← Eesti

3-06-2020/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2020 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vanglalt 178 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu; Järelevalvet teostav ametiisik – Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnik Margot Olesk Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
  3. novembril
  4. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  5. jaanuaril
  6. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. O.B. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas.
  8. augustil
  9. a esitas O.B. Tallinna Vangla direktorile taotluse anda talle väljatrükk kõikidest tema poolt ametiasutustele alates
  10. juunist
  11. a saadetud kirjadest. Vastuse palus ta saata vene keeles. Tallinna Vangla
  12. septembri
  13. a vastuskirjas teatati, et vangla ei pea pidama arvestust kinnipeetava poolt ametiasutustele saadetud kirjade kohta; puudub register, millest teha soovitav väljatrükk; vastus saadetakse asjaajamise keeles, milleks on eesti keel ning tõlke saamiseks võib avaldaja pöörduda kontaktisiku poole.
  14. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt jättis vangla alusetult esitamata kaebajale väljavõtte tema ligi 140 kirja ametiasutustele saatmise kohta. Direktori asetäitja Andres Kure tegevus on diskrimineeriv ning vastuse saatmine eesti keeles on seda keelt mittevaldava kaebaja suhtes mõnitav.
  15. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Kinnipeetava kirjad registreeritakse vastavas raamatus, kuid sellest raamatust kirjaliku väljavõtte esitamine O.B.u soovitud mahus oleks vangla jaoks põhjendamatult koormav. Riigikeeles vastamine on kooskõlas seadusega ja ei ole käsitatav kaebaja mõnitamisena. KOHTU PÕHJENDUSED
  16. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel riigi vastu mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue. Väljavõtete esitamata jätmine kirjade registreerimise raamatust ja vastamine riigikeeles pole käsitatav kinnipeetava väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisena. O.B.u soovide täitmata jätmine pole kohtu hinnangul sellise iseloomu ja intensiivsusega, et neid saaks käsitada mõnitamisena või inimväärikuse alandamisena, mis tooks kaasa kahju rahalise hüvitamise nõudeõiguse. Kui kaebuse esitaja peab vangla tegevusetust õigusvastaseks, tuleks tal eeskätt esitada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded.
  17. O.B. on lühikese aja jooksul esitanud Tallinna Halduskohtule ca 30 kaebust, milles nõutakse Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt erinevate toimingute eest mittevaralise kahju hüvitamist suures ulatuses.
  18. novembril
  19. a toimunud kohtuistungitel, kus arutati kümmet O.B.u kaebust, kinnitas O.B., et esitas kahjunõuded sooviga, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium saaks karistatud tema arvates õigusvastaste toimingute sooritamise eest (ütlused kantud kohtuistungi protokolli haldusasjas nr 3-06-1839). O.B. väitis, et teda karistatakse vanglas iga vähimagi rikkumise eest ja ta arvab, et vastustajaid tuleks samuti karistada. Kohtu soovitatud teist liiki nõuete esitamist (kohustamisnõue, vabandamisnõue) ei pidanud kaebaja vajalikuks, kuna niiviisi pääseksid vastustajad tema arvates karistusest. Ka käesolevas asjas kinnitas kaebaja, et ei ole halduskohtu kaudu taotlenud Tallinna Vangla
  20. septembri
  21. a kirjast venekeelse tõlke esitamist, kinnitades, et tema huviks on saada rahalist hüvitist, et seeläbi karistada vanglat. Kohus selgitab veelkord O.B.ule, et kehtiva õiguse järgi ei saa kahjunõuet esitada vastustaja karistamiseks. Nagu eespool öeldud, kui kaebuse esitaja peab vangla praktikat ebaõigeks, tuleks tal eeskätt esitada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded. Villem Lapimaa 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.