade omandi üle, välja arvatud kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE ja keraamilise plaadiga elektripliidi osas, ja hageja on loobunud vallasasjade omandiõiguse tunnustamise nõudest asjade osas, mida hagi tagamise määruse täitmise käigus ei arestitud, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt ja tunnustada hageja omandiõigust alljärgnevatele vallasasjadele: raamatud (ilukirjandus ja teatmeteosed) – 32 000 krooni; lilleväetised (90 kg) – 3 600 krooni; lille mürgid (5 erinevat sorti) – 6 300 krooni; survepesur punane – 1 300 krooni; nõudepesu masin BOMPANI – 6 300 krooni; pealtlaetav pesumasin UPO – 4 200 krooni; elektri veeboiler 80 l ARTISTEK – 2 300 krooni; 10 2-04-491 elektri veeboiler 20 l ARISTON – 1 800 krooni; elektripliit 4-kohaline – 2 600 krooni; kööginõud kastides ja kottides – 700 krooni; parketi alusvaip 80 jm x 1,2 m – 3 100 krooni; sauna siseviimistlus laud oksavaba haab 2,4 th – 9 600 krooni; roostevaba moodulkorsten 6 meetrit isolatsiooniga ja väliskestaga – 6 600 krooni; väravate automaatika komplekt 2 tk – 21 000 krooni; punane nahast nurgadiivan – 2 600 krooni; punased nahktumbad 4 tk – 1 200 krooni; autokummid uued 4 tk – 2 400 krooni; autokummid kasutatud 18 tk – 1 800 krooni; sõiduauto veljed plekk 6 tk – 975 krooni; sibullillede spetsiaalkastid 9 tk – 1 040 krooni; päevavalguslambid koos drosselitega 8 tk 125 w – 960 krooni; hekikäärid suured – 100 krooni; elektritrimmer punane – 600 krooni; puidust lapsevoodi – 450 krooni; kolme poolega polüester riidekapp 200×60×245 – 5 800 krooni; kiiktool pruun – 1 900 krooni; vaip uus 2×4 m – 2 600 krooni; vaip uus 2×3m – 1 200 krooni; vaipkate kasutatud 8 m² - 400 krooni; seemnevili kottides ja pütis – 320 krooni; jalgratas – 200 krooni; riided – 400 krooni; roostevaba sügavkülm tööstuslik 24 kraadi, 600 l, riiulitega ühefaasiline kompressor – 28 00 krooni; konditsioneer – 1 800 krooni; soolakurgid pütis 9 kg – 180 krooni; soolatud metssealiha pütis 13 kg – 650 krooni; soolaseened 4 kg – 60 krooni; 3-liitrilised moosipurgid 2 tk – 180 krooni; tühjad purgid 0,5; 1,0; 3,0 – 110 krooni; telefonikaabel 4 paari 26 m – 260 krooni; sõiduautode varuosad – 1 000 krooni; konservkarbid uued 200 tk – 200 krooni; tsentrifugaalpump 1,2 kw – 1600 krooni; plastmasspütid valged 30 l 3 tk – 180 krooni; plastmasspütid mustad 50 l 2 tk – 120 krooni; plastmasskauss suur punane – 80 krooni; telk pruun neljale inimesele – 400 krooni; trenažöör sammuja KETTLER – 1 400 krooni; elektrikäi koos käiaketastega – 800 krooni; värava automaatika plokid 2 tk hall ja must – 6 000 krooni; koera kaelarihmad nahast (kilekotis) 2 tk – 160 krooni; autokeemia 12 nimetust – 720 krooni; igasugused tööriistad – 300 krooni; kompressor tööstuslik 3-faasiline – 1 900 krooni; meger – 760 krooni; puurid, augurauad, viilid, pintsetid – 400 krooni; mootoriõli (turbodiisel ja antifriis) 10 l – 330 krooni. Hageja on taotlenud hagiavalduses lisaks vallasasjade omandiõiguse tunnustamisele nõuda kostja valdusest välja hagiavalduse lisas nimetatud vallasasjad (tl 2, 26-27). Nimetatud nõudest hageja loobunud ei ole. Kohus leiab, et kuna Harju Maakohtu 14.05.2004 hagi tagamise määruse täitmisel arestinud vallasasjad on kohtutäitur hoiule andnud hagejale (tl 3235), siis vallasasjad hageja valduses ja seetõttu on langenud ära vajadus taotletud vallasasju kostja valdusest välja nõuda. Eeltoodust tulenevalt tuleb nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue tunnustada kostja omandit ja nõuda välja kostja valdusest 2 uksega külmkapp SNAIGE, keraamiline elektripliit ja õhupuhasti ja kostja vastuhagis esitatud nõue tunnustada omandiõigust vallasasjadele keraamiline elektripliit ning kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE ning need hageja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda Hageja on hagiavalduses taotlenud tunnustada tema omandiõigust 2 uksega sügavkülmaga külmkapile SNAIGE ja keraamilisele elektripliidile. Kostja on esitanud vastuhagi ja nõudnud samuti nimetatud vallasasjadele omandiõiguse tunnustamist, leides, et tegemist on ehitise päraldisega. 20.05.2004 toimus xxx ehitises hagi tagamise kohtumääruse alusel vallasvara arestimine. Muuhulgas arestiti ehitise köögis paiknenud keraamiline elektripliit ning kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE, nimetatud vara anti hagejale hoiule. Kostja leiab, et nimetatud vallasasjade näol on tegemist poolte vahel 23.02.2004 sõlmitud võlaõigusliku lepingu päraldistega. Lepingu p 1.
2. kohaselt oli lepingu esemeks xxx asuv ehitis, mille koosseisus on kahekorruseline üksikelamu, ühekorruseline kelder, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kostja on seisukohal, et elementaarne köögitehnika – külmkapp ja elektripliit – on peaasja (ehitise) päraldiseks, mida hõlmab 23.02.2004 sõlmitud 11 2-04-491 võlaõiguslik müügileping ning mille omand on kostjale üle antud 28.04.2004 asjaõiguslepingus. Ehitise müügilepingu sõlmimisel anti kostjale üle köögitehnika dokumentatsioon ja ostudokumendid, mis tõendab võõrandaja tahet võõrandada peaasi ja selle päraldised tervikuna. Kostja seisukohal, et tema on ehitise päraldiste – keraamilise elektripliidi ja kahe kambriga sügavkülmaga külmkapi SNAIGE – omanik ning hageja valdab neid ebaseaduslikult. Hageja leiab, et kostja ei ole vaidlusaluse vallasvara omanik, mistõttu tal puudub alus nende väljanõudmiseks. Hageja leiab, et elektripliiti, külmkapp ja õhupuhastaja ei ole käsitletavad ehitise päraldistena, kuna neid on võimalik eraldada peaasja rikkumata ja nende eemaldamine ei vähenda kinnisasja väärtust. Nimetatud esemetel puudub ehitisega ühine majanduslik eesmärk, neid ei kasutata ühiseks otstarbeks ning nimetatud vallasvaral ei ole ehitise suhtes abistavat funktsiooni. Köögitehnika dokumentatsiooni puudutavalt märgib hageja, et ta ei andnud neid müügilepingu sõlmimisel kostjale vaid need jäid elamusse retseptiraamatu vahele. Kohus leiab, et kuna Harju Maakohtu 14.05.2004 hagi tagamise määruse alusel vara arestimise käigus on keraamilise elektripliit ja kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE, erinevalt ehitisega püsivalt kinnitatud õhupuhastist, eraldada ehitisest ilma seda kahjustamata, siis on tegemist asjadega, mis ei ole ehitise või selle osaga püsivalt seotud. Samuti puudub poolte kirjalik kokkulepe selles, et ehitise päraldiseks on eelnimetatud esemed. Kohus leiab, et elektripliit ja külmkapp, mida on võimalik köögimööblist eraldada, ilma seda püsivalt kahjustamata, ei ole asjad, milleta ei ole võimalik peaasja funktsiooni täita. Kohus möönab, et tavapäraselt on köögis elementaarse köögitehnika – pliit ja külmkapp – olemasolu eelduseks köögi tavapäraste funktsioonide täitmisele, kuid samas leiab kohus, et elamuna kasutatava ehitise võõrandamisel ei ole eelduseks, et köögis oleks võimalik täita tavapäraseid funktsioone. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja tunnustada hageja omandiõigust keraamilise elektripliidile ja kahe kambriga sügavkülmaga külmkapile SNAIGE. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuhagis esitatud nõue tunnustada valduse rikkumist xxx asuva ehitise rikkumist Pooled vahel 23.03.2004 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu ja 28.04.2004 sõlmitud ehitise võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja pandilepinguga lepiti kokku, et lepingu eseme otsene valdus, samuti lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu päraldiseks olevad dokumendid on müüja ostjale üle andnud lepingu sõlmimise päeval 23.02.
3. Hagejale kuulunud vallasasjade hoidmise kohustust kostjale müüdud ehitises ja selle kõrvalhoonetes ette ei nähtud. Kostja hinnangul tungis 30.04.2004 hommikul xxx omavoliliselt kostjale kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikule kinnistule ning asus garaažiust lahti murdma. Kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet sellel päeval vallasasjade äraviimiseks ning xxx ja tema perekonnaliikmetele ei sobinud nimetatud päev asjade äraviimise juures olekuks, siis palus xxx hagejal lahkuda, andes teada, et ootab hageja ettepanekut mõlemaid osapooli rahuldava aja osas, millal asjad saavad ära viidud. Hageja keeldus kinnistult lahkumast ja solvas kostjat ja tema perekonnaliikmeid ebatsensuursete sõnadega, sama intsident kordus 05.05.2004, kui kostja sõbratar xx tungis omavoliliselt kostjale kuuluva ehitise teenindamiseks vajaliku kinnistu valdusesse ning samuti sõimas ebatsensuursete väljenditega kostjat ja tema abikaasat nende tütre xxx ja majanaabrite juuresolekul. 06.05.2004 esitati politseisse avaldused xxx ja xxx vastu KarS § 267 alusel. Mõlemad isikud võeti nimetatud sätte alusel vastutusele. 12 2-04-491 10.05.2004 esitas kostja hagejale valduse vabastamise nõude ja võlanõude valduse rikkumisega säästetud vara hüvitamiseks. Hageja esitas 13.05.2004 hagi kohtusse omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Harju Maakohtu 14.05.2004 hagi tagamise määruse alusel toimus vallasvara arestimine. Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud suulist kokkulepet selle kohta, et hagejale kuuluv vallasvara jääb kuni selle äraviimiseni abihoonesse. Vastavalt ehitise võlaõiguslikule müügilepingule pidi xxx vabastama valduse nimetatud lepingu sõlmimise päevast. Kostja ei soovinud piirata hagejale kuuluvate vallasasjade äraviimist. Kostja soovis, et hageja informeeriks teda eelnevalt asjade äraviimise ajast, välistamaks olukorda, kus kedagi perekond xxx ei ole kodus. Kostja leiab, et kuna hagiavalduse lisas toodud nimekirja kohaselt paiknes kostjale kuuluvates ehitises ja abihoonetes 67 eri nimetust vallasasju, millest mõningaid asju leidus mitmes eksemplaris. Nimetatust järeldab kostja, et suurem osa ehitise abihoonetest oli ladustatud hageja vallasasjadega, mille hageja kohustus ära vedama ehitise võlaõigusliku lepingu sõlmimise päeval 23.03.
4. kostja leiab, et sellise hulga vallasasjade hoidmine teisele isikule kuuluvas ehitises ja selle abihoonetes on igal juhul käsitletav valduse rikkumisena, kuna takistatud on tegeliku võimu teostamine ehitise ja kõrvalhoonete suhtes. Kostjal ei olnud võimalik vabalt kasutad garaaži ja ehitise abihoonet, kuna selles paiknesid hageja vallasasjad. Hageja xxx vastuhagi ei tunnista. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud valduse üleandmise kohustust. Hageja leiab, et valdus anti kostjale üle koos hageja elamust lahkumisega ja võtmete üleandmisega. Hageja ei ole takistanud kostjal asja üle tegeliku võimu teostamist, kuna kostjale jäi tegelik võim nii asja- kui abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Kostjal oli sissepääs abihoonetesse ja seega ka tegelik võim abihoonete üle. Kuna hageja ehitas uut maja, mis ei olnud veel valmis, kostja aga soovis müügiobjekti valduse võimalikult kiiremat üleandmist sanitaarremondi alustamiseks, siis lepiti notari juures kokku, et hageja asjad võivad jääda abihoonesse kuni 25.07.
5. hageja leiab, et vallasasjade hoidmise kokkulepet tõendab asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale ühtegi kirjalikku ega suulist nõuet vallasasjade äraviimiseks. Hageja leiab, et kostja ei kasutanud oma tegelikku võimu abihoonete üle hagejale kuuluvate asjade väljatõstmiseks, seega tuleb kostja vaikimine ja tegevusetus lugeda hageja tegevusega nõustumiseks. Hageja läks 30.04.2004 ja 05.05.2004 oma asju kostja valdusest ära viima. Kuna hagejale koostati väärteoasjas 10.05.2004 hoiatusmenetluse otsus, siis järeldas hageja, et kostja ei soovi vabatahtlikult vallasasju üle anda ja esitas hagi kohtusse. Kohus leiab, et kostja nõue, tunnustada valduse rikkumist xxx asuva ehitise rikkumist, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vahel 23.03.2004 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu ja 28.04.2004 sõlmitud ehitise võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja pandilepinguga (tl 5-24) on pooled kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus, samuti lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu päraldiseks olevad dokumendid antakse müüja poolt ostjale üle lepingu sõlmimise päeval 23.02.
6. Hageja on 24.05.2006 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ta käis seal iga päev ja üle päeva, kuna tal oli vaja asju ära viia (tl 181). Samuti on hageja selgitanud, et tal puudus kostjaga kokkulepe, et ta läheb 30.04.2004 sinna asju võtma. Hageja tunnistas, et tal puudus kostjaga kokkulepe, et läheb ise ja siis kui tahab. Hageja esindaja väitis samal kohtuistungil, et hageja on käitunud hoone müümisel heas usus, mistõttu ei ole ka kokkulepet selles osas, kuidas oleks pidanud asju ära viima ja on ebamõistlik eeldada, et invaliidist hageja maksaks, tellides suure kaubaauto ainult sellepärast, et tuua oma vallasasjad ära ühekorraga, et mitte häirida kostja rahu (tl 182). Põhja Politseiprefektuur on väärteoasjas nr 13 2-04-491 2373,04,001057 karistanud xxx hoiatusega selle eest, et xxx jättis 30.04.2004 täitmata valdaja poolt esitatud nõude lahkuda võõralt piirdega alalt, millega pani toime KarS § 267 sätestatud kuriteo (tl 25). Kohus leiab, et hageja on omaks võtnud pärast 23.03.2004 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu ja 28.04.2004 sõlmitud ehitise võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja pandilepinguga kokkulepitud ehitise valduse üleandmist kostjale, tema poolt valitud aegadel ja kostja nõusolekut omamata viibinud kostja valdusesse kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maaüksusel ja ehitise kõrvalhoonetes, millega ta on rikkunud kostja õigusi ja takistanud kostjal asja üle tegeliku võimu teostamast. Kohus leiab, et kostja poolt omaksvõetud igapäevane või ülepäeviti luba küsimata kostja valduses (tl 181), s.o kostjale kuuluva eluasemena kasutatava ehitises, selle kõrvalhoonetes ja ehitise teenindamiseks vajaliku maaüksusel, on lubamatu, kostja ja tema perekonna igapäevast elutegevust häiriv tegevus. Kostja vastuhagis esitatud nõue mõista välja hagejalt kostja kasuks ehitise valduse rikkumisega säästetud väärtus 11 647 krooni Kostja leiab, et kuna hageja ei olnud õigustatud hoiustama temale kuuluvas ehitises ja selle kõrvalhoonetes enda vallasasju, siis on tegemist valduse rikkumisega ja kostjale kuuluva valdusõiguse rikkumisega säästis hageja hoiutasu vastava väärtuse, mida analoogse pinna kasutamise aja eest asjade hoiustamiseks oleks tavatingimustes tulnud maksta. 2004.a mais tellis xxx TÜ-lt Adrem Kinnisvara xxx asuva ehitise abihoonete üüri turuväärtuse hindamise. Kinnisvarabüroo poolt antud hinnangu alusel on hoonetes pinda kokku 118,2 m
7. vastavate hoonete – abihoone, garaaž ja katlamaja üüri keskmine hind seisuga 01.05.2004 on TÜ Adrem Kinnisvara hinnangul 52-55 krooni ruutmeetri eest. Kuna hageja hoiustas omavoliliselt temale kuuluvaid vallasasju kostjale kuuluva ehitise abihoonetes 23.03.2004 kuni 20.05.2004, siis esitas kostja hagejale taotluse väärtuse hüvitamise õiguse rikkumise eest 6 136 krooni. Hageja nimetatud summat ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja välja nõuda hagejalt õiguse rikkumise eest väärtuse hüvitamise nõude summa 11 647 krooni. Hageja leiab, et kostja nõue valduse rikkumisega säästetud väärtuse hüvitamiseks on alusetu. Hageja leiab, et kui pole toimunud valduse rikkumist, siis ei ole kas õigus nõuda sellega säästetud vara hüvitamist. Hageja vallasasjad asusid kõrvalhoones kokkuleppel kostjaga. Kui hageja soovis oma asju ära viia, kutsus kostja kohale politsei. Kohus leiab, et kostja nõue mõista välja hagejalt kostja kasuks ehitise valduse rikkumisega säästetud väärtus 11 647 krooni tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul hoiustas hageja omavoliliselt hagejale kuuluvaid esemeid kostjale kuuluva ehitise abihoonetes, millest tulenevalt on kostjal õigus hoiutasule. Tulenevalt

§ 884

lg 1 on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole omavahel kokku leppinud kostjale kuuluva ehitise abihoones olnud hageja vallasasjade eest tasu maksmises, siis puudub kostjal alus hagejalt hoiutasu nõuda. Kostja vastuhagis esitatud nõue mõista välja hagejalt kostja kasuks ehitise valduse rikkumisega tekitatud kahju 10 975 krooni Kuna vara arestimise käigus arestiti ja viidi ära kostja võõrandatud ehitise päraldised – köögis paiknenud keraamiline elektripliit ning kahe kambriga sügavkülmaga külmkapi SNAIGE, siis pidi hageja ehitise funktsionaalseks kasutamiseks ostma uued vastavad köögiseadmed. Kostja leiab, et kui hageja ei oleks ebaseaduslikult omandanud eelnimetatud vallasasjade valdust, siis 14 2-04-491 ei oleks kostja pidanud tegema kulutusi uute köögiseadmete soetamisele. Kostja on sõlminud AS-ga Hansa Liising Eesti EGO järelmaksu müügilepingu, millega ostis keraamilise pliidi HANSA ja külmiku SNAIGE. Kokku kohustub kostja tasuma AS-le Hansa Liising Eesti 10 175 krooni, mis on kostja kahjuks. Hageja on vastuhagile vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna käesolevas otsuses on kohus asunud seisukohale, et keraamilise elektripliit ja kahe kambriga sügavkülmaga külmkapp SNAIGE ei olnud poolte vahel 23.03.2004 sõlmitud lepingu esemeks, siis tuleb kostja vastuhagi uute köögiseadmete soetamisega tekitatud kahju nõudes jätta rahuldamata. Kostja leiab, et vara arestimise käigus rikuti köögiseinal paiknenud õhupuhastit. Õhupuhasti väärtuseks oli arestimisakti kohaselt 800 krooni. Õhupuhastit ei arestitud, kuna seda ei olnud võimalik seinalt eemaldada. Samas tekitati sellele jõuga seinalt mahakiskumise katse tulemusel parandamatuid kahjustusi. Kostja väidetel tõendavad õhupuhastile tekitatud vigastusi vastuhagile lisatud pildid (tl 73, 98-100). Eeltoodust tulenevalt palub kostja välja mõista kahju 800 krooni. Hageja vaidleb vastuhagile vastu, leides, et väited arestimise käigus õhupuhasti rikkumise kohta on väär ja tõendamata. Õhupuhastajat ei saadud eemaldada, kuna puudus vastava otsikuga kruvikeeraja. Samas ei lõhutud õhupuhastaja eemaldamise toiminguga ei õhupuhastajat ega seina. Kohus leiab, et kostja väide õhupuhastaja rikkumise ja sellest tulenevalt kahju väljamõistmise nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja selgituste kohaselt õhupuhastajat ei rikutud ja kostja poolt kohtule tõendina esitatud fotodelt (tl 98-100) ei ole võimalik tuvastada, et õhupuhastajat oleks rikutud. Kostja vastuhagis esitatud nõue mõista välja hagejalt kostja kasuks ehitise võlaõigusliku müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju 25 834 krooni, millele lisandub viivis alates 11.08.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 9 % aastas 28.04.2004 poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepinguga täiendasid pooled 23.03.2004 sõlmitud ehitise võlaõiguslikku müügilepingut, leppides kokku, et müüja kohustub hiljemalt 25.07.2004 lammutama ja ära vedama lepingu eseme teenindamiseks vajalikult maaüksuselt kaks kasvuhoone vundamenti, samuti sellelt ära vedama prügi ja olmejäätmed. Kuna vaatamata korduvatele nõuetele hageja keeldus oma lepingulist kohustust täitmast, siis tellis kostja omal kulul heakorrastustööde teostamise ja prügiveo Radix Hoolduse OÜ-lt. Kostjal tekkis hageja kohustuste mittetäitmise tõttu kahju 25 834 krooni.

§ 113

lg 3 alusel on hageja kohustatud tasuma ka viivist kostja poolt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise eest. Viivist arvestab kostja alates kulutuste tegemise päevast 11.08.2004 ja intressimääraks peab 9 % aastas. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagejalt välja nõuda kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju 25 834 krooni, millele lisandub viivis alates 11.08.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni 9 % aastas. Hageja leiab, et kostjal puudub alus nõuda võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamist. Hagejal oli lepinguliste kohustuste täitmise aeg 25.07.

1. 30.04.2004 ja 05.05.2004 läks hageja oma vallasasju ära viima, kuid kostja keelas oma krundil viibida ja xxx abikaasa ajas ta omalt territooriumilt tüliga minema. 06.05.2004 esitas kostja hageja suhtes väärteomenetluse algatamise avalduse, mis lõppes hageja hoiatamisega 10.05.
2. Hageja leiab, et kostja tegi oma käitumisega talle selgeks, et ei kavatse hagejat oma territooriumile lubada. Seetõttu leiab hageja, et kostja vastuhagis esitatud nõue alusetu, kuna hageja ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud, sest kostja võttis temalt võimaluse kohustust täita. 15 2-04-491 Kohus leiab, et hageja nõue ehitise võlaõigusliku müügilepingu rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 25 834 krooni on põhjendatud. Vastavalt 28.04.2004 ehitise võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu, asjaõiguslepingu ja pandilepingu punktile 3.
3. on pooled kokku leppinud, et müüja kohustub hiljemalt 25.07.2004 lepingu eseme teenindamiseks vajalikul maaüksusel lammutama ja ära vedama kaks kasvuhoone vundamenti, samuti ära vedama prügi ja olmejäätmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud tähtajaks oli hageja poolt eelnimetatud kohustus olulises osas täitmata. Kuna hageja oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud, siis tellis kostja hageja poolt teostatud tööd – kinnistu heakorrastamine ja prügi äravedamine – Radix Hoolduse OÜ-lt. Nimetatud tööde maksumuseks oli 25 834 krooni (tl 102). Kohus leiab, et tulenevalt

§ 115

lg 1 on hagejal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejal oli kohustus täita lepingus võetud kohustus hiljemalt 25.07.2004. Nimetatud tähtajaks hageja kohustust ei täitnud ning asjaolu, et kostja tellis hageja poolt tegemata tööd alles 11.08.2004 on kohtu hinnangul piisav, et lugeda vahepealne aeg hagejale täiendavalt antud tähtajaks

§ 114mõttes.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja nõuda kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju 25 834 krooni. Kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud, sest kostja võttis talt võimaluse seda täita, on alusetu. Asjaolu, et poolte vahel tekkis konflikt, ei anna hagejale õigust jätta täitmata oma lepingust tulenevad kohustused. Asja materjalidest ei selgu, et hageja oleks soovinud oma lepingust tulenevat kohustust täita. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 113lg 3 on põhjendatud kostja taotlus välja nõuda viivis eelnimetatud summalt.

Hageja on palunud arvestada viivist alates 11.08.2004 kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 9 % aastas. Tulenevalt

§ 113

lg 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni

§ 94sätestatud määras, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tulenevalt

§ 94lg 2 avaldatakse intressimäär väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt oli

§ 94lg 1 nimetatud intressimäär enne 01.01.2005 2 %.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja viivise määr 9 % aastas. Seega on viivise päevamäär (25 834 x 9% : 365) 6,37. Seega kuulub hagejalt välja mõistmisele viivis (813 x 6,37) 5 178.80 krooni. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju ja sellelt arvestatud viivise eest 31 012.80 krooni. Menetluskulude jaotus Pooled on palunud vastaspoolelt välja mõista kohtukulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on rahuldanud hagi ja vastuhagi osaliselt, tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. 16 2-04-491 Merike Varusk Kohtunik 17