KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-33689 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2007, Tallinn Tsiviilasi OÜ

§ 106

lg 1 kohaselt esitada nõude tunnustamiseks hagi hiljemalt 06.11.2006, kuid ta lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja. Hageja ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel, sest hageja ainus seaduslik esindaja A. B oli 27.10.-08.11.2006 töövõimetuslehel. Avaldaja esitas esimesel võimalusel Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks. Kohus jättis 05.12.2006 määrusega OÜ M Kinnisvara taotluse menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Käesoleval juhul tuli taotlus menetlustähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata, kuna

§ 106lg 1 alusel hagi esitamisel ei ole tegemist menetlustähtajaga, mida saab Ts

MS § 67 lg 1 alusel ennistada.

§ 106

lg-st 1 tulenevalt on tegemist hagi esitamise tähtajaga ehk aegumistähtajaga (hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata), mida ei saa ennistada. TsÜS § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega ei takista hagi esitamise tähtaja mittejärgmine hagiavalduse menetlusse võtmist. Määruskaebused OÜ M Kinnisvara palus 05.12.2006 määruse tühistada ning menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

§ 106lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaeg sarnaselt Ts

MS-s sätestatud kaja, määruskaebuse, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajaga menetlustähtaeg, mida saab TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika. Riigikohus on kohtulahendites väljendanud seisukohta, et seaduses sätestatud tähtaeg kohtus tehtava menetlustoimingu tegemiseks on menetlustähtaeg, mida kohtul on võimalik ennistada. TsÜS-s sätestatud aegumist on võimalik kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab oma nõude pankrotimenetluses

§ 93lg-s 1 ettenähtud kahekuulisest tähtajast hiljem.

Nii

§ 93

lg 1 alusel nõudeavalduse kui § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamiseks hagiavalduse esitamine on menetlustoiming, millele ei kohaldu TsÜS §

1. Seega ei aegu võlausaldaja nõue juhul, kui ta ühe kuu jooksul alates päevast, mil pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, ei esita hagi kohtusse. Ei ole võimalik, et ühel ja samal nõudel on kaks või enam aegumistähtaega. Olukorras, kus TsÜS
2. peatükk sätestab nõude aegumise, ei saa

§ 106lg-s 1 sätestatud tähtaeg olla eelnimetatud Ts

ÜS-i regulatsioonile erinormiks. Määruskaebuse esitaja esitas oma nõude N OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kooskõlas

§ 93

lg-ga 1, seega on nõue esitatud tähtaegselt.

§ 106

lg-s 1 sätestatud hagi esitamine on pankrotimenetluses tehtav kohtulik toiming ning sellest sättest tulenev tähtaeg on kohtutoimingu tegemiseks ette nähtud menetlustähtaeg, mille ennistamine on kohtu pädevuses. OÜ M Kinnisvara seadusliku esindaja haigus ei võimaldanud esitada hagi 06.11.2006. Tähtaja ennistamise avaldus esitati kooskõlas TsMS § 67 lg-s 2 ja § 68 lg-s 2 sätestatuga.

§ 106

lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul on tegemist menetlustähtajaga, mille suhtes ei saa kohtuvaidluse teine pool esitada aegumise vastuväidet. Selle saaks esitada üksnes juhul, kui ei oleks järgitud

§ 93lg-s 1 sätestatud tähtaega.

OÜ D palus tühistada 05.12.2006 määruse ning teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus tähtaja ennistamise kohta läbi vaatamata. Maakohus jõudis määruse põhjendavas osas õigele järeldusele, et hageja möödalastud tähtaeg on materiaalõigusliku iseloomuga ning kohtul puudub õigus seda tähtaega ennistada. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud jätma hageja taotluse läbi vaatamata, mitte rahuldamata jätma, kuna hagi aegumise tähtaja ennistamine ei kuulu kohtu pädevusse. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus, kuid määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. 2

§ 106lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mida kohtul on Ts

MS § 67 alusel õigus ennistada, s.o. tegemist ei ole protsessis menetlusosalistele protsessitoimingute tegemiseks antud tähtajaga.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Tähendatud sõnastusest nähtub, et ühekuuline tähtaeg on antud juhul õigustlõpetav, s.o. selle järgimata jätmisel lõpeb võlausaldaja nõue. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt

§-is 106 lg.1 antud tähtaeg kujutab endast hagi aegumistähtaega TsÜS § 142 lg.1mõttes. Õigustlõpetava tähtaja möödumisel nõue lõpeb, samas kui aegumistähtaja möödumisel nõue sellega ei lõpe, kuid kohustatud isikul tekib õigus keelduda nõude (kohustuse) täitmisest. Seega kohaldab kohus õigustlõpetavat tähtaega ise hagi rahuldamata jätmisega, sõltumata kohustatud isiku taotlusest. Õigustlõpetava tähtaja möödumine ei takista hagiavalduse esitamist, järelikult ka avalduste (taotluste) esitamist. Kaevatava määrusega maakohus lahendas avalduse, jättes avalduse rahuldamata. Seetõttu puudus kohtul alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Tiit Kollom Ülle Jänes Ulvi Loonurm 3