Vaidluse asjaolud ja menetluse varasem käik Tallinna Linnakohtu (alates 01.01.2006 kohtute tööpiirkondade ühendamisest Harju Maakohtu) menetluses oli alates 18.10.1999 V. N hagi A.H vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning G. A (hagis ekslikult märgitud „G. A“) ja N.J vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks. V. N suri xx.xx.xxxx. Vastavalt Tallinna notari Marika Rei poolt 18.07.2002 väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele (toimiku I kd; lk 94) on V. N pärijad E.U, L.M, S.M, T.M ja E.N, kes üldõigusjärglastena astusid protsessi hageja asemel. Hagiavalduse kohaselt varastati V.Nlt
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 näeb ette, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega viivitamata kätte toimetama vastaspoolele ja andma talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Maakohus ei ole järginud
lg 3 ja § 176 lg 1 ega Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ning ei ole otsuses põhjendanud, missuguses ulatuses on hagejate õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. G.A apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja G.A palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus menetlusõiguse norme sellega, et arutas asja 19.06.2006 kohtuistungil ilma kostjate G. A ja N. J kohalolekuta. G. A helistas enne 19.06.2006 kohtuistungi toimumist istungisekretärile. Istungisekretär teatas, et istungil asja sisuliselt arutama ei hakata, kuna kostja N. J ei saa istungile ilmuda, on esitanud haiguslehe ja riigi õigusabi taotluse. Seoses eeltooduga ei läinud apellant kohtuistungile, kuna teadis, et enne N. J taotluste läbivaatamist kohus asja sisuliselt ei aruta. 12.07.2006 sai apellant kätte kohtuotsuse, millest selgus, et maakohus oli 19.06.2006 asja läbi vaadanud. Apellandi arvates viis asja arutamine ilma kostjate G. A ja N. J kohalolekuta ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohus oleks pidanud arvestama N. J taotlusega ja võtma seisukoha nimetatud isiku tervisliku seisundi suhtes, samuti arvestama, et N. J oli taotlenud riigi arvel advokaadi määramist. Selline kohtuotsus tuleb tühistada ja võimaldada kõigil menetlusosalistel kohtuistungil osaleda või teavitada menetlusosalisi sellest, et arstitõend või riigi õigusabi taotlus võidakse jätta rahuldamata. N.J apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja N.J palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus menetlusõiguse norme, kui arutas tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta. N.J oli 19.06.2006 kohtusse kutsutud kostjana, kuid ei saanud istungile ilmuda haiguse tõttu, millest ta kohut teavitas ja taotles istungi edasilükkamist. Õigus osaleda oma asja arutamisel on menetlusosalise põhiõigus ja menetlusosalise haigus on mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks. Samuti oli N. J 4 taotlenud kohtult riigi õigusabi, sest oli tasunud oma eelmisele esindajale suuri summasid ning rohkem raha ei olnud, et advokaati palgata. Kostja on kõrges vanuses pensionär, kes oli just enne kohtuistungit tulnud puusaliigese operatsioonilt ja seepärast ei saanud istungil osaleda. Kohus otsustas riigi õigusabist keeldumise kohtuotsuse tegemisega samal päeval. Kostjal oleks olnud õigus sellest varem teada saada. Menetlusõiguse normide rikkumine − kostja N. J taotluse tähelepanuta jätmine ja temale õigusabi andmata jätmine ning tõenditele hinnangu andmata jätmine − viis materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele. Kohtuotsus ei rajane tegelikel asjaoludel ega objektiivselt uuritud tõenditel. Hagejate vastuväited apellatsioonkaebustele Hagejad vaidlevad A.H, G.A ja N.J apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustajad paluvad jätta kõik menetluskulud apellatsiooniastmes A.H, G.A ja N.J kanda ja mõista kuni 01.01.2006 kehtinud
lg-te 1 ja 8 alusel A.Hlt E.U ja E.N kasuks välja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskuludena õigusabikulu 6 603,88 krooni ning mõista G.Alt ja N.Jlt E.U ja E.N kasuks välja õigusabikulu 4 187,82 krooni. 1. Vastuväited A.H apellatsioonkaebusele Vastuse kohaselt on A. H apellatsioonkaebuse viited kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustikule asjakohatud. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuli menetluskulude jaotamisele kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mis hõlmab ka enne 01.01.2006 kehtinud
Justiitsministri 23.08.1999 määruse nr 42 kohaselt oli kuni 01.01.2006 hinnata hagi puhul kehtestatud teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Kuna hagejad esitasid kostja A. H vastu kolm mittevaralist nõuet, siis võis kohus kostjalt välja mõista õigusabikulusid kuni 150 000 krooni ulatuses. Maakohus on kaevatavas otsuses õigesti leidnud, et arvestades tsiviilasja menetlemise aega ja asja keerukust, ei ole hagejate õigusabikulud ülemäära suured. Õigusabi sisu ja õigusabikulude arvestus on toodud hagejate poolt kohtule esitatud kulude hüvitamise taotluses. 2. Vastuväited G.A ja N.J apellatsioonkaebustele Vastuväidetes G. A ja N. J apellatsioonkaebustele leiavad hagejad, et G. A ei ilmunud Harju Maakohtu 19.06.2006 kohtuistungile enda valikul, selleks mistahes objektiivseid põhjusi omamata. Apellandi väide, nagu oleks istungisekretär talle telefoni teel teatanud kohtuistungi mittetoimumisest, on paljasõnaline (tõendamata) ja ebaveenev. G. A apellatsioonkaebuse väited N. J suhtes menetlusõiguse normide rikkumise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vastavalt
lg-le 1 eeldab kaebeõiguse teostamine huvitatud isiku enda õiguste rikkumise tuvastamist.
§-st 410 ja § 414 lg-st 1 tulenevalt oli kohtul õigus asi sisuliselt lahendada kostja G. A kohalolekuta. Toimiku materjalid ei kinnita apellant N. J väidet, et ta oli 19.06.2006 seisuga taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ja esitanud tõendi oma haiguse kohta. Seega tuleb apellandi vastav väide lugeda paljasõnaliseks. N. J taotlus riigi õigusabi saamiseks ei takistanud asja sisulist arutamist, sest kohus lahendas taotluse kohtuistungil ja jättis selle õigesti rahuldamata. Asjaolu, et N. J ei ole õigust riigipoolsele menetlusabile, leidis kinnitust apellatsioonimenetluses, kus Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.12.2006 määrusega N. J 5 menetlusabi taotluse rahuldamata, mida apellant ei vaidlustanud. Seega õigusabi taotluse rahuldamata jätmine maakohtu poolt ei ole käsitletav menetlusnormide rikkumisena. Hagejad on seisukohal, et G. A ja N. J apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 20.04.2005 otsusega on tuvastatud hagejate omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile ning A.H suhtes tehtud omanikukande ebaõigsus, puudub alus eeldada, et hagi A.H vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks jääks rahuldamata. N. J väide, et kaevatav otsus ei rajane tegelikel asjaoludel ega objektiivselt uuritud tõenditel, on paljasõnaline, kuna apellant ei ole täpsustanud, missugustele asjaoludele ja tõenditele kohus hinnangut andnud ei ole. Apellandid ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise vajalikkust. Materiaalõiguse normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud on siduvalt tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ning kaebustest nähtuvalt ei soovi apellandid esitada uusi tõendeid ega asjaolusid, kuna on nõustunud kirjaliku menetlusega. Veelgi enam, kuna Harju Maakohtu 03.07.2006 otsusega lahendati üksnes hagejate nõue A.H vastu, ei saa kaevatav otsus G. A ja N. J õigusi üldse rikkuda. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et G. A ja N. J apellatsioonkaebused on esitatud formaalsetel kaalutlustel, et venitada kohtuotsuse jõustumist ja kuritarvitada sellega menetlusõigusi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused apellatsioonkaebuste osas 1. A. H apellatsioonkaebus Kostja A.H vaidlustas kohtuotsuse õigusabikulude osas, mistõttu kolleegium tulenevalt
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahv 3 kohaselt enne 01.jaanuarit 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse senikehtinud menetlusõiguse norme menetluskulude jaotamise ja nende kindlaksmääramise osas. Nii kehtinud kui ka kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtte kohaselt kohtukulusid kannab protsessi kaotanud pool. Kehtinud
lõike 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistetakse välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Seejuures nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 1 järgi mõistetakse hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale ning punkti 2 järgi hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagiesemeks oli kinnistusraamatu kande parandamise nõue, mille puhul tuli õigusabikulu väljamõistmisel kohaldada
Kehtinud
lg 1 p –s 2 sätestatud õigusabikulude hüvitamise piirmääraks oli Justiitsministri 23.08.1999 määruse nr 42 kohaselt hinnata hagi puhul 50 000 krooni. Hagejate nõuded rahuldati ning tuvastati A.H kohustus anda nõusolek kinnistusregistriossa kande tegemiseks hagejate E.U, E.N, L.Mi kasuks. Kostjalt A.Hlt mõisteti hagejate E.U ja E.N kasuks 54 179,20 krooni, kusjuures otsuses ei näidatud, millises ulatuses peaks kostja kummalegi hagejale õigusabikulusid hüvitama. Toimiku materjalidest ilmneb, et nii E.U kui ka E. N on maksnud õigusabikulusid võrdses osas. Seega tulnukski välja mõista õigusabikulu mõlema hageja kasuks võrdselt. Arvestades eeltoodut kuulub otsus osalisele tühistamisele ning kummagi hageja kasuks tuleb välja mõista 27 089,60 krooni. Kolleegium peab võimalikuks teha kohtukulu osas uus otsus apellatsioonimenetluses. 6 Kolleegium leiab, et otsust kohtukulu väljamõistmise osas tulnuks enam põhjendada, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et väljamõistetud õigusabikulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Tsiviilasja toimikust ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus hagieseme osas ning tsiviilasi oli kohtu menetluses mitu aastat, mille jooksul toimus mitu kohtuistungit ja tsiviilasi jõudis apellatsioonikohtu menetlusse, kes tühistas osaliselt Tallinna Linnakohtu 15.11.2004 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Seega E.U ja E.N esindaja tasu mitme aasta jooksul tehtud töö eest 54 179,20 krooni ei saa olla põhjendamatu ega mittevajalik. Kolleegium ei tuvastanud ka asjaolu, et tasu õigusabikulu eest oleks liialt suur. Kuivõrd õigusabikulu tuleb välja mõista E.U ja E.N kasuks 27 089,60 krooni osas ning esitatud oli mitu nõuet, siis ei ole tegemist õigusabikulu piirmäära ületamisega. Apellandi väide sellest, et tal puudus võimalus esitada vastuväiteid õigusabikulu osas, ei ole õige. Taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks esitas hagejate esindaja 19.06.2006 kohtuistungil. Kostja A.H esindajal oli võimalik tutvuda kohtukulu dokumentidega ning esitada vastuväiteid, mida ta ka tegi, leides, et esitatud advokaaditasu määr on liialt suur. Seega kolleegium ei tuvastanud kostja õiguste rikkumist Arvestades eeltoodut tuleb apellatsioonkaebus apellandilt kohtukulu väljamõistmise osas jätta rahuldamata, kuid otsus kuulub osalisele tühistamisele osas, kuidas õigusabikulu hagejate vahel jaotub. 2.G.A apellatsioonkaebus Kolleegium ei tuvastanud G.A osas menetlusõigusnormide rikkumist. Toimikust ilmneb, et kostja oli teadlik kohtuistungist ning kohale ei ilmunud ning ei esitanud kohtuistungi toimumise ajaks mingit taotlust. Asjaolu, kas mõni menetlusosaline oli haige või mitte, ei oma G. A suhtes mingit õiguslikku tähendust.
lg 1 järgi kaebeõiguse teostamine eeldab huvitatud isiku enda õiguste rikkumise tuvastamist. Apellandi väide sellest, et sekretär teatas kohtuistungi mittetoimumisest, ei ole millegagi tõendatud. Vastustaja vastuväide on põhjendatud, et materiaalõiguslik vaidlus ei puuduta apellanti, see on sunnatud kostja A. H vastu. Seega tsiviilasja arutamine ilma kostja G. A osavõtuta ei saanud riivata tema õigusi. Kolleegium juhib tähelepanu, et otsusega ei ole välja mõistetud kostjalt mingit kohtukulu.
lg 1 põhimõttest loeb kolleegium apellatsioonimenetluses vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 6000 krooni, arvestades esimese astme kohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu summat ja asjaolu, et kaebuste läbivaatamine toimub kirjalikuks menetluses ning kõigilt apellantidelt tuleb välja mõista õigusabikulu võrdses ulatuses 2000 krooni. Õigusabikulu tuleb välja mõista E.U ja E.N kasuks võrdses osas 3000 krooni. Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.