KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1164 Haldusasi K.O kaebus Häädemeeste Vallavalitsuse 01.11.2005 korralduse nr 337 tühistamiseks ja vallavalitsuse maa tagastamise menetluse jätkamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.O apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28.veebruar 2007 Menetlusosalised Kaebaja K.O, nõustaja vandeadvokaat Indrek Lillo Rauno Aaslaid, esindaja Vastustaja Häädemeeste Vallavalitsus Kolmas isik Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja Sirje Soo RESOLUTSIOON Jätta K.O apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- aprilli 2006 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 30.09.1993 otsusega nr 127 tunnistati H. A ja M. K omandireformi õigustatud subjektideks Häädemeeste vallas x külas asuva 24,36 ha suuruse kinnistu nr xxxx maa suhtes kumbki 1/2 osas. M. K loovutas 10,18 ha maa tagastamise nõudeõiguse K.O. 07.09.2001 esitas Tihemetsa Põllumajandustehnikum (alates 01.09.2003 Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Häädemeeste Vallavalitsusele taotluse x külas 1 ha maa jätmiseks riigi omandisse, kuna sellel asub nende puhkebaas. 3-05-1164 Häädemeeste Vallavalitsuse 21.04.2004 korraldusega nr 139-k tagastati K.O 7,1585 ha maad nelja katastriüksusena ja märgiti, et 3,0215 ha maad tagastatakse täiendava korraldusega. 04.05.2005 esitas Pärnumaa Kutsehariduskeskus Häädemeeste Vallavalitsusele taotluse x külas asuva puhkebaasi (ehitisregistri kood 103050235, riigivararegistri reg nr xxxxxxxx; hoone valitseja Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud asutus Pärnumaa Kutsehariduskeskus) teenindusmaa määramiseks selle jätmiseks riigi omandisse, sihtotstarbega sotsiaalmaa. Häädemeeste Vallavalitsuse 26.07.2005 korraldusega nr 202 tühistati vallavalitsuse 11.05.2005 korraldus nr 98, millega K.Oale ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusele tehti ettepanek puhkebaasile teenindamiseks vajaliku maa määramiseks pindalaga 3840 m
- Häädemeeste Vallavalitsuse 01.11.2005 korraldusega nr 337 tehti K.O ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusele ettepanek puhkebaasile teenindusmaa määramiseks 0,92 ha suuruses. Ehitisregistri andmetel on x külas asuv puhkebaasi hoone kasutusele võetud
- Maakasutusõigus on tõendatud Pärnu Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25.03.1970 otsusega nr
- Maaeralduse plaani on koostanud „Eesti Põllumajandusprojekt“. Riigivara registri registreerimiskaardi järgi on hoone reg nr xxxxxxx registreeritud riigivara registris 03.02.
- Puhkebaasi näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-le 1 ning riigile kuuluva varaga riigivaraseaduse §-de 37 ja 38 tähenduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigi vara omandiõigus on tõendatud riigivara registri õiendiga. Omanikuandmete kustutamine ehitisregistrist ei saa takistada riigile kuuluva ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa määramist ja selle maa riigi omandisse jätmist. Avalik võim on tunnustanud ehitise olemasolu seaduslikkust ja sellise tunnustamisega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-43-04). Vastavalt AÕSRS § 14 lg-le 3 ei saa sama seaduse § 14
- lõikes nimetatud ehitise olemasolu olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 2 p 3 kohaldamisele, välja arvatud AÕSRS § 14
- lõike teises lauses sätestatud ehitise puhul ehk siis maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa puhul, mis on käsitletavad õiguslikul alusel püstitatud ehitisena. x külas asuva riigi varaks oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ja selle maa riigi omandisse jätmise puhul ei ole tegemist ehitise kui vallasasja käsutamisega, mis nõuaks eelnevalt kasutusloa väljastamist. Puhkebaasile 0,92 ha suuruse pindalaga teenindusmaa määramine on põhjendatud ja õiguspärane ning võrdne hoone tegelikuks teenindamiseks vajaliku maaga. AÕSRS § 13 lg 3 järgi on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Korralduse alusena märgiti Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 04.05.2005 taotlus ning Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ p 9, MRS § 10 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“.
- K.O kaebuses paluti tühistada Häädemeeste Vallavalitsuse 01.11.2005 korraldus nr 337, kaebuse täienduses paluti kohustada vallavalitsust võtma vastu maa tagastamise korraldus. Kaebuse kohaselt on puhkebaas püstitatud õigusliku aluseta, kuna puudub nii maakasutusõigus kui ehitusluba (AÕSRS § 14 lg 1). Seetõttu ei saa ehitise juurde määrata teenindusmaad ja ehitise olemasolu ei saa olla maa tagastamata jätmise aluseks. Kaebuse täienduse kohaselt ei ole esitatud dokumente mis tõendaks, et puhkebaas on püstitatud õiguslikul alusel. Käesoleval juhul ei ole võimalik seadustada ehitist kasutusloa andmisega, sest see rikuks maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi ning on seega õigusvastane. 2
(6)3-05-1164
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et kaevatav korraldus on seaduslik.
- Kolmas isik leidis, et maakasutusõigus on vormistatud seaduslikult ja ka maal asuv hoone on püstitatud õiguslikul alusel. Põllumajandusministri 13.12.1993 käskkirjast nr 170 „Tihemetsa Põllumajandustehnikumi põhitegevuse jätkamiseks iseseisva juriidilise isikuna varade üleandmine“ ja selle lisa nr 1 „Tihemetsa Põllumajandustehnikumi riigivaradest soetatud vara“ p-st 2 nähtub, et kõnealune Jaagupi puhkebaas kuulus Tihemetsa Põllumajandustehnikumi varade hulka, soetati 1967 ja vara maksumus. Sama nähtub Tihemetsa sovhoostehnikumi poolt Põllumajandusministeeriumile saadetud riigivahenditest soetatud vara nimekirjast. See, et 40 aastat tagasi ehitatud hoone kohta pole säilinud algdokumentatsiooni, ei anna põhjust hoone tunnistamiseks õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses.
- Tallinna Halduskohtu 21.04.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 7 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse vastav ametnik ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil), kus peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Puhkebaasile koostatud kaardile on nõutu märgitud. Kohalik omavalitsus on kaevatava korraldusega teinud nimetatud korra p-s 8 nõutud ettepaneku. Korraldus (ettepanek teenindusmaa määramiseks) on eelhaldusaktiks korraldusele, millega pärast katastriüksuse moodustamist määratakse kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekus ja koostatud kaardil märgitud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kulgemise osas. 2) Vaidlusalune puhkebaas kuulub riigile ja on kantud riigivara registrisse. Puhkebaasi valitseja on Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud isik Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Pärnu Rajooni RSN TK nõustus 25.03.1970 otsusega nr 90 puhkebaasi rajamiseks maa eraldamisega ja ENSV MN 05.06.1970 määrusega nr 281 eraldati Tihemetsa Sovhoostehnikumile suvila alla 0,92 ha suurune maatükk. Pooled on ühel meelel, et ehitise püstitamiseks oli maakasutusõigus. 3) Puhkebaas on püstitatud 1967 ja on võetud 03.02.1998 arvele hooneregistris. Dokumente puhkebaasi püstitamise kohta (ehitusluba, ehitusprojekt, vastuvõtmise akt, kasutusluba) asjas esitatud ei ole ning vastustaja ja kolmanda isiku selgituste kohaselt ei ole viidatud dokumente vaatamata asjas tehtud järelepärimistele õnnestunud saada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt andmebaasist puhkebaasi omaniku andmete kustutamine iseenesest ei tõenda ega kinnita kaebaja väidet, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta. Ministeerium märgib vastuses, et kustutatud on vaid omaniku kanne, kuna ehitise olemasolu fakt on tõendatud, ei ole põhjust ehitist kui sellist ehitisregistrist kustutada. Puhkebaas on kantud hoone-, ehitis- ja riigivara registrisse. Registritesse kandmine oli võimalik, sest avalik võim on tunnustanud puhkebaasi olemasolu seaduslikkust. Seega ei saa olla tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses. Asjaolule, et avaliku võimu poolt ehitise olemasolu tunnustamine välistab võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses, viidati Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-43-
- AÕSRS § 13 lg 3 alusel on õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras ning ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. 4) Kuna maa riigi omandisse jätmise korra p-s 6 nõutud dokumendid (maa riigi omandisse jätmise taotlus; dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta (riigivararegistri õiend); dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta; maa asendiplaan) on kogutud, ei võinud nõutava toimiku puudumine põhjustada ebaõige korralduse vastuvõtmist. 3
(6)3-05-1164 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- K.O apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista välja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. 1) Kohus tuvastas, et puhkebaasi püstitamise kohta ei ole esitatud ehitusluba, ehitusprojekti, vastuvõtmise akti ega kasutusluba. Kuna asjas tuvastati, et puhkebaasi ei ole püstitatud ehitusloa alusel, pidanuks kohus AÕSRS § 14 lg 1 alusel jõudma järeldusele, et puhkebaas tuleb lugeda õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks. 2) Kohus märkis, et puhkebaas on kantud hoone-, ehitis- ja riigivararegistrisse, kuid ei põhjendanud, kuidas seondub registritesse kandmine ehitise püstitamise õigusliku alusega. Kui seadusandja tahtnuks siduda ehitise õigusliku aluse vastavates registrites registreeritusega, oleks see AÕSRS § 14 lg-s 1 otsesõnu sätestatud. 3) Käesoleval juhul ei ole õige rääkida sellest, et omanik on tunnistanud ehitise seaduslikkust. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-43-04 viidatud tunnustamine avaliku võimu poolt omab tähtsust siis, kui ehitis kuulub eraõiguslikule subjektile ja kui riik on seda lubanud aastakümnete vältel kasutada, siis järelikult on seda ehitist avaliku võimu poolt tunnustatud. 4) Kuna puhkebaasi ei ole pikka aega kasutatud ja selle kasutamine ei ole enam võimalik, rajas kohus oma väited puhkebaasi avaliku tunnustatuse kohta puhkebaasi kandmisele registritesse. 5) Ainetu on hoone- ja ehitisregistri eraldi nimetamine, kuna tegemist on ühe ja sama registriga, hooneregister muudeti 01.01.2004 ehitisregistriks. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 12.10.2004 kirjale kustutati omaniku andmed ehitisregistrist põhjusel, et korduvalt tehti järelepärimisi Eesti Vabariigi omandiõigust tõendavate ja ehitise õiguslikul alusel püstitamist tõendavate dokumentide saamiseks, kuid neid ei ole esitatud. Seega vastupidiselt kohtu poolt tuvastatule näitab ehitisregistri kanne, et ehitist ei ole avaliku võimu poolt tunnustatud ja riigivara registrikanne (mille aluseks peab riigivararegistri põhimääruse kohaselt olema ehitisregister) on õigusliku aluseta, sest sisaldab andmeid, mis ehitisregistrist ei tulene. 6) Kuna vaidlusalune puhkebaas ei ole püstitatud õiguslikul alusel, ei saa selle olemasolu takistada maa tagastamist. Kaevatav korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
- Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus leidis õigesti, et x puhkebaasi näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega AÕSRS § 13 lg 1 mõttes. Ehitis oli kantud hooneregistrisse ja on käesoleval ajal kantud ehitis- ja riigivararegistrisse. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et avalik võim ei ole tunnustanud vaidlusalust ehitist, kuna on kustutanud ehitisregistrist andmed omaniku kohta. Omanikuandmete kustutamine ei tähenda ehitise enda registrist kustutamist. Pealegi on ehitis kantud ka riigivara registrisse, seega on ehitisel omanik ja seda ei ole keegi vaidlustanud.
- Kolmas isik palus samuti jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Puhkebaas vastas hooneregistris arvelevõtmisel hoonele esitatud nõuetele. Pärast hooneregistri reorganiseerimist kanti puhkebaas üle ehitisregistrisse. Peale Tihemetsa Sovhoostehnikumi liitmist Pärnumaa Kutsehariduskeskusega on puhkebaasi valitsejaks Haridus- ja Teadusministeerium ja volitatud asutuseks Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ehitisregistrist kustutanud ainult puhkebaasi omaniku. Riiklik register on informatiivse tähendusega, registrikanne ei tekita omandiõigust ega võta seda ära. Asjassepuutuvad institutsioonid (tehnikum, registrid, ministeeriumid, vallavalitsus) on tunnistanud puhkebaasi ehitamisest 1967 kuni käesoleva ajani riigile kuuluvaks ja puhkebaasina kasutatavaks ehitiseks. Ehitist on kasutatud puhkebaasina ja selle kasutamine on võimalik ka käesoleval ajal. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-43-04 seisukohad on asjakohased. 4
(6)3-05-1164 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja vaidlustas Häädemeeste Vallavalitsuse 01.11.2005 korralduse, millega tehti ettepanek x külas asuva puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, põhjendusel, et puhkebaasi näol on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 mõttes (puudub maakasutusõigus ja ehitusluba), mille juurde ei saa teenindusmaad määrata ning mis ei saa olla kaebaja suhtes MRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamise ja maa tagastamata jätmise aluseks. Vallavalitsus esitas kohtule lisaks kaevatavas korralduses märgitud Pärnu Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25.03.1970 otsusele nr 90, millega nõustuti 0,92 ha suuruse maa-ala eraldamisega Tihemetsa Sovhoostehnikumile Kuraküla suvila ja puhketsooni alla sovhoosi „Sõprus“ maadest, ka ENSV Ministrite Nõukogu 05.06.1970 määruse nr 281, mille punktiga 12 eraldati Tihemetsa Sovhoostehnikumile suvila alla sovhoosi „Sõprus“ maadest 0,92 ha suurune maa-ala. Seejärel kaebaja enam ei väitnud, et puudub maakasutusõigus, kuid leidis, et ehistuloa puudumise tõttu on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega.
- Apellatsioonimenetluses käib jätkuvalt vaidlus selle üle, kas x külas asuva puhkebaasi näol on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 mõttes või mitte.
- Kaebaja on seisukohal, et kuna kohus tuvastas, et puhkebaasi püstitamise kohta ei ole esitatud ehitusluba, ehitusprojekti, vastuvõtmise akti ega kasutusluba, pidanuks kohus AÕSRS § 14 lg 1 alusel lugema puhkebaasi õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks. Kaebaja väitel ei ole puhkebaasi kasutamine ka enam võimalik.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning leiab, et vastustaja ja halduskohus on vaidlusaluse puhkebaasi püstitamise õiguslikule alusele hinnangut andes tuginenud õigesti Riigikohtu 08.11.2004 kohtuotsuses nr 3-3-1-43-04 väljendatud seisukohtadele. Kuigi nimetatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhul oli vaidlusaluse ehitise omanikuks eraõiguslik juriidiline isik ja kaevatava korralduse puhul on tegemist riigile kuuluva ehitisega, on olukord siiski sarnane selles, et mõlemal juhul puudub vaidlusalusel ehitisel ehitusluba. Erinevalt Riigikohtu otsuses käsitletud juhtumist on käesolevas asjas tuvastatud maakasutusõiguse olemasolu. Vaidlusalune puhkebaas püstitati ligi 40 aastat tagasi. Kuigi puhkebaasi ei ole kaebaja 06.04.2006 kohtuistungil antud seletuse kohaselt viimased 5-6 aastat kasutatud ja seal on keegi lihtsalt käinud, ei ole käesolevas asjas olnud vaidlust selle üle, et puhkebaasi kasutati avaliku võimu teadmisel sihtotstarbeliselt aastakümnete vältel pärast selle püstitamist. Asjaolust, et puhkebaas vajab kolmanda isiku esindaja T. V sõnul käesoleval ajal remonti, ei saa teha järeldust, et puhkebaasi kasutamine ei ole enam võimalik. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tegemist oleks lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud ehitisega MRS § 6 lg 31 mõttes. Kohalik omavalitsus on teinud ettepaneku puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ilma, et oleks eelnevalt andnud tähtaega ehitise korda tegemiseks. Puhkebaasi kasutamine avaliku võimu teadmisel nähtub põllumajandusministri 13.12.1993 käskkirjast nr 170 „Tihemetsa Põllumajandustehnikumi põhitegevuse jätkamiseks iseseisva juriidilise isikuna varade üleandmine“ ja selle lisast nr 1 „Tihemetsa Põllumajandustehnikumi riigivaradest soetatud vara“, samuti Tihemetsa Sovhoostehnikumi poolt Põllumajandusministeeriumile saadetud riigivahenditest soetatud vara nimekirjast. Puhkebaas anti riigivaradest üle põhivahendina Tihemetsa Põllumajandustehnikumile põhitegevuse jätkamiseks iseseisva juriidilise isikuna. Puhkebaasi kandmine hooneregistrisse ja ehitisregistri moodustamise järel ehitisregistrisse, samuti riigivararegistrisse ei muuda iseenesest puhkebaasi õiguslikul alusel püstitatud ehitiseks, kuid näitab selle kasutamist avaliku võimu teadmisel. 5
(6)3-05-1164 Puhkebaasi sihtotstarbeline kasutamine aastakümnete vältel avaliku võimu teadmisel tähendab seda, et avalik võim on tunnustanud puhkebaasi olemasolu seaduslikkust ja nimetatud ehitist ei ole võimalik ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele pidada ebaseaduslikuks. Avalik võim on sellise tunnustamisega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses. Ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti võib antud juhul asendada avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt tunnistati valminud ehitis nõuetele vastavaks ja lubati ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.
- Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 405 kehtestatud „Riikliku ehitisregistri“ asutamise ja pidamise põhimääruse § 2 kohaselt on registri pidamise eesmärgiks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Põhimääruse § 7 lg 2 p 6 kohaselt registreeritakse muuhulgas andmeid ka ehitiste omanike kohta. Põhimääruse § 14 p 69 kohaselt on registriandmeteks vallasasjast ehitise omandiõiguse aluseks oleva dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ja väljaandja. Järelikult kantakse andmed omaniku kohta registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Vaidluse korral ehitise omandiõiguse üle võib selliseks dokumendiks olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus. Põhimääruse § 21 järgi on ehitise omaniku nime, äriregistri koodi ja sünniaja andmete registrisse kandmise aluseks olevateks alusdokumentideks: teade ehitise teatise esitamise kohta (p 2); teade ehitamise alustamise teatise esitamise kohta (p 4); teade kasutusloa väljastamise otsustamise kohta (p 5); teade vallasasjast ehitise omaniku muutumise kohta (p 12). Vastavalt põhimääruse §-le 24 on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kaebaja nõustaja taotluse alusel omanikuandmete (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kui vara volitatud kasutaja) kustutamine x külas, Häädemeeste vallas, Pärnumaal asuva ehitise (ehitusregistri koodiga nr xxxxxxxxx) juurest riiklikus ehitisregistris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui riikliku ehitisregistri vastutava ja volitatud töötleja poolt ei muuda ega lõpeta omandiõigust ehitisele. Samuti ei muuda omanikuandmete kustutamine riiklikus ehitisregistris ehitist õigusliku alusteta püstitatud ehitiseks.
- Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud Maa riigi omandisse jätmise korra p 7 alapunktist 2 on riigivararegistri õiend dokumendiks, mis kogutakse maa riigi omandisse jätmise toimikusse riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta. Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 määrusega nr 284 kinnitatud Riigivara registri põhimääruse lisa Riigivara registri andmekoosseis p 3 kohaselt on hoonete puhul registriandmete aluseks riiklik ehitisregister, vajaduse korral hangitakse andmeid ka vara valitsejalt või volitatud asutuselt. Vaatamata omanikuandmete kustutamisele riiklikus ehitisregistris, on muud andmed vaidlusaluse ehitise kohta riiklikus ehitisregistris jätkuvalt olemas. Seetõttu on ebaõige väita, et riigivara registrikanne on õigusliku aluseta.
- Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Viive Ligi Ruth Virkus Lilianne Aasma 6
(6)