3-06-1878/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1878 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vanglalt 210 000 krooni ja Justiitsministeeriumilt 630 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu; Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Margot Olesk Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
3. novembril
4. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
5. jaanuaril
6. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. O.B. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. Vanglas viiakse kaks korda päevas läbi rivistus.
8. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt rikub vahistatu käsutamine inimväärikust ja süütuse presumptsiooni.
9. Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vahistatu on kohustatud osalema rivistusel vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1, justiitsministri
10. aprilli
11. a määruse nr 23 § 4 lg 1, Tallinna Vangla kodukorra p 4.9-4.11 ja vangistusseaduse § 67 p 1 alusel vangla julgeoleku ja kinnipeetavate õiguste kaitse tagamise eesmärgil. Rivistus ei ole mõeldud mõnitamiseks ega inimväärikuse alandamiseks. Inimese allutamine järelevalvele on kinnipidamisasutuses paratamatu ning võimalik ebamugavustunne ei too kaasa põhiõiguste rikkumist. Puuduvad riigivastutuse seaduses sätestatud alused kahju hüvitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Vahistatu kohustus osaleda rivistustel rikub kaebuse väidete kohaselt O.B.u põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub riigi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel.
13. Vanglas, s.h eelvangistusosakonda kinnipeetava isiku õigused ja vabadused on objektiivsetel põhjustel mitmetes valdkondades paratamatult piiratumad kui vabaduses viibival isikul. Neid piiranguid peab vahistatu taluma põhiseaduse § 11 alusel avalikes huvides. Vahistatu on kohustatud osalema rivistusel vangla sisekorraeeskirja § 10, justiitsministri
14. aprilli
15. a määruse nr 23 § 4 lg 1, Tallinna Vangla kodukorra p 4.9-4.11 ja vangistusseaduse § 67 p 1 alusel. Vahistatu kohustus osaleda rivistusel, mis on kehtestatud eesmärgiga tagada vanglas järelevalve ja julgeolek ning kinnipeetavate tervisliku seisundi pidev kontroll, pole kohtu hinnangul sellise iseloomu ja intensiivsusastmega, et seda võiks käsitada inimväärikust alandava isikuvabaduse piiranguna. Kui kaebuse esitaja peab talle pandud kohustusi ebaproportsionaalseteks, tuleks tal eeskätt esitada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded.
16. O.B. on lühikese aja jooksul esitanud Tallinna Halduskohtule ca 30 kaebust, milles nõutakse Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt erinevate toimingute eest mittevaralise kahju hüvitamist suures ulatuses.
17. novembril
18. a toimunud kohtuistungitel, kus arutati kümmet O.B.u kaebust, kinnitas O.B., et esitas kahjunõuded sooviga, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium saaks karistatud tema arvates õigusvastaste toimingute sooritamise eest (ütlused kantud kohtuistungi protokolli haldusasjas nr 3-06-1839). O.B. väitis, et teda karistatakse vanglas iga vähimagi rikkumise eest ja ta arvab, et vastustajaid tuleks samuti karistada. Kohtu soovitatud teist liiki nõuete esitamist (kohustamisnõue, vabandamisnõue) ei pidanud kaebaja vajalikuks, kuna niiviisi pääseksid vastustajad tema arvates karistusest. Kohus selgitab O.B.ule, et kehtiva õiguse järgi ei saa kahjunõuet esitada vastustaja karistamiseks. Nagu eespool öeldud, kui kaebuse esitaja peab vangla praktikat ebaõigeks, tuleks tal eeskätt esitada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded. Villem Lapimaa 2