← Eesti

2-05-13182/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Küllike Johannson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30.03.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja 2-05-13182 Tsiviilasi OÜ hagi HV vastu 1733.50 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ (registrikood XXX); Hageja esindaja KT Kostja HV(ik XXX). RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista kostjalt HV võlgnevus 1733.50 krooni ja kohtukulu 521.68 krooni OÜ kasuks. 3.Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Kohtule XXX esitatud hagiavalduses taotleb hageja AS kostjalt MK-R välja mõista põhivõlgnevus 613.60 krooni ja viiviseid 585.12 krooni, kokku 1198.72 krooni. Menetluse käik XXX kirjas tunnistab kostja hageja poolt esitatud hagi summas 1733.50 krooni ja soovib asja lahendada kokkuleppega. XXX teatas hageja, et pooled saavutasid kokkuleppe ning kostja lubas tulla kompromissi allkirjastama hiljemalt XXX Tänaseni ei ole kostja hageja poole kompromissi sõlmimiseks pöördunud ning seoses sellega teatab hageja, et jääb hagiavalduse juurde ning palub vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtmisega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kostja hagi omaksvõtu korral kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus ja hageja kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1733.50 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 140.00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning hageja esindajale makstud õigusabi kulu 86.68 krooni. TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusdokumendid edastada kohtutäituri kaudu. Kohtutäituritasu väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni. KTS § 2527 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295.00 krooni. Kostjalt kuulub kokku hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu 521.68 krooni. Küllike Johannson Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.