3-06-2187/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2187 Otsuse kuupäev 31.jaanuar 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS XXX kaebus Valga Piirivalvepiirkonna toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.jaanuar 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS XXX esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vastustaja esindaja Janek Saarepuu Resolutsioon Jätta AS XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS XXX on äriühing, mis tegeleb muuhulgas kasutatud sõidukite lammutamise ning varuosade müügiga. Varuosade hankimiseks toob AS XXX avariilisi mootorsõidukeid ka Suurbritanniast, kus autod ostetakse enampakkumiselt ning autovrakkide Eestisse saatmiseks pannakse kaasa rahvusvaheline autotranspordi saateleht. Nimetatud mootorsõidukid läbisid treileril takistuseta mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, kuni jõudsid Eesti riigipiirile. Eesti piiril ei lubatud kõnealuseid avariilisi mootorsõidukeid riiki, kuna Valga Piirivalvepiirkond nõudis treilerivedu teostanud autojuhilt koormas olevate autode registreerimistunnistusi originaaldokumendi vormis. AS XXX pöördus Valga Piirivalvepiirkonna poole palvega selgitada, millistel alustel ning miks nõuab piirivalve koormas veetavate autode registreerimistunnistusi originaaldokumendi vormis. 22.09.2006 teatas Valga Piirivalvepiirkond oma kirjas, et kaubana koormas veetavate mootorsõidukite puhul tuleb esitada sõiduki dokumendid, milleks Valga Piirivalvepiirkonna hinnangul on sõiduki registreerimistunnistus originaaldokumendi kujul. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS XXX esitas kohtule kaebuse Valga Piirivalvepiirkonna toimingu, millega keelduti AS XXX kaubana veetavaid mootorsõidukeid üle Eesti Vabariigi riigipiiri lubamast, õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja palub kohtul kaebuse rahuldamise korral välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 14 962.40 krooni ja riigilõiv summas 80.00 krooni. Kaebaja leiab, et olukorras, kus üle riigipiiri soovitakse tuua avariilisi sõidukeid, millede rool asub paremal pool ning mida seetõttu ei saa ega ka ei kavatseta Eestis registreerida, on alusetud ning põhjendamatud vastustaja nõudmised, et nimetatud sõidukite kohta esitataks sõidukite kaubana vedaja piiril originaaldokumendi vormis registreerimistunnistusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Valga Piirivalvepiirkonna toiming, millega keelati sõidukite treileril kaubana Eestisse toomine põhjendusel, et treileri juht ei esitanud kaubana veetavate mootorsõidukite registreerimistunnistuse originaaleksemplare, on Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 28 vastane ning seetõttu keelatud. Olukorras, kus avariilised mootorsõidukid on ostetud Suurbritanniast ning tulenevalt asjaolust, et sealse õiguse kohaselt neil puuduvad registreerimisdokumendid ning seetõttu on mootorsõidukite vedajale kaasa antud vaid dokumendid, mis kinnitavad mootorsõidukite ostmist enampakkumiselt ning rahvusvaheline autotranspordi saateleht, ei luba Eesti Piirivalve nimetatud avariilisi sõidukeid kaubana Eestisse toimetada, kuna mootorsõidukite vedajal ei ole võimalik esitada koormas veetavate avariiliste mootorsõidukite registreerimistunnistuste originaaleksemplare. Kaebaja leiab, et samuti ei ole vastustaja toiming objektiivse õiguse kohaselt põhjendatud, kuna objektiivse õiguse kohaselt olid olemas kõik vajalikud dokumendid, et riigipiiri ületada. Kaebaja väidab, et keeldudes kõnealuseid mootorsõidukeid üle riigipiiri lubamast põhjendusel, et treileri juht ei esitanud tema auto koormas kaubana veetavate mootorsõidukite registreerimistunnistusi originaaldokumentidena, rikkus vastustaja EÜ lepingu art 28 sätestatud liikmesriikide vahelise koguseliste impordipiirangute ja kõikide sama väärsete toimingute keeldu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Valga Piirivalvepiirkonna (alates 01.01.2007 Kagu Piirivalvepiirkond) esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt riigipiiri ületamisel ei pea kaubana veetava sõiduki puhul esitama sõiduki dokumendina registreerimistunnistuse originaali, kuna Viini teeliikluse konventsioon ning liiklusseadus seob registreerimistunnistuse vajalikkuse asjaoluga, et sõiduk osaleks liikluses. Eelnimetatud õigusaktid ei reguleeri riigipiiri ületamise korda ega sätesta dokumendikohustust, vaid sätestavad dokumendid, mida käsitletakse sõiduki dokumentidena ning vastavalt nendele õigusaktidele on sõiduki peamiseks dokumendiks registreerimistunnistus. Kaebaja on seisukohal, et kuna antud juhul on kauba ostu- müügi arvetel kaubaartikli nimetusena selgelt kirjas „sõiduk“ ning saatelehel sõiduki mark, mille alusel võib eeldada, et tegemist on tervikliku sõidukiga, mitte sõiduki varuosadega, siis kehtivad ka kõik õigusaktides sõiduki kohta sätestatud dokumendi nõuded. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega kaupade vaba liikumise takistamise kohta, kuna varuosadeks mõeldud sõidukeid sõidukite nimetuse all importides tekibki vastuolu piiril 2 nõutavate dokumentide osas. Korras sõidukeid sõiduki nime all importides oleks kaebajal võimalik esitada ka sõiduki registreerimistunnistus ning vastupidiselt varuosasid importides ei kehti neile registreerimistunnistuse esitamise nõue. Vastustaja seletuse kohaselt on taoline sõidukite dokumentide kontrollimine riigipiiril seotud julgeoleku tagamisega, samuti toimub selline sõidukite dokumentide kontrollimise meetod avalikes huvides ja nende huvide kaitsmiseks, kuna sellise kontrolli tulemusena on teistest riikidest ärandatud sõidukite importimine Eestisse raskendatud ning tagatud on Eesti riigi tarbija huvide ja omandi kaitse. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et Valga Piirivalvepiirkonna toiming, millega keelduti AS XXX kaubana veetavaid mootorsõidukeid üle eesti Vabariigi riigipiiri lubamast, on Euroopa Ühenduse õiguse vastane, ei ole õige. Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) asutamislepingu artikkel 28 kohaselt keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. EÜ asutamislepingu artikkel 30 sätestab, et artiklite 28 ja 29 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist. Kuigi eelnimetatud artiklis 30 on sätestatud ammendav loetelu väärtustest, millede kaitsmiseks võivad liikmesriigid kehtestada ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes keelde või piiranguid, tuleb konkreetsel üksikjuhul vaagida EÜ kaupade vaba liikumist puudutavaid seisukohti siseriikliku order public seisukohtade suhtes. Et olla õigustatud, peavad liikmesriikide eeskirjad olema vajalikud avalike huvide järgimiseks, st selleks, et nõuda prioriteeti EÜ põhinõude – kaupade vaba liikumise – ees. Piirivalveseaduse § 2 lg 1 p 5 sätestab, et piirivalve põhiülesandeks on muuhulgas tagada piirirežiim. Sama seaduse § 4 lg 1 p 3 ja 8 kohaselt on piirivalve kohustuseks oma põhiülesannete täitmisel muuhulgas tagada piirirežiimi eeskirjade täitmine ja dokumentide kontrolli teostamine riigipiiril, samuti tolli abistamine oma pädevuse piires ning piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub, aga ka tollikontrolli teostamine vastavalt tollieeskirjadele tolliseaduse tähenduses. Riigipiiri seaduse § 8 lg 1 kohaselt määratakse piirirežiimiga kindlaks muuhulgas isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord ning kauba üle riigipiiri toimetamise kord. Sama seaduse kohaselt kuuluvad riigipiiri ületamisel või üle riigipiiri toimetamisel piirikontrolli alla kõik isikud, sõidukid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja sõidukite dokumentide kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, 3 sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes välislepingute ja Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolli liikides. Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“, mis on välja antud riigipiiri seaduse § 8 lg 3 alusel, määratletakse muuhulgas kindlaks isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord. Koormas veetavate sõidukite dokumentide kontrollimise nõue tuleneb eelnimetatud määruse punktist 21, mille kohaselt tuleb riigipiiri ületava sõiduki juhil esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid, samuti ka kaubana veetavate sõidukite dokumendid. Käesolev nõue lisati piirirežiimi eeskirja Vabariigi Valitsuse 01.11.2004 määrusega nr 324 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine. Määruse seletuskirja (tl 19-23) punkt 9 kohaselt on piirirežiimi eeskirja punkt 21 muutmine tingitud vajadusest jätkata kaubana veetavate sõidukite omandi- või kasutusõigust tõendavate dokumentide kontrolli, mille on tinginud asjaolu, et piirivalve on Eesti Vabariigi riigipiiril ainupädev asutus, kes on loonud ligipääsu sõiduki identifitseerimiseks vajalikele andmekogudele ja omab selle teostamiseks vastavat tehnikat. Antud muudatuse eesmärgiks on vähendada võimalust varastatud autode veoks Eestist välja või teistest riikidest Eestisse ja nende dokumentide kontrolli tuleks jätkata kuni Schengeni lepingu täieliku ühinemiseni. Kohus asub seisukohale, et seega on riigipiiril sõidukite dokumentide kontrollimine seoses avaliku julgeoleku tagamisega kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 30. Kohus märgib lisaks eeltoodule, et vastavalt Euroopa Kohtu 20.veebruari 1979.aasta otsus kohtuasjas nr 120/78: Cassis de Dijon`i (vt EKL 2001, lk 290-302) asjas alguse saanud põhjendatuse doktriini kohaselt on liikmesriikide ühtlustavate reeglite puudumisel õigus liikmesriigil küsimusi ise reguleerida. Sellisest regulatsioonist tulenevad kaubanduspiirangud on aktsepteeritavad siiski üksnes juhul, kui neid kohaldatakse ühtmoodi nii siseriiklikele kui ka sisseveetavatele kaupadele ning need piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, rahuldamaks teatud avalikke huve. Eeltoodust tulenevalt teostavad liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt ja Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruse nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ kohaselt liiklusjärelevalvet teiste ametnike hulgas politseiametnikud ja piirivalveametnikud. Eelnimetatud määruse kohaselt on liiklusjärelevalve objektiks muuhulgas ka sõidudokumendid ning nende kontrollimisel kontrollitakse juhile, sõitjate- ja veoseveole ettenähtud dokumentide olemasolu ning nende vastavust kehtestatud korrale. Taoline sõiduki dokumentide kontrollimine riigipiiril toimub ka avalikes huvides, kuna sellise kontrolli tulemusena on teistest riikidest ärandatud sõidukite importimine Eestisse raskendatud ning on tagatud Eesti riigi tarbija huvide ja omandi kaitse. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5