Obsah (13)

§ 11§ 171§ 1028§ 170§ 164§ 172§ 6§ 111§ 108§ 78§ 159§ 158§ 10298

2-05-21688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2

§ 11lg 3 oleks pidanud samas vormis olema ka leping nõude loovutamise kohta.

Kuna sellist lepingut ei sõlmitud, oli tehing TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine. Asjassepuutuvad ei ole hageja väited, et kostja on arveid tasudes heaks kiitnud nõude loovutamise hagejale. Mittetoimunud tehingut ei ole võimalik heaks kiita. xxx ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu p 1.6. järgi oli 4300 m3 linnusõnniku väljaveo kohustus xxx. Kuna xxx ja xxx vahel ei ole sõlmitud notariaalses vormis kokkulepet nimetatud kohustuse ülevõtmise kohta, ei läinud

§ 11

lg 3 ja 175 lg 2 järgi vaidlusalune kohustus üle OÜ-le xxx AS xxx rikkus 15.01.2003 sõlmitud lepingu p 1.6, jättes kohustuse kogu ulatuses täitmata. Ka xxx ei täitnud 17.03.2003 lepingu punktis 1 võetud kohustust. xxx koostas nn “teostatud tööde akti” tagantjärele 2005.a. suvel. Kuna mahutites paikneva settinud sõnniku probleem tuli lahendada, tegi kostja xxx

1. a suvel ülesandeks koguda mahutite tühjendamise töö maksumuse kohta pakkumisi ja anda omapoolne nägemus probleemi lahendamiseks. Kostja pöördus 2005.a. augustis korduvalt hageja poole ning palus tõendeid selle kohta, et xxx täitis müügilepingu nr 612 punktist 1.
2. tuleneva kohustuse. Hageja ei ole nimetatud tõendeid esitanud. Kuna xxx oma kohustust ei täitnud ja

§ 171

lg 1 alusel võib kostja esitada hageja vastu ka kõiki neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, siis on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt 377 484.02 krooni maksmist ning xxx poolt täitmata kohustuse tõttu tuleks kostjal teha kulutusi vähemalt 720 000 kr, siis on selline keeldumine proportsionaalne ning kooskõlas

§-ides 6, 7 ja 111 lg 3 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. VASTUHAGI xxx esitas vastuhagi, milles palus xxx välja mõista 726 280 krooni. Kostja esitas vastuhagis hagile esitatud vastuväiteid. Lisaks sellele leidis kostja, et ta on tasunud hagejale xxx sõlmitud müügilepingus kokku lepitud ostuhinna katteks neljal korral 181 570 krooni (09.08.2004; 09.11.2004; 02.02.2005; 29.04.2005). Kokku on hageja kostjale alusetult üle andnud 726 280 krooni. Kostja nõuab hagejalt nimetatud summa tagasi maksmist

§ 1028lg 1 alusel.

17.06.2004 Vibeliku tee 21d ja Saha tee 16d müügilepingust ja asjaõiguslepingust ei nähtu, et AS xxx a hageja oleksid kostja vastu esitatud nõude üleminekus kokku leppinud. Samuti on see hageja seisukoht vastuolus hageja varasema positsiooniga, mille kohaselt ta omandas nõude hoopis 20.05.2004 xxx aktsionäride otsusega.

§ 170ei kuulu kohaldamisele.

See säte on ette nähtud võlgniku kaitseks, kes võib kohustuse täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega, et ta täidab valele isikule. Ka mistahes muus vormis kokkulepet müügilepingust nr 612 tuleneva nõude loovutamiseks hageja ja xxx vahel ei ole, kuigi sellise kokkuleppe olemasolu on nõutav

§ 164lg 1 järgi.

Nõude loovutamise lepinguks ei ole xxx aktsionäride üldkoosoleku protokoll ega ükski muu hageja poolt kohtule esitatud dokument HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE 3 Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja vastuväidete kohaselt oli 20.05.2004 xxx aktsionäride üldkoosolekul esindatud 100% aktsionäre. Üldkoosolek otsustas 100% poolthäältega, et kostjalt laekumata nõue ning kinnistud Vibeliku tee 21d ja Saha tee 21d lähevad üle tasaarvelduskorras vastavalt vara jaotusplaanile xxx. Seega otsustasid aktsionärid 20.05.2004 likvideerija poolt aktsiaseltsi nimel tehingu tegemise, määrasid tehingu tingimused ja aktsiaseltsi esindaja. 17.06.2004 sõlmiti kinnistute Vibeliku tee 21d ja Saha tee 16d notariaalne müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt müüs xxx xxx eelnimetatud kinnistud. Kokku oli kinnistute hinnaks 1 301 641 krooni. Müügilepingu p 2.2. leppisid pooled kokku, et hageja kohustus tasuda AS-le xxx müüdud kinnistuste eest tasaarvestatakse vastavalt xxx (likvideerimisel) 20.05.2004 koosoleku protokollile ja selle koosoleku lisaks olevale likvideerimise vara jaotusplaanile.

1. peatükk ei näe ette raha maksmise kohustuse nõudeõiguse loovutamiseks tehingu notariaalset vormi. Nõude loovutamine ei ole õigustühine. 08.03.2005 teatas kostja hagejale, et xxx ja xxx aktsionärid on 19.01.2005 ühinemisotsusega heaks kiitnud samade äriühingute vahel 14.12.2004 sõlmitud ühinemislepingu. Hageja paluti esitada taotlused oma võimalike nõuete tagamiseks või rahuldamiseks kahe kuu jooksul kirjalikult. Seega pidas kostja hagejat enda võlausaldajaks. Hageja leidis, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi heas usus. KOHTU SEISUKOHAD Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx müüs xx 15.01.2003 notariaalse müügilepinguga külas xxx asuva xxx. Lepingu p 2.
2. kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku müügihinnas 2 300 000 kr, millest 350 000 kr tasutakse müüjale 2 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Ülejäänud osa kohustus ostja tasuma vastavalt graafikule. Nimetatud asjaolu nähtub ka kohtule esitatud 15.01.2003 müügilepingust (tl 8-16). Hageja nõude ja kostja vastuhagi lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas
3. kostja suhtes on vaidlusalune nõue hagejale loovutatud;
4. millised õiguslikud tagajärjed on kostja väidetel, et AS xxx ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud;
5. kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi väljamõistmist;
6. kas vastuhagi kuulub eeltoodu alusel rahuldamisele.
7. Nõude loovutamine Hageja on leidnud, et nõue loovutati 20.05.2004 toimunud üldkoosoleku protokolli alusel ning tasaarvestati 17.06.2004 lepinguga. Kohtule on esitatud xxx aktsionäride 20.05.2004 üldkoosoleku protokoll nr 12 (tl 17-18, 96, 97). Nimetatud protokolli kohaselt otsustati kinnitada likvideeritava aktsiaseltsi vara jaotusplaan, kusjuures kostjalt laekumata nõue 1 186 510 krooni ning kinnistud xxx ja xxx lähevad üle tasaarvelduskorras vastavalt varajaotusplaanile hagejale, tehingute kulud tasutakse xxx arvel. xxx (esindaja xxx) müüs 17.06.2004 notariaalse müügilepinguga hagejale kinnistud xxx ja xxx. Pooled leppisid kokku, et hageja kohustus kinnistute eest tasuda tasaarvestatakse vastavalt vara jaotusplaanile (tl 141-146). Kostjalt laekumata nõude loovutamiseks ei ole hageja ja xxx eraldi kirjalikus vormis lepingut sõlminud. Kostja ei ole väitnud, et vara jaotusplaan ei ole oma sisult selline, nagu see 20.05.2004 üldkoosoleku protokollist nähtub. Kohus leiab, et 20.05.2004 protokollis sõnastatud otsus „kostjalt laekumata nõue 1 186 510 krooni ... lähevad üle tasaarvelduskorras vastavalt varajaotusplaanile hagejale“ tähendab sisuliselt, et AS xxx soovis loovutada oma nõude xxx vastu hagejale ÄS § 379 alusel.

§ 11

lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. AÕSRakS § 13 lg 6 sätestab, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Seega tuleneb

§ 11lg 3 ja AÕSRak

S § 13 lg 6 kokku, et ehitise võõrandamise tehingust tuleneva nõude loovutamine peab olema notariaalselt tõestatud. Ebaõige on hageja väide, et kuna 4 loovutati ainult kostja poolt tasumata võlanõue, ei saa AÕSRakS § 13 lg 6 rakendada ning võlanõude loovutamisele ei ole vorminõuet seaduses sätestatud. Hageja poolt omandatud võlg tuleneb ehitise müügilepingu täitmisest ning on esialgse müügilepinguga lahutamatult seotud. Lepingust tuleneva nõude loovutamisleping peab olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping. Seega peab ka nõude loovutamine olema sõlmitud notariaalses vormis. Antud juhul ei ole tehingu vorminõuet järgitud. Samas sätestab

§ 170

, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et kui esialgne võlausaldaja on teatanud võlgnikule nõude loovutamisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu järgi tasumisele kuuluva summa tasumist

§ 170

alusel isegi juhul, kui loovutustehingu vorminõuet ei ole järgitud.

§ 170

on mõeldud eelkõige võlgniku kaitseks, selle järgi on võlgnikul õigus võlg tasuda uuele võlausaldajale ning ta on kaitstud esialgse võlausaldaja nõuete eest. Kohus leiab, et

§ 11lg 3 ja AÕSRak

S § 13 lg 6 tulenevat tehingu vorminõuet tuleb arvestada eelkõige esialgse ja uue võlausaldaja vahelistes suhetes, kuna võlgnikule ei saa panna loovutuse kehtivuse kontrolli kohustust. Samas tuleneb

§-st 170, et võlgnikul ei ole ka loovutuse kehtivuse kontrolli õigust, kui esialgne võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud. xxx likvideerijana teatas xxx 29.06.2004 kostjale, et 20.05.2004 lepingust tulenev nõue läheb üle xxx (tl 32). Võlanõude üleminekust on teatanud ka hageja (tl 34, 95). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole neid teateid kätte saanud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu järgse võla tasumist.

§ 172

kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega peab võlgnik ilma lisatõenditeta täitma oma kohustuse uuele võlausaldajale, kui esialgne võlausaldaja on loovutusest kirjalikult teatanud.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui võlgnik tasuks võla osaliselt uuele võlausaldajale ning teataks seejärel, et tema arvates ei ole nõude loovutamine kehtiv ning tasutud summad tuleb tagastada. Kostja oleks pidanud hageja nõudele sel juhul vastu vaidlema juba enne esimese makse sooritamist, vastasel juhul tekib uuel võlausaldajal õiguslik ootus, et võlgnik tema nõudeõigust ei vaidlusta. Kuna seadus sätestab, et loovutamine on toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, ei ole ka võlgniku jaoks oluline, kas üldkoosolek oli pädev vaidlusalust nõuet loovutama. Kostja vastuväited lepingu täitmise kohta Ebaõige on hageja seisukoht, et xxx loovutas hagejale üksnes raha tasumise nõude ning kõik vastuväited lepingu täitmise kohta tuleb esitada xxx.

§ 171

lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega laieneb nõude loovutamisega kostja võimalike vastuväidete ring. Seadus ei piira vastuväidete esitamise õigust sellega, kas need vastuväited on seotud kitsalt ühe, loovutatud kohustusega. Kohus on juba eelpool asunud seisukohale, et loovutatud võlanõue oli müügilepinguga lahutamatult seotud ning kostjalt peab olema vastuväidete esitamise õigus ka müügilepingu pinnalt. Võlgnikku ei saa nõude loovutamisega panna halvemasse olukorda, kui ta oleks esialgse võlausaldaja puhul. 5 TsÜS § 6 lg 3 kohaselt tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et isegi kui sõnnikuhoidla tühjendamise kohustus ei ole hagejale üle läinud, on kostjal õigus esitada

§ 171lg 1 alusel lepingu täitmata jätmise kohta vastuväide.

15.01.2003 lepinguga p 1.6 võttis xxx endale kohustuse vedada hiljemalt 01.06.2003 mahutitest välja kokku 4300 m2 sõnnikut. Peale eelnevalt nimetatud tähtaega on ostjal õigus mahutid ise müüa kulul tühjendada. Kostja on kohtus teatanud, et ta keeldub omapoolse kohustuse täitmisest

§ 111

alusel, kuna hageja on tekitanud talle vähemalt 720 000 krooni ulatuses kahju.

§ 108

lg 3 kohaselt võib kohustuse, mis ei seisne raha maksmisest, täitmist nõuda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada kohustuse rikkumisest või pidi sellest teada saama. Kohtule esitatud tõendite kohaselt teatas kostja hagejale 01.08.2005 kirjaga esimest korda, et sõnnikuhoidla tühjendamise kohustust ei ole täidetud (tl 126). Kostja teatas hagejale sellest ka 29.08.2005 kirjaga (tl 127). Samas ei ole kostja esitanud hagejale selgelt lepingu täitmise nõuet. Kohus leiab, et nimetatud nõude esitamiseks on mõistlik aeg möödunud, kuna kostja pidi kohustuse jätmata jätmise puhul sellest teada saama juba 02.06.2003. Kostja ei ole nõudnud hagejalt

§ 108

alusel mõistliku aja jooksul kohustuse täitmist ja kostjal ei ole alust keelduda omapoolsest kohustuse täitmisest

§ 111alusel p 1 alusel.

xxx ja xxx vahel 17.03.2003 sõlmitud ostumüügi lepinguga (tl 27-28) on tõendatud, et OÜ xxxvõttis endale xxx ees kohustuse linnusõnniku lägahoidlast välja vedada.

§ 78lg 1 kohaselt on kohustuse täitmise õigus ka kolmandal isikul.

Teostatud tööde akti nr 13 (tl 26) kohaselt on lägahoidlast linnusõnnik välja veetud ja xxx puuduvad pretensioonid tööde mahu ja koguse osas. Nimetatud dokumendid koos asjaoluga, et kostja ei ole hagejale enne 01.08.2005 esitanud pretensiooni lepingu täitmise kohta tõendavad, et hageja on lepingu täitnud. Kostjal oli 15.01.2003 lepingu p 1.6 kohaselt õigus pärast 01.06.2003 ise mahutid tühjendada ning kostja ei ole näidanud, et ta oleks seda teinud. Asjakohatu on kostja väide, et teostatud tööde akti nr 13 on allkirjastatud

1. a suvel, kui xxx oli juba likvideeritud. Kohus leiab, et kuigi aktile ei ole märgitud selle koostamise kuupäeva, ei muuda see akti sisu valeks. Kuna hageja on tõendanud, et xxx on oma kohustuse täitnud (s.t xxx tegi xxx eest) ning kostja ei ole tõendanud, et sõnnik on siiani hoidlas, ei ole tõendatud, et kostjale oleks kahju tekkinud hinnapakkumistes näidatud summas (tl 122, 123, 124, 125). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 363 140 krooni.
2. Leppetrahvi väljamõistmine Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahv 14 344.02 krooni. Tulenevalt

§ 159

lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja väitel esitas ta leppetrahvi tasumise nõude kostjale 08.08.2005, samuti eraldi arvega koheselt peale 01.11.2005. Kohtule on esitatud 12.10.2005 kostjale esitatud arve leppetrahvi tasumise kohta (tl 31). Kuna kostja keeldus lepingujärgsele maksete tasumisest 01.08.2005, on leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja esitatud leppetrahvi arvestust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 158ja 15.01.2003 lepingu p 3.2 alusel leppetrahvi 14 344.02 krooni.

4. Vastuhagi Kohus on eelpool asunud seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 15.01.2003 müügilepingu järgseid makseid ja hagi tuleb rahuldada. Seega on kostjal kohustus hagejale tasuda ning kostjal ei ole õigus tasutud summasid

§ 10298lg 1 alusel tagasi nõuda.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamine 6 Kohus seadis kostja taotlusel vastuhagi tagamiseks 28.12.2005, 02.02.2006 ja 09.02.2006 hagi tagamise määrustega kohtuliku hüpoteegi summas 363 140 krooni järgmistele hagejale kuuluvatele kinnistutele:

1. xxx asuvale kinnistule (registriosa number 213402);
2. Harjumaal xxx asuvale kinnistule (registriosa number 4192002,). TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tagamisena seatud kohtulikud hüpoteegid tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagiavaldus on esitatud 06.12.
3. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja taotlusel kohtukuluna riigilõiv 20 000 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 28 148.90 kr. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel saab hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 5% rahuldatud haginõudest summas 18 874.20 krooni ning 5% rahuldamata jäetud vastuhagilt summas 36 314 kr. Kuna hageja taotletud kulud on väiksemad kui seaduses ette nähtud piirmäär, tuleb hageja taotlus rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 282.80 krooni riigituludesse. Gerty Pau Kohtunik 7