3-06-1351/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1351 Haldusasi V. B. kaebus Tallinna Linnavolikogu
3. oktoobri
4. a otsuse osalise tühistamise nõudes ning Tallinna Linnavolikogu kohustamiseks kaebuse esitajale erastamisõiguse andmiseks. Menetlustoiming Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON
5. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
6. Lõpetada haldusasja nr 3-06-1351 menetlus.
7. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3, § 47¹ lg-d 2 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega arvati elamu aadressil xxxxxx erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. M. B. taotlused elamu erastamiseks on Pirita Linnaosa Valitsus jätnud rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 27.11.
9. a korraldusega nr 2919-k võeti vastu Haljaste tee, Pähkli tn, Kase tn ja Kuslapuu tn kvartali detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu
10. veebruari
11. a otsusega nr 34 kehtestati kvartali detailplaneering.
12. Tallinna Halduskohtule 20.12.2002 esitatud kaebuses taotles M. B. linnavalitsuse korralduse, millega võeti vastu detailplaneering, tühistamist (haldusasi nr 3-440/2003), 16.01.2003 kaebuses elamu erastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist (haldusasi nr 3-634/03) ning 28.02.2003 kaebuses detailplaneeringu kinnitamise otsuse tühistamist ja planeeringu täitmise peatamist (nr 3-766/2003). Kaebused liideti ühte menetlusse. Tallinna Halduskohtu 25.06.2003 otsusega haldusasjas nr 3-440/2003 jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 07.11.2005 määrusega lubati seoses M. B. surmaga astuda protsessi kaebaja õigusjärglasel V. B.l. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2006 otsusega haldusasjas nr 3-02-33 jäeti rahuldamata M. B. apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 25.06.2003 otsuse peale. Riigikohtu 07.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-36-06 jäeti rahuldamata V. B. kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2006 otsuse peale. Riigikohtu otsuses leiti muuhulgas, et M. B. ei ole õigeaegselt kohtusse pöördunud, kaitsmaks õigust erastada üürilepingu alusel kasutatav xxxxxx/yyyyyyy elamu, mistõttu ta on minetanud võimaluse elamu erastamiseks. Õigus erastada elamut puudub ka M. B. õigusjärglasel V. B.il. Seetõttu ei ole planeeringu vaidlustamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks, milleks oli kaitsta subjektiivset õigust erastada kaebaja kasutuses olev elamu, sobiv vahend.
13. 06.07.2006 esitas V. B. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuse tühistamist osas, millega arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja xxxxxx elamu, kus väidetavalt asub kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum.
14. Tallinna Halduskohtu 22.11.2006 määrusega tagastati kaebus esitajale viitega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-le
15. Kohus leidis, et käesolevas asjas on kaebuse esitaja eesmärgiks yyyyyy/xxxxxx elamu erastamisõiguse saavutamine. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-36-06 jäeti V. B. kaebus rahuldamata ja tuvastati asjaolu, et V. B. on minetanud võimaluse yyyyyyy/xxxxxxx elamu erastamiseks. Tallinna Halduskohtu 04.12.2006 määrusega jäeti V. B. määruskaebus halduskohtu 22.11.2006 määruse peale rahuldamata ning edastati määruskaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
16. Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2006 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 22.11.2006 määrus kaebuse tagastamise kohta ning saadeti kaebus Tallinna Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks ning menetlusse võtmise otsustamiseks.
17. Tallinna Halduskohus võttis oma 04.01.2007 määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale Tallinna Linnavalitsusele tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Kaebuse esitaja palub kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna ta ei olnud teadlik, et Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega erastamisele mittekuuluvate elamute hulka arvatud aadressil xxxxxxx asuv elamu ning aadressil yyyyyy asuv elamu on üks ja sama maja. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. KOHTU PÕHJENDUSED 2
19. 10.07.2006 kohtumääruses leidis kohus, et V. B. kaebus Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuse tühistamiseks ning Tallinna Linnavolikogu kohustamiseks kaebuse esitajale erastamisõiguse andmiseks on esitatud pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist. HKMS § 12 lg 3 järgi kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebetähtaeg tuleb ennistada, kui selle möödalaskmise põhjused olid mõjuvad. Selliseks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamise oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kuna kohus on 10.07.2006 kohtumääruses leidnud, et nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 25.01.2001 ning kaebuse esitaja põhjendused mõlema nõude osas tähtaja ennistamiseks on samad, siis lahendab kohus alljärgnevalt tähtaja ennistamise küsimuse mõlema nõude osas.
20. Tähtaja ennistamise taotlust on põhjendatud sellega, kaebuse esitaja sai asjaolust, et xxxxx asuv elamu ning aadressil yyyyy asuv elamu on üks ja sama maja, teada Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2006 otsusest nr 3-3-1-36-
21. Kohus leiab, et selline väide ei anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Erinevad kohtuastmed on oma eelnevates kohtulahendites korduvalt leidnud, et V. B. sai Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusest, mille kohaselt ei kuulu yyyyyy elamu erastamisele, kõige hiljemalt teada Pirita Linnaosa Valitsuse 25.01.
22. a kirjast. Sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 31.01.
23. a kohtuotsuses (haldusasi nr 3-02-33). Seega oli kaebuse esitamisel vaidlustatud korralduse vastuvõtmisest möödunud üle 12 aasta ning kaebuse esitaja poolt sellest otsusest teadasaamisest üle viie aasta. Samuti ei saa pidada asjakohaseks kaebuse esitaja väidet, et ta sai alles Riigikohtu 07.06.2006 otsusest teada seda, et xxxxxxx ja yyyyyyy on üks ja sama elamu. Haldusasja nr 3-02-33 kohtutoimikus olevatest kaardi- ja fotomaterjalidest nähtub selgelt, et xxxxxxx ja yyyyyyyy on üks ja sama nurgapealne maja. Seega pidi kaebuse esitaja aru saama, et kaevatava otsusega on jäetud erastamisele kuuluvate elamute nimekirjast välja tema elukohaks olev elamu. Lisaks viitab kohus siinkohal ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.
24. a otsusele nr 3-31-38-01, kus on asutud järgnevale seisukohale: „Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. /…/ Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks. /…/ Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti 3 oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.“ Seega oleks kaebuse esitaja pidanud mõistliku aja jooksul, alates kaevatava otsuse teadasaamisest, selgusele jõudma selles, kas kaevatav otsus rikub tema õigusi või mitte ning võtma ette vajalikke samme oma õiguste kaitseks. Kuna ta seda ei teinud, siis ei saa tähtaega lugeda möödalastuks mõjuval põhjusel ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
25. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 12 lg-st 3 leiab kohus, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning menetlus kuulub lõpetamisele. Sirje Tromp kohtunik 4