← Eesti

3-06-707/22

Obsah (4)§ 6§ 12§ 9§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL M.P M.P Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2007, Tallinn Haldusas

) § 6 lg 2 p 3 alusel. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palusid A. A ja T. A tühistada Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262 järgmistel motiividel:

  1. a)Korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, kes on taotluse esitaja, kellele on korraldus adresseeritud ning kes ja mis põhjusel on kolmandad isikud, seetõttu ei vasta korraldus HMS §-s 55 sätestatud haldusakti vorminõuetele. Kuna korraldusest ei selgu, kellele ostueesõigusega maad erastatakse, siis jääb ebaselgeks ka see, kas korralduse punktis 1 nimetatud maa suurusega 12,31 ha erastatakse kogu X talu ehitiste või ainult M.Ple kuuluva osa juurde ning kas ehitise teisel kaasomanikul M.Pl on lisaks sellele samuti õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist temale kuuluva ehitiste osa juurde.
  2. b)Korralduses puudub selle faktiline ja õiguslik põhjendus. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel peab kohalik omavalitsus asuma seisukohale, kas tegemist on tihe- või hajaasustusega. Rae Vallavalitsus on maa suuruse määramisel asunud seisukohale, et tegemist on hajaasustusega, kuid pole seda millegagi põhjendanud. Korralduses ei ole märgitud, millele tuginedes otsustati selline ostueesõigusega erastatava maa suurus, seega on haldusakt kaalutlusvigadega.
  3. c)Tagastamise objektil asuvad hooned ei kuulu mitte teisele isikule, vaid isikule, kes tunnistati sama maa suhtes õigustatud subjektiks (

§ 6lg 2 p 3). Juhul, kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise 2

(8)3-06-707 õigustatud subjekte on mitu, siis tagastatakse maa

§ 12lg 12 kohaselt, mitte ei jäeta maad tagastamata.

Kuna korralduse p-s 2 väljendatud otsus ei ole kooskõlas

§ 6lg 2 p-ga 3, siis on korraldus vastuolus kehtiva õigusega.

  1. d)Vaidlustatav korraldus rikub kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, kuna M.Ple maa ostueesõigusega erastamise korral väheneb teistele õigustatud subjektidele, sh kaebajatele tagastatava maa suurus. Tulenevalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisest on nüüd M. P asemel õigustatud subjektiks tema poeg L.P. Ostueesõigusega erastamisest ülejääv maa (50,5 – 12,3 = 38,2
  2. ha)läheks endiselt jagamisele nelja õigustatud subjekti vahel. Seega kujuneks iga õigustatud subjekti nõudeõiguse (1/4 mõttelise osa) suuruseks mitte 12,625 ha, nagu algselt oli ette nähtud, vaid oluliselt vähem (ca 9,55 ha). 3. Tallinna Halduskohtu 06.10.2006 otsusega kaebused rahuldati. Rae Vallavalitsuselt mõisteti kaebuse esitaja T. A kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 12 400 krooni (sh 10 krooni riigilõiv ja 12 390 krooni õigusabikulud). Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:
  3. a)Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamine maa tagastamise õigustatud subjekti poolt ei ole iseenesest käsitletav maa tagastamise nõudest loobumisena ja soovina saada maa eest kompensatsiooni. Kui õigustatud subjekt M. P jääb kindlaks oma soovile maa ostueesõigusega erastada, siis peab ta talitama vastavalt maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 lõikele 33 (16.07.2000 jõustunud redaktsioonis). Nimetatud sätte kohaselt on maa tagastamist soovinud õigustatud subjektil kuni maa tagastamise või kompenseerimise otsustamiseni õigus loobuda maa tagastamise nõudest ja võtta vastu kompensatsioon või loobuda ka maa kompenseerimise nõudest. Maa ostueesõigusega erastamine on sellisel juhul võimalik, võttes aluseks

§ 9lõikes 2 sätestatu.

Seega pidi M.P esitama maa asukohajärgsele vallavalitsusele notariaalselt tõestatud avalduse maa tagastamise nõudest loobumise kohta. Peale maa tagastamise nõudest loobumise avalduse saamist on vallavalitsusel võimalik asuda maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisele ning oma korraldusega kindlaks määrata ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Alles seejärel saab vallavalitsus asuda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamisele teistele õigustatud subjektidele. b) M.P, kes ehitise omanikuna soovis maa ostueesõigusega erastamist X talu hoonete juurde, ei ole enne Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262, millega määrati kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, vastuvõtmist esitanud vallavalitsusele avaldust maa tagastamise nõudest loobumise kohta. Vastavalt 22.07.2005 sõlmitud notariaalsele maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingule on M. P ¼ suuruse mõttelise osa x maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutanud L.Ple. L.P kõnealuse maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõigusest loobunud ei ole. Nõudeõiguse loovutamine ei ole käsitletav nõudeõigusest loobumisena. Õigust, millest isik on loobumise tõttu ilma jäänud, ei saa loovutamise teel edasi anda teisele isikule. 16.04.2004 kohtuotsuses ette nähtud avaldust maa tagastamise nõudest loobumise kohta ei ole seega esitatud ja Rae Vallavalitsusel puudus alus erastamismenetluse läbiviimiseks ning 07.03.2006 korraldusega nr 262 ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramiseks. Vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, miks on vallavalitsus otsustanud maa ostueesõigusega erastada, teades samal ajal, et maa tagastamise nõudeõigusest sellele maale ei ole loobutud, vaid see on loovutatud kolmandale isikule. Samuti ei nähtu korraldusest, kellele maa ostueesõigusega erastatakse. Vaidlustatud korraldus ei ole selge ja arusaadav ning on motiveerimata. Seega Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262 andmisel ei ole arvestatud Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 seadusjõus oleva kohtuotsuse haldusasjas nr 3246/2004 seisukohtadega ning korraldus on vastuolus HMS §-de 55 ja 56 nõuetega ja tuleb tühistada. 3

(8)3-06-707
  1. c)Maa ostueesõigusega erastamise õiguspärase läbiviimise korral ei riku see kaebuse esitajate (teiste õigustatud subjektide) õigusi. x talu hoonete omanik on maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotlenud ca 13 ha maa erastamist. Õigustatud subjektina on M.P nõudeõigusele vastava osa suurus tagastatavast maast 12,625 ha. Kui M.Ple X talu omanikuna ostueesõigusega erastatava maa suuruseks on 12,31 ha, nagu on määratud vaidlustatava korralduse punktis 1, siis vastab see üldjoontes tema nõudeõiguse osa suurusele ja tema taotluse saab lugeda rahuldatuks nimetatud 12,31 ha maa ostueesõigusega erastamisega. Teistele õigustatud subjektidele kuulub pärast maa ostueesõigusega erastamist tagastamisele ca 38,2 ha ehk igaühele 12,73 ha, kui nad ei lepi omavahel kokku teisiti. Seega ei väheneks ostueesõigusega erastamise tõttu teistele õigustatud subjektidele tagastatava maa suurus.
  2. d)Endise X talu ehitised olid korralduse andmise ajal M.P ja tema tütre M.P kaasomandis (kummalgi ½ mõttelist osa). Mõlemad kaasomanikud on esitanud ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse, kuid erastamist ei ole taotletud suuremas ulatuses kui M.P poolt 19.12.1997 esitatud maa erastamise avalduses. Seega ei ole põhjendatud kaebuses väljendatud kahtlus, et teine kaasomanik M.P võib taotleda maa erastamist lisaks M.P poolt taotletule, millega väheneks tagastamisele kuuluva maa suurus. e)

§ 12

lg 12 käsitleb maa tagastamist, kui sellel asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis (elamu). Maa ostueesõigusega erastamise taotlemiseks peab õigustatud subjekt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõigusest loobuma. Peale nõudeõigusest loobumist ei ole enam tegemist õigustatud subjektiga

§ 12lg 12 tähenduses ning nimetatud säte ei ole seetõttu kohaldatav.

Kaebuses viidatud Riigikohtu 09.06.2006 otsus nr 3-3-1-40-06 käsitleb juhtumit, kus õigustatud subjekt ei olnud nõudeõigusest loobunud ning maa ostueesõigusega erastamisega oleks oluliselt kahjustatud teiste õigustatud subjektide huve. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. T. A apellatsioonkaebuses palutakse muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Apellandi põhjendused on järgmised: a) Õigustatud subjektil ei ole õigust valida maa ostueesõigusega erastamise õiguse ja maa tagastamise õiguse vahel. Tulenevalt maareformi seaduse (

) § 12 lg-st 12 puudub maa ostueesõigusega erastamise õigus ja maa kuulub tagastamisele.

§ 12

lg 12 on erinorm sama seaduse § 6 lg 2 p 3 suhtes, mistõttu olukorras, kus tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, ei kuulu maa erastamisele, vaid tagastatakse. b) Elamu mõttelise osa võõrandamisega oma tütrele M.Ple ilma nõudeõiguse loovutamiseta lõi õigustatud subjekt ise olukorra, kus tagastataval maal asub kolmandale isikule kuuluv elamu. Sel juhul

§ 6

lg 2 p-s 3, § 9 lg 1 p-s 1 ja § 22 lg-s 1 sätestatud õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluval maal asuva elamu omaniku maa ostueesõigusega erastamise regulatsioon kujunenud olukorras ei kohaldu. Sellises olukorras õigustatud subjekti poolt temale kuuluva tagastataval maal asuva hoone võõrandamine ei anna hoone uuele omanikule maa erastamise õigust. M.P oleks saanud ühes elamu omandamisega maa ostueesõigusega erastamise õiguse vaid juhul, kui selline õigus oleks olnud M.Pl. Keegi ei saa tehinguga üle anda rohkem, kui talle endale kuulub. Elamu mõttelise osa üleminek M.Ple ei muutnud õiguslikku olukorda maa tagastamise osas ega õigustatud subjektide nõudeõiguse ulatust, kui see oli enne tehingu tegemist kindlaks tehtud. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 09.06.2006 otsuses nr 3-3-1-40-06. Kuivõrd maa kuulus tagastamisele, siis ei tekkinud M.Pl maa erastamise õigust ega saanud seda tekkida ka M.Pl. 4

(8)3-06-707 5. A. A apellatsioonkaebuses palutakse muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Apellandi põhjendused on järgmised:
  1. a)Omandireformi õigustatud subjektil on võimalus taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa tagastamist või kompenseerimist, mitte aga õigusvastaselt võõrandatud maa ja vara erastamist (ORAS § 3 lg 1 ja § 15). M.P suhtes ei saa õigusvastaselt võõrandatud maa erastamist õiguspäraselt läbi viia, sest omandireformi aluste seadusest tulenevalt ei ole ta vaidlusaluse maa erastamise õigustatud subjekt.
  2. b)Õigustatud subjekt ei saa tekitada olukorda, kus vähendatakse oluliselt teiste õigustatud subjektide nõudeõigusele vastavat osa. Samale järeldusele on asunud Riigikohus 09.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-06. 6. Rae Vallavalitsuse vastustes palutakse jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
  3. a)Ehitised võõrandati M.Ple ajal, mil M.Pt ei loetud enam maa tagastamise õigustatud subjektiks. Seega puudub takistus M.P maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemiseks. Takistuseks on kaasomand ehitisele ja teise kaasomaniku osas maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetluses tehtud eeltoimingu vaidlustamine.
  4. b)Maa ostueesõigusega erastamine on võimalik tingimusel, et isik on loobunud maa tagastamise nõudeõigusest. Kuna M.Pl oli eeldusel, et ta loobub maa tagastamise nõudeõigusest, õigus maad ostueesõigusega erastada, siis omandas ostueesõigusega erastamise õiguse ka elamu kaasomanik.
  5. c)Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-40-06, ei omandanud L.P maa tagastamise nõudeõigust. Olukord, mis tekkis M.P poolt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisel, on tagastamise õigustatud subjektide huve kahjustav.
  6. d)Apellandid ei ole vaidlustanud M.Ple ja M.Ple võrdsetes mõttelistes osades kuuluva ehitise juurde määratud teenindusmaa suurust. Juhul, kui M.Pt saaks lugeda maa tagastamise õigustatud subjektiks ja tagastataval maal asuva elamu ainuomanikuks, kuuluks

§ 12

lg 12 alusel M.Ple tagastamisele eraldi kinnistuna ehitise juurde või elamu teenindamiseks vajaliku maana vastavalt tema nõudeõiguse osale maad 12,65 ha (endise X talu suurus 50,5 ha jagatuna neljale õigustatud subjektile = 12,65 ha subjekti kohta). Vaidlustatud korraldusega määratud teenindusmaa on sellest väiksem.

  1. Kolmas isik M.P vaidles ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellandid leiavad, et halduskohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt on ehitise omanikul õigus valida, kas nõuda maa erastamist ostueesõigusega või maa tagastamist, on ebaõiged. Apellantide arvates ei saa ehitise omanik nõuda käesoleval juhul maa ostueesõigusega erastamist. Samuti ei nõustu apellandid kohtu seisukohaga, et pärast maa erastamist tuleb jagada ülejäänud maa kolme maa tagastamise õigustatud subjekti vahel. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellandid halduskohtu otsuse põhjendusi täpselt mõistnud. Halduskohus leidis, et maa erastamise menetlust vastustaja läbi viia ei saa, enne kui maa tagastamise õigustatud subjekt L.P ei ole loobunud maa tagastamise nõudest. Maa tagastamise nõudeõigusest loobumise järel ei ole halduskohtu arvates võimalik enam maa tagastamine neljale õigustatud subjektile, vaid üksnes T.Ale, A.Ale ja H.Male. Maa tagastamise nõudeõigusest loobumise korral ei ole

§ 12lg 12 enam kohaldatav ning ehitise omanik saab maa erastada ostueesõigusega.

9. Halduskohus ei ole täpselt väljendunud, kui asus seisukohale, et maa tagastamise asemel selle kompenseerimise taotlemisel tekib ehitise omanikul maa ostueesõigusega 5

(8)3-06-707 erastamise õigus. Ringkonnakohtu arvates ei ole maa tagastamise või kompenseerimise nõude vahel sisulist erinevust ning maa ostueesõigusega erastamise õiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas õigustatud subjekt taotleb maa tagastamist või kompenseerimist. 10. Küll aga on halduskohus õigesti märkinud, et olukorras, kus ehitise omanik nõuab üheaegselt nii ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist kui selle tagastamist

§ 12

lg 12 alusel, ei ole võimalik maa erastamise menetluse läbiviimine.

§ 12

lg 12 sätestab: „Kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna teiste õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. Juhul kui ehitise omanikust õigustatud subjekti nõudeõiguse osale vastab vähem maad kui ehitise teenindamiseks vajalik, on tal õigus omandada ehitise teenindamiseks vajalikku maad nõudeõiguse osa ületavas osas maa ostueesõigusega erastamist taotlevate isikutega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.“ Sättest nähtuvalt oli M.Pl enne maa tagastamise nõudeõigus talle kuuluva ehitise juurde kuni maa tagastamise nõudeõiguse loovutamiseni. 11. Apellandid märgivad õigesti, et maa tagastamise ja erastamise õigust samaaegselt isikul olla ei saa, kuna

§12

lg 12 on erinorm maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide suhtes. Maareformi eesmärk on

§ 2

kohaselt kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Nii endiste omanike õiguste järjepidevus kui praeguste maakasutajate huvid on tagatud, kui ehitise omanikul on võimalik nõuda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa tagastamist nii, et ehitis jääb senisele omanikule. Erastamisõiguse sätestamine on vajalik üksnes juhtudeks, kus maa tagastamise menetlus ei ole piisav ehitise teenindamiseks vajaliku maa eraomandisse andmiseks.

  1. M.P maa ostueesõigusega erastamise õigus ei saa tuleneda halduskohtu 16.04.2004 otsusest haldusasjas nr 3-246/
  2. Vastustaja ja halduskohus leiavad ebaõigesti, et viidatud halduskohtu otsuse põhjendused on maa erastamise ja tagastamise menetluses siduvad. Siduv on üksnes kohtuotsuse resolutsioon, millega tehti vastustajale ettekirjutus M.P poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamiseks ja seni välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2006 määrusest nr 3-3-1-27-06 nähtub, et kohtuotsuse ülejäänud osas väljendatud seisukohad ei ole käsitletavad ettekirjutusena vastustajale. Selliste seisukohtade arvestamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. Ka ei ole võimalik taolisi kohtu järeldusi käsitleda siduvana käesoleva asja lahendamisel. HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Seega ei ole sellised motiivid käsitletavad asjaoludena, mis käesoleva kohtuasja lahendamisel oleksid siduvad.
  3. Seetõttu ei olnud M.Pl enne maa tagastamise nõudeõiguse loovutamist maa ostueesõigusega erastamise õigust. Selline õigus ei saanud talle tekkida ka maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega. Vastasel juhul oleks ühel õigustatud subjektil ehitiste võõrandamisega võimalik teiste õigustatud subjektide huve piiramatult 6

(8)3-06-707 kahjustada. Selline olukord oleks lubamatu. Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise tulemusel jäi seetõttu M.Ple alles ehitise kui vallasasja omandiõigus, kuid ta pidi arvestama sellega, et maareformi läbiviimise käigus tagastatakse ehitise alune maa L.Ple ning ehitise omandiõigus läheb maa kinnistamisega üle maa omanikule L.Ple.
  1. Ehitise kui vallasasja mõttelise osa kinkimise tulemusel ei saanud M.Pl tekkida õigust maa erastamiseks, sest seda õigust ei kuulunud ka ehitise senisele omanikule M.Ple. M.P saab seega olla ehitise kui vallasasja mõttelise osa omanik samuti üksnes kuni ehitise aluse maa kinnistusraamatusse kandmiseni.
  2. Halduskohtu seisukoht, et L.P poolt maa tagastamise nõudeõigusest loobumisega tekib ehitise omanikel M.Pl ja M.Pl maa ostueesõigusega erastamise õigus, on õige. Olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku õigusjärglane maa tagastamist ega kompenseerimist ei taotle, ei ole ka

§ 12

lg 12 kohaldatav ning kohaldada tuleb üldisi maa ostueesõigusega erastamist käsitlevaid maareformi seaduse sätteid.

  1. Olukorras, kus M.P ega nõude loovutamise järel L.P ei ole loobunud maa tagastamise või kompenseerimise nõudest, ei saanud vastustaja maa erastamise menetluses toiminguid teha. Maa erastamise avaldus tuleb sellises olukorras jätta rahuldamata. Kaebus tuli juba sellel põhjusel rahuldada.
  2. Menetlusosaliste vahel käib vaidlus ka selles, kas maa tagastamisel on kõik maa tagastamise õigustatud subjektid võrdses olukorras, kuna neile kellelegi tagastataval maal ehitisi ei kuulu, või tuleb L.P taotluse läbivaatamisel arvestada asjaoluga, et nõudeõiguse omandas ta tagastataval maal asuva ehitise omanikult. Ringkonnakohtu arvates saab L.Ple maa tagastamisel lähtuda

§ 12lõikest 12.

M.P poolt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega ei saa tekkida tehingu pooltele õigusi suuremas ulatuses kui enne tehingu tegemist, kuid selliste õiguste vähenemiseks puudub samuti alus. Tehingu eesmärk ei olnud tekitada olukorda, kus ehitise omandiõigus läheks maareformi tulemusel mõnele teisele maa tagastamise õigustatud subjektile.

§ 12lg 12 kohaldamist ei välista asjaolu, et ehitis vallasasjana L.P omandis ei ole.

M.P ja L.P vahelise tehingu sisu arvestades läks koos maa tagastamise nõudeõigusega L.Ple üle ka õigus saada ehitise ainuomanikuks pärast maa tagastamist. L.P omandas maa tagastamise nõudeõiguse

§ 12lg 12 näidatud tingimustel.

  1. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, et Rae Vallavalitsuse 12.07.2005 korraldus nr 901, millega määrati M.Ple tähtaeg maa ostueesõigusega erastamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, ja 16.08.2005 korraldus nr 991, millega nähti ette maa tagastamise õigustatud subjektide ja elamu omaniku vahelise kokkuleppe sõlmimise tähtaeg ning kokkuleppe mittesaavutamisel „maa ostueesõigusega erastamise ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise lahendamise vastavalt maareformi seadusele“, on kehtivad ning neid ei ole kohtus vaidlustatud. Tegemist ei ole eelhaldusaktidega maa erastamiseks. Korraldustega ei nähtud ette maa ostueesõigusega erastamist ega tekitatud maa erastamise õigust.
  2. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebused põhjendatud. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  3. Rae Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata. A.A esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja õigusabikuludest summas 14 292 7

(8)3-06-707 krooni. Summad on tasutud ning õigusabi osutatud käesolevas asjas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse väidete mahtu ning halduskohtus samade väidete esitamist, ei ole õigusabikulud sellises summas vajalikud ning kulude väljamõistmine vastustajalt sellises ulatuses põhjendatud. Põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine summas 8000 krooni. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.