KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1352
§ 6
lg 2 p 1 kohaselt on kaebusega võimalik taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 on haldusakti üheks oluliseks tunnuseks tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohus leidis, et vaidlustatud kirjad ei ole vaadeldavad haldusaktidena, sest need ei tekita, muuda ega lõpeta ühegi isiku õigusi ega kohustusi. Seepärast pole võimalik rahuldada kaebust kirjade tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 17. Apellatsioonkaebuses palub B.S tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2006 otsus. Apellant leiab, et halduskohus ei ole asja sisuliselt arutanud, vaid on korranud oma varasemat seisukohta, et antud kaebus ei kuulu halduskohtus arutamisele. Halduskohus rikkus protsessiõigusnorme ja ei ole kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 p 1 näeb ette, et igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele. Artikkel 13 näeb ette, et igaühel, kelle käesolevas konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 näeb ette, et igaühel on õigus talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. B.S on ilma jäetud riigi kaitsest (PS § 13), kohtuvõim ei ole täitnud kohustust kaitsta tema õigusi (PS § 14) ning B.S on ilma jäetud õigusest pöörduda kohtusse (PS § 15). Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud HMS § 51 lg-t 1, mis määratleb haldusakti mõiste. Apellant leiab, et haldusakt on määratletud
§-s
- Vaidlustatud kirjad on haldusaktid, sest nad lõpetavad B.Si põhiseadusliku õiguse saada hüvitist talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Halduskohtu tõlgendus on vastuolus väljakujunenud halduskohtu praktikaga ning kohus on püüdnud võtta kodanikelt võimaluse vaidlustada avalduse rahuldamisest keeldumist halduskohtus. Kohtu otsus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 näeb ette, et otsuses on vaja märkida seadused, mida kohus kohaldas, kuid vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, milliseid halduskohtumenetluse seadustiku paragrahve on kohus rakendanud asja sisulisest arutamisest keeldumisel.
- Rahandusministeerium on seisukohal, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4
(6)3-06-1352
- Politseiamet leiab, et Tallinna Halduskohtu 28.12.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Politseiamet on jätkuvalt seisukohal, et Politseiameti 12.06.2006 kiri nr PA3-3.2/2745, mis sisaldab lihtsalt informatsiooni, soovitusi jms, ei saa olla haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, sest nimetatud kiri ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi B.Si õigust ega kohustust.
- Justiitsministeerium on seisukohal, et vaidlustatud halduskohtu otsus on õige ja motiveeritud. Apellandil on olnud võimalus oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, on toimunud kohtumenetlus ning asjas on tehtud kohtuotsus. Arusaamatu on apellandi väide, et ta on jäetud ilma õigusest moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, sest vastavat nõuet ei ole üldse esitatud. Kohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud kirjad ei ole vaadeldavad haldusaktidena, sest need ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust.
- Menetlusosalised olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.
- Ebaõige on kaebaja väide, et temalt on võetud õigus kohtusse pöördumiseks, tõhusa kaitse saamiseks ning õigus kahju hüvitamiseks. Kõigepealt ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõuet kohtusse esitanud. Vaatamata kohtu poolt tehtud ettepanekule esitada tühistamisnõude asemel kahju hüvitamise nõue, jäi kaebaja tühistamisnõude juurde. Seepärast ei ole kohus saanud kaebajat ilma jätta õigusest kahju hüvitamiseks. Kohtusse on kaebaja saanud pöörduda ja kohus on esitatud nõuet sisuliselt menetlenud ja jätnud kaebuse rahuldamata.
- Mis puutub isikute efektiivse õiguskaitse tagamisse ka ametiisiku poolt toime pandud rikkumiste puhul, siis kehtib halduskohtumenetluses dispositsioonipõhimõte, et ainult kohtusse pöörduja määrab kindlaks kohtu tegevuse ulatuse (
§ 19lg 7).
Riigikohtu halduskolleegiumi 17.novembri 2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-54-05 punktis 14 märgiti järgmist: „Riigikohtu halduskolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kohus vaatab kaebuse läbi esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Samas ei pea kolleegium õigeks tõlgendada uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Käesoleval juhul on kassaator leidnud, et ringkonnakohus on ekslikult tõlgendanud tema tahet ja laiendanud kaebuse eset. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks.“ 25. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tagada kaebaja õiguste efektiivset kaitset, kui kaebaja keeldub oma nõuet muutmast vaatamata kohtu poolt antud selgitusele ja ettepanekule. Kohus on käesolevas asjas oma selgitamiskohustuse täitnud, selgitades kaebajale, et tal tuleb esitada kahju hüvitamise nõue ja tasuda vastav riigilõiv. 26. Käesolevas asjas ei ole kaebaja tühistamiskaebuse rahuldamine vaatamata sellele, et hüvitise maksmisest keeldumine on HMS § 51 lg 1 kohaselt käsitletav haldusaktina, võimalik. Tulenevalt RVS § 18 lg 2 on kannatanul õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega, 5
(6)3-06-1352 kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. Seega näeb seadus ette, milline nõue on haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise või mittekohase lahendamise puhul lubatav. Kaebaja nõue tühistada taotluse rahuldamisest keelduvad haldusaktid, ei vii teda sihile, sest vaatamata haldusaktide tühistamisele ei pea haldusorgan kaebajale kahju hüvitama. Seega puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ja kohus ei pea kontrollima, kas vaidlustatud kirjad olid sisuliselt õiguspärased või mitte. 27. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (
§ 92lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6
(6)