2-06-3677/2

2-06-3677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06-3677 Tsiviilasi xxx AS hagi xxx vastu lepingujärgse tasu ja viiviste saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx ) esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (AB Laus ja Partnerid, Nafta 1 Tallinn 10152) Kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx ) esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik (AB Aavik ja Partnerid, Tuukri 19 2 Tallinn 10152). Kohtuistungi toimumise aeg 29.11.
2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista xxx kasuks lepingujärgne tasu 743 400 (seitsesada nelikümmend kolm tuhat nelisada) krooni ja viivis 107 925 (ükssada seitse tuhat üheksasada kakskümmend viis) krooni 40 senti. Kohtukulude jaotus Jätta xxx ja xxx poolt kantud menetluskulud xxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingu täitmise tasu 743 400 krooni ja viivis 109 982.50 krooni ning kohtukulud. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja, kostja, xxx, xxx ja xxx 01.12.2004.a lepingu, mille kohaselt kohustus hageja otsima xxx aktsiatele ostja. Lepingu p 4.4 kohaselt juhul, kui hageja leiab aktsiatele ostja, tasuvad aktsionärid hagejale tulemustasu 3% müügisummast+käibemaks. Hageja leidis xxx aktsiatele ostjaks xxx, kellega kostja sõlmis temale kuuluva 1800 aktsia ostu-müügilepingu 22.06.2005.a. Lepingu kohaselt oli aktsiate müügihinnaks 21 000 000 krooni. 27.06.2005.a esitas hageja kostjale arve summas 743 400 krooni (koos käibemaksuga). Arve tasumise tähtpäev oli 07.07.2005.a. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Hageja selgitas täiendavalt, et lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et tulemustasu makstakse välja vaid juhul, kui aktsiad võõrandatakse aktsionäridega mitteseotud isikutele ning samuti ka seda, et lepingu p 3.4 ja 4.4 ei ole üheselt mõistetavad- ei ole üheselt määratud, kas tulemustasu makstakse vaid kõigi aktsiate müügi korral või ka iga üksiku aktsionäri aktsiate müügi korral. Käesoleval juhul teatasid teised aktsionärid pärast kostjale kuulunud aktsiate müüki, et loobuvad oma aktsiate müügist. Hageja palus kostjalt välja mõista viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest järgmiselt: perioodi 07.07.-31.12.2005 eest lepingu p 5.1 kohaselt 0,05% päevas, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 alusel viivis 7% aastas- kokku 91 025.80 krooni ja alates 01.01.2006 lepingu p 5.1 alusel 18 956.70 krooni. Hageja leidis, et viivise suurus ei ole ebamõistlikult suur. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuna tulemustasu maksmiseks puudus lepingust tulenev õiguslik alus. Kostja leidis, et hageja ei ole lepingu p 3.4 sätestatud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt lepingu p 2.1 oli lepingu objektiks hageja kui täitja poolt AS xxx aktsiatele ostja (investori) leidmine. Töö täpsem sisu on kajastatud lepingu lisas nr
3. Kostja oli seisukohal, et hagejale kui täitjale oli tulemustasu maksmine ette nähtud vaid AS xxx kõikide aktsiate müügil hageja poolt leitud seniste aktsionäride ringi mittekuuluvale investorile. Kuna ainult kostja müüs temale kuulunud 1800 xxx aktsiat ning teised aktsionärid xxx ja xxx seda ei teinud, puudub hagejal ka õigus saada tulemustasu. Samuti on tasu maksmisest keeldumise aluseks asjaolu, et kostjale kuulunud aktsiad ostis aktsionäridega seotud isiku xxx 100% osanik on xxx, kelle osanikeks on aga xxx aktsionärid xxx. Kostja palus juhul, kui kohus hagi siiski rahuldab, vähendada viiviste suurust, kuna see on ebamõistlikult suur arvestades vaidluse iseloomu ja hageja õigustatud huvi puudumist. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt- kohus ei mõista välja viiviseid hageja nõutus suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.12.2004.a sõlmiti xxx (täitja), AS xxx (tellija) ja OÜ xxx (aktsionär või mitu aktsionäri koos nimetatud ka aktsionärid) vahel leping, mille p 2.
4. kohaselt kohustus täitja otsima tellija aktsiatele ostja (t lk 7- 9). Töö täpsem kirjeldus oli toodud lepingu lisas 1, milleks oli 18.11 pakkumine (t lk 28-29). Nimetatud pakkumises oli töö tulemus saavutatud, kui on leitud ostja ettevõtte xxx ja allkirjastamiseks valmis lepingud xxx aktsiate ostu-müügi tehingu teostamiseks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja leidis ostja xxx aktsiatele, mille omanikuks oli kostja ning vastava aktsiate ostu-müügi leping sõlmiti 22.06.2005.a. xxx ostis 1800 aktsiat hinnaga 21 000 000 krooni. 2 Lepingu p 4.4 sätestas, kui hageja leiab sobiva investori (ostja), tasuvad aktsionärid täitjale tulemustasu 3% tehingu summast vastavalt esitatud arvele 14 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Hageja esitas vastava arve 27.06.2005.a (t lk 11) summas 630 000 krooni, millele lisandus käibemaks 113 400 krooni. Pooled olid kohtuistungil ühisel arvamusel, et asja lahendamisel on vaidlusaluseks küsimuseks vaid lepingu tõlgendamise küsimus otsustamaks, kas hageja on täitnud lepingut nõuetekohaselt. Seejuures on olulised kaks probleemi: 1) Kas hagejal oli õigus saada tulemustasu ka lepingu osalise täitmise korral? 2) Kas lepingus oli kokku lepitud piiranguid ostja (investori) suhtes? Lepingute tõlgendamiskriteeriumid on sätestatud VÕS §
5. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Pooled vaatamata kohtu ettepanekule ei soovinud poolte tahet tõendada ja leidsid, et piisab kohtu poolt antud lepingu tõlgendusest. Seega ei olnud kohtul võimalik välja selgitada poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel. Vastavalt VÕS § 29 lg 4 tuleb juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu poolteks olid nii juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud, kusjuures hageja on vastaval majandus- või kutsealal tegutsev isik. Seega ei ole lepingus osalevad isikud oma taustalt sarnased. Kohus peab seega mõistlikkuse kriteeriumi alusel hindama lepingut nii nagu oleks sellest aru saanud tavaline keskmine äri ja ettevõtlusega tegelev isik (nii juriidiline, kui füüsiline). Seejuures tuleb kohtu arvates lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingu eesmärgist ja hea usu põhimõttest. Kohtule ei esitatud asjaolusid, et pooltel oleks olnud eelnevaid lepingulisi suhteid või muud omavahelist praktikat, mis mõjutaks lepingu tõlgendamist. Kohus, uurinud lepingu ja lepingu lisa sõnastust ja sisu kogumis, ning lähtudes eelnimetatud lepingu tõlgendamise põhimõtetest leiab, et kostja käsitlus lepingust on meelevaldne ja lepingu sisule ja kontekstile mittevastav. Ei lepingus ega lepingu lisas ei ole märgitud mingeid piiranguid aktsiate ostja (investori) isikule. Kostja väide, et oleks olnud ebamõistlik, kui aktsionärid, kes soovisid oma aktsiaid müüa, need siis jällegi ostaksid, on just kohtu arvates ebamõistlik- on täiseti võimalik, et üks aktsionär soovib omandada ettevõttes suuremat aktsiapakki ja ostaks teiste aktsionäride aktsiad. Kuna lepingu kehtivuseks oli esialgu kuus, kuud, on samuti täiesti võimalik, et isikud muudavad oma müügisoovi ja soovivad olukorra muutudes hoopis aktsiaid osta. Kostja oma vastuväidet, et sel juhul ei oleks ju lepingu sõlmimisel mõtet olnud, tõendada ei soovinud. Seejuures juhib kohus lisaks tähelepanu asjaolule, et ostjaks ei olnudki teine aktsionär vaid hoopis kolmas juriidiline isik, kelle omanikeringi küll läbi nn neljanda juriidilise isiku kuuluvad osaliselt xxx aktsionärid. Kuna üks aktsionäridest, xxx, on oma kinnituses (t lk 10) teada andud, et tema on aktsiate ostja omaniku omanik, oli vähemalt üks xxx aktsionäridest teadlik, et aktsiad omandab n.ö aktsionäridega seotud isik. Siiski tehing toimus, mis ilmekalt kummutab kostja vastuväite lepingu väidetavast eesmärgist- aktsionärid soovisid müüa aktsiad aktsionäridega mitteseotud investorile. Kohus leiab, et sellist eesmärki lepinguosalistel ei olnud ja vastuväide on kostja poolt otsitud. Samuti lisaks sellele, et lepingus selliseid piiranguid üldse ei sisaldu, ei ole kohtu arvates nimetatud piirangu vastu ka eksitud-ostjaks ei olnud aktsionär. Kohus ei nõustu ka kostja tõlgendusega lepingust, mille kohaselt olid hageja poolt lepingulised kohustused täidetud viisil, mis annaksid alust saada tulemustasu vaid juhul, kui kõik aktsiad müüakse koos. Tõepoolest on lepingus juttu aktsiate müügist- seega oli lepingu eesmärgiks nimetatud tegevus ja vastava resultaadi saamine. Kohus leiab, et pooltevaheline leping on oma olemuselt käsundusleping (VÕS 619 jj) hageja pidi valmistama ette 3 dokumendid müügiks (s.h lepingu projekti), otsima potentsiaalseid ostjaid, suhtlema nendega, esitama huvitatud ostjad aktsionäridele otsustuse tegemiseks. Selliste kohustuste korral, on ostu-müügitehingu toimumise või mittetoimumise üle otsustajaks vaid müüjad. Seega oli pooltevaheline leping suunatud võimalikult parema tulemuse saavutamisele, milleks lõppjärgus võis olla kõigi xxx aktsiate müük. Kostja selgituse kohaselt loobusid teised aktsionärid pärast kostja aktsiate müügitehingu sooritamist lepingust. Seega lähtudes lepingu eesmägist, oli hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku tulemuse saavutamiseks- seega täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kohus leiab, et lepingu p 4.
6. ei saa tõlgendada kostja esitatud viisil. Ka nimetatud lepingu punktis ei ole sätestatud, et tulemustasu saamise õigus oleks vaid lepingu tulemuse saavutamisel- kõigi aktsiate müügi korral. Nagu kohus eelpool märkis, ei olnud see lepingu olemuslikuks eesmärgiks. Asjaolu, et nimetatud lepingu punktis (ja ka mitmel pool mujal lepingus) on kasutatud sõna „aktsionärid“ mitmuses, ei anna samuti alust tõlgendada lepingut selliselt nagu seda soovib tõlgendada kostja. Lepingu sissejuhatavas osas on nimetatud, et aktsionäre võib lepingus nimetada nii „aktsionär“ kui mitut aktsionäri koos „aktsionärid“. Seega saaks „aktsionärideks“ lepingu kontekstis nimetada ka vaid kahte kolmest aktsionärist. Lepingu preambulas ei ole märgitud, et väljendit „aktsionärid“ kasutataks vaid siis, kui mõeldakse kõiki aktsionäre koos. Seega tuleb lepingu p 4.4 mõista väljendit „aktsionärid“ üldises tähenduses- nii ühte aktsionäri, kahte kui ka kõiki koos. Kohus leiab, et kostja vastuväited ja soov tõlgendada lepingut mitte kooskõlas selle eesmärgi ja sõnastusega, on vastuolus lepinguõiguses kehtiva hea usu põhimõttega. Kui kostjal olid sellised soovid lepingut sõlmides, oleks tulnud nimetatud asjaolud lepingus ka fikseerida. Leping sõlmiti kirjalikult, kõik pooled kirjutasid sellele alla, eelnevalt oli peetud läbirääkimisi, mida tõendab hageja poolt esitatud pakkumine 18.11 (s.o enam kui 10 päeva enne lepingu sõlmimist)- seega oli kostjal võimalik oma erinev tahe lepingus ka kajastada. Seda kostja ei teinud. Kohus leiab, et kostja on muutnud oma tõlgendust lepingule alles hiljem- ilmselt pärast hagejalt tulemustasu arve saamist. Kostja vastuväited ei ole asjakohased. Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et kuna lepingust ei tulene ei piiranguid ostja isikule kui ka asjaolule, et tulemustasu on õigus saada vaid kõigi aktsiate müügi korral kõigilt aktsionäridelt, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tulenevalt VÕS § 76 ja 101 lg 1 p
7. Hageja nõude summa vastab lepingu p 4.4 sätestatud tulemustasu määrale 3%. Hageja esitas nõude ka viiviste osas kokku summas 109 982.50 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 korral on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korra viivist. Viivise nõudeõigus on täpsemalt sätestatud VÕS § 113:Rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuni 01.01.2006.a kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt võis kuni nimetatud kuupäevani lisada lepingus kokku lepitud viivisemäärale samuti 7% aastas. Pooled olid lepingu p 5.1 kokku leppinud, et arve tasumisega viivitamisel üle lepingus sätestatud tähtaja maksab viivitanud pool viivist iga maksetähtaja ületanud päeva eest 0,05% tasumata summast päevas. Vastavalt lepingu p 4.
8. tuli 27.06.2005 arve tasuda 14 päeva jooksul. Arvele oli hageja märkinud arve tasumise tähtajaks 07.07.2005, kuid vastavalt lepingu p 4.
9. oli arve tasumise tähtajaks 11.07.2005.a Kostja nimetatud tähtajaks arvet ei tasunud ja on seega viivituses. 4 Hageja on arvestanud viivist alates 08.07.2005.a Kohus leiab, et viivist saab hakata arvestama alles alates 12.07.2005.a. Muus osas peab kohus hageja poolt esitatud viivise arvestust põhjendatuks: perioodil kuni 01.01.2006.a on viiviseks 514.27 krooni päevas ja 01.01.20.02.2006.a 371.70 krooni päevas. Kuna kohus leidis, et nõue muutus sissenõutavaks mõned päevad hiljem, on viivise nõue põhjendatud osaliselt: 88 968.70+18 956.70 krooni, kokku 107 925.40 krooni. Kohus leiab, et puuduvad alused viivise nõude vähendamiseks põhjendusel, et see on ebamõistlikult suur. Viivise summa on seetõttu nii suur, et nõutav summa on samuti suur. Viivisemäär 0.05% päevas ei ole kohtu arvates ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et igal isikul, kes on täitnud talle lepinguga pandud ülesanded on õigustatud ootus sada ka lepingus kokku lepitud tasu (s.h ka tulemustasu). Seega oli hagejal õigustatud ootus saada tasu ja kostjal puudusid objektiivsed põhjused tasu mitte maksta. Muid VÕS § 162 lg 1 nimetatud asjaolusid, mis annaksid aluse viivist vähendada kohus samuti ei tuvastanud. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna nõue rahuldatakse peaaegu täilikult- rahuldamata jäetud osa on 0.24%, jätab kohus kõik kohtukulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 5