2-06-22121/6

2-06-22121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06-22121 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.
2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Mõista xxx xxx kasuks välja igakuine elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 01.05.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule esialgse nõude maksekäsu kiirmenetluses, kus palus alates 01.05.2006.a kostjalt välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3000 krooni. Hagimenetluses hageja suurendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise igakuiselt summas 3500 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on poolte kooselust 28.06.1994.a sündinud tütar xxx. Enne ja ka pärast tütre sündi kostja praktiliselt kuskil ei töötanud ja tarvitas alkoholi. Kui elati kostja vanemate juures, kostja küll püüdis tööd leida ja tegeles ka lapsega, kuid siiski olid hageja suhted kostjaga ja ka tema vanematega pingelised. 1995.a kolis kostja koos 10-ne kuuse lapsega tagasi elama oma vanemate juurde. Perioodil 1995-1999.a olid poolte suhted kõikuvad, kostja küll lubas last ülal pidada, kuid regulaarselt seda ei teinud. 1999.a ostsid hageja vanemad talle korteri ja kostja veenis hagejat, et soovib elada koos perega. Pooled elasid koos kuni 2006.a juunikuuni. Probleemid jätkusid ka kooselu ajal- kostjal ei olnud tihti tööd, ta jõi, lapse ülalpidamises osales vahelduvalt. Pärast lahkuminekut 2006.a kevadel ei ole kostja last ülal 1 pidanud ja läbirääkimised selles küsimuses ei ole tulemusi andnud. Hageja sissetulekuks on keskmiselt 5000 krooni kuus. Kuus teeb hageja lapsele kulutusi keskmiselt 6650 krooni. Kohtuistungil hageja selgitas, et kostja andis jõulukingiks lapsele 1000 krooni ja paar päeva enne kohtuistungit 200 krooni hagejale. Hageja oli nõus kokkuleppe saavutamise eesmärgil vähendama nõuet, kuid soovis elatisena saada vähemalt 2500 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikult kohtule ei vastanud, kuid kohtuistungil selgitas, et on last ülal pidanud võimaluste piires- kui on töötanud, on ka raha andnud. Raha on andud lapsele. Ta ei saa last ülal pidada, kuna tal ei ole tööd. Tööle minna ei saa, kuna ootab tööturuameti kaudu kursustele pääsemist. Kostja oli nõus maksma elatist seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 2 tulenevalt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada. Kohus arvestab elatise määramisel eelkõige lapse vajadusi, kuid arvestab ka kummagi vanema majanduslikku olukorda. Kostja tõi kohustuse mittetäitmise põhjusena välja asjaolu, et on töötu. Asjaolu, et kostjal ei ole kindlat sissetulekut, ei vabasta teda oma lapse ülalpidamise kohutusest. Kostja peab lähtudes lapse huvidest tegema kõik võimaliku, et osaleda lapse kulude kandmisel. Hageja on esitanud arvestuse, et tal kulub lapse ülalpidamiseks keskmiselt 6650 krooni kuus. Kohus leiab, et kuigi enamik kulutusi on põhjendatud, tuleb kulutuste tegemisel arvestada ka nn. kasutada olevat raha- s.t kui sissetulek ei võimalda kõike soovitut hankida või kõigi hobidega tegeleda, tuleb millestki loobuda. Kohus leiab, et hageja nõue elatise osas 3500 krooni on arvestades tema ja kostja sissetulekut ülemäära suur. Elatis summas 2500 krooni on kohtu arvates mõistlik. Kohus selgitab, et mõistab elatise välja sellises mõistlikus summas, mida kostja eelduslikult ka tasuda suudab. Juhul, kui kostja saab hästi tasustatud töökoha on hagejal võimalus esitada hagi elatise uuendamiseks, kuna kostja majanduslik olukord on muutunud. Avalduses on hageja palunud elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt alates 01.05.2006.a nagu seda lubab PrkS § 70 lg
3. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud, kuna kostja lapse ülalpidamises ei osalenud. Maimu Laumets Kohtunik 2