3-06-676/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-676 Haldusasi R.V.u kaebused Murru Vangla keeldumiste peale anda luba vanglas elektriseadmete kasutamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.V. Vastustaja Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste Asja läbivaatamine Avalik kohtuistung Tallinnas,
3. juulil
4. a RESOLUTSIOON Jätta R.V.u kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt 7.septembril
5. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt
6. augustil
7. a. Apellatsioonkaebus ja -teade peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Halduskohtu 18.01.2006.a. otsusega haldusasjas 3-05-784 tehti Murru Vangla direktorile ettekirjutus vaadata uuesti läbi kinnipeetav R.V.u poolt 09.08.2005, 29.08.2005 ja 28.11.2005.a. esitatud taotlused sülearvuti ja printeri kasutamise loa saamiseks. Murru Vangla direktor vaatas avaldused uuesti läbi ning keeldus 17.03.2006.a. kirjaga nr 6-10/575 loa andmisest. Keeldumist põhjendatakse sellega, et Rummu Erikutsekooli vahenditest on R.V.ule juba eraldatud arvuti, millest õppetööks piisab ning isikliku printeri omamine ei ole õppetöö seisukohast vajalik. 05.04.2006.a. esitas R.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes Murru Vangla direktori 17.03.2006.a. kirja nr 6-10/575 õigusvastasuse tuvastamist ning Murru vanglale ettekirjutuse tegemist kaebuse esitajale sülearvuti ja printeri kasutamise loa andmiseks.
9. Tallinna Halduskohtu 28.02.2006.a. otsusega haldusasjas nr 3-05-1254 tehti Muru Vangla direktorile ettekirjutus vaadata uuesti läbi kinnipeetav R.V.u poolt 01.12.2005.a. esitatud taotlus DVD- mängija kasutamise loa saamiseks. Murru Vangla direktor vaatas avaldused uuesti läbi ning keeldus loa andmisest 12.05.2006.a. kirjaga nr 6-10/2711-
10. Keeldumist põhjendatakse sellega, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning seega ei ole võimalik hinnata taotletava elektriseadme positiivset mõju kinnipeetava resotsialiseerumisprotsessis. Samuti märgiti, et vaba aja veetmise võimalusi vanglas on mitmeid ning õppetööks vajalike seadmete kasutamise võimalus tagatakse kooli poolt. 25.05.2006.a. vaidlustas R.V. keeldumise Tallinna Halduskohtus, nõudes selle õigusvastaseks tunnistamist ja Murru vanglale ettekirjutuse tegemist kaebuse esitajale DVD-mängija kasutamise loa andmiseks.
11. 04.05.2006.a. esitas R.V. Murru Vangla direktorile taotluse oma kambris SAT-TV antenni ja vastuvõtja kasutamiseks. Murru Vangla direktor keeldus samal päeval loa andmisest põhjendusel, et vanglas on olemas TV-võrk piisava kanalivalikuga. 01.06.2006.a. esitas R.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Murru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemiseks kaebuse esitajale nimetatud seadme kasutamise loa andmiseks.
12. 04.05.2006.a. esitas R.V. Murru Vangla direktorile taotluse oma kambris Sony PS-2 mängukonsooli kasutamiseks. Muru Vangla direktor keeldus loa andmisest põhjendusel, et selline elektriseade ei toeta karistuse täideviimise eesmärke. 31.05.2006.a. esitas R.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Murru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemiseks taotlus uuesti läbi vaadata ja otsustada mängukonsooli kasutamise loa andmine.
13. 04.05.2006.a. esitas R.V. Murru Vangla direktorile taotluse oma kambris elektriseadme DVDdvoika kasutamiseks. Murru Vangla direktor keeldus loa andmisest põhjendusel, et selline elektriseade ei toeta karistuse täideviimise eesmärke ning informatsiooni kättesaamise tagamiseks on poes müügil TV. 29.05.2006.a. esitas R.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Murru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemiseks taotlus uuesti läbi vaadata ja otsustada DVD-dvoika kasutamise loa andmine.
14. 04.05.2006.a. esitas R.V. Murru Vangla direktorile taotluse oma kambris portatiivse CD-raadio kasutamiseks. Muru Vangla direktor keeldus loa andmisest põhjendusel, et selline elektriseade ei toeta karistuse täideviimise eesmärke ning informatsiooni kättesaamise tagamiseks on poes müügil raadio. 29.05.2006.a. esitas R.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Murru Vangla direktorile ettekirjutuse tegemiseks taotlus uuesti läbi vaadata ja otsustada CD-raadio kasutamise loa andmine.
15. 13.07.2006.a. määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse. KAEBUSE VÄITED
16. Kaebuse esitaja nõuab, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Murru Vangla direktori toimingud, mis väljendusid talle vastavalt sülearvuti ja printeri, AST-TV antenni ja vastuvõtja, DVD-mängija, Sony PS-2 mängukonsooli, DVD-mängija, CD-raadio ja seadme „DVD-dvoika” kasutamise loa andmisest keeldumises ning kohustaks Murru Vangla direktorit R.V.u taotluste alusel uute, elektriseadmete kasutamist lubavate otsuste tegemiseks. Kaebuse esitaja leiab, et tingimused kinnipeetavale elektriseadme kasutamise loa andmiseks on sätestatud Murru Vangla kodukorra punktides 88 ja 91 ning keelduda saab loa andmisest üksnes põhjusel, et mõni seal sätestatud tingimustest ei ole täidetud. Keeldumise põhjuseks ei saa aga olla asjaolu, et elektriseadme kasutamine ei täida vangla administratsiooni hinnangul resotsialiseerumise eesmärke. Puutuvalt sülearvuti ja printeri kasutamise loa andmisest keeldumisse märgib kaebuse esitaja, et lisaks õppimisele vajab ta printerit selleks, et vormistada korrektseid pöördumisi ametiasutustele, kusjuures vaid isikliku printeri kasutamise võimaluse korral on tagatud VangS § 29 lg 4 rakendumine, mille kohaselt ei tohi kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Ka sülearvuti vajadust põhjendab kaebuse esitaja sooviga hoida selles keeleõppeprogramme, õigusakte ja koostatud dokumente. Puutuvalt DVD-mängija kasutamise loa andmisest keeldumisse märgib kaebuse esitaja, et keeldumises esitatud põhjendus, et taotluses ei ole näidatud seadme kasutamise eesmärki, ei ole asjakohane, kuivõrd taotlus tuleb esitada kindlal blanketil, kuhu seadme kasutamise eesmärki ei ole võimalik märkida. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et Murru Vangla direktor ei ole elektriseadmete kasutamise loa andmisest keeldumist põhjendanud ning seetõttu on keeldumine õigusvastane. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
17. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites, et vangistusseadus ning vangla sisekorraeeskiri annavad vangla direktorile otsustusõiguse, kas lubada kinnipeetavale elektriseadme kasutamist või mitte ning kinnipeetaval ei ole iseenesest subjektiivset õigust elektriseadme kasutamise lubamist nõuda. Seejuures lubatakse elektriseadmete kasutamist vanglas vaid erandkorras. Vastustaja leiab, et erinevate elektriseadmete kasutamiseks loa andmisest keeldumist on piisavalt põhjendatud. Täiendavalt märgib vastustaja, et R.V.ut on vanglas karistatud distsiplinaarkorras, mis tähendab, et ta ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Vastustaja rõhutab, et loa andmise näol on tegemist vangla direktori diskretsiooniotsusega ning seetõttu ei saa kohus kohustada vangla direktorit konkreetselt üht- või teistsugust otsust tegema. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
18. Halduskohus leiab, et R.V.u kaebused tuleb jätta rahuldamata.
19. Esmalt märgib kohus, et Murru Vangla direktori otsused kinnipeetavale elektriseadme kasutamise lao andmisest keeldumise kohta on kaalutlusotsused. Loa andmise või sellest keeldumise otsustamisel on vangla direktoril laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille teostamise kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride ja kaalutlusõiguse eesmärgiga, ning kas haldusorgani kaalutlused on olnud asjakohased ning kõiki tähtsus omavaid asjaolusid arvestavad. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus reeglina teha haldusorganile ettekirjutust konkreetse sisuga kaalutlusotsuse tegemiseks, sest sellisel juhul võtaks kohus haldusorganilt talle seadusega antud kaalutlusõiguse – konkreetse ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes juhul, kui asjaolude pinnalt on üheselt selge, et õiguspärane saaks olla vaid üks võimalik otsus.
20. Teiseks märgib kohus, et kaebuse esitaja on ekslikult seisukohal, et Murru Vangla kodukorra punktides 88 ja 91 on sätestatud tingimused, milliste täitmisel tuleb kinnipeetavale tingimata elektriseadme kasutamise luba anda. Sama kodukorra puntki 87 kohaselt võib kinnipeetav enda juures hoida elektriseadmeid vangla direktori loal. Kodukorra punktides 88 ja 91 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral võib vangla direktor vastava loa anda, ent neid punkte ei saa tõlgendada selliselt, et luba elektriseadme kasutamiseks tuleb igal juhul anda, kui tegemist on kinnipeetava isikliku töökorras elektriseadmega, kui kinnipeetaval on vajalikud vahendid elektrienergia eest tasumiseks, kui kambris on seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised tingimused ja kui kinnipeetav tasub tähtaegselt elektrikulude eest ega riku seadme kasutamisega teiste kinnipeetavate rahu, vangla töökorraldust ega turvakleebist. Nimetatud tingimuste täitmisel on vangla direktoril alust kaaluda elektriseadme kasutamiseks loa andmist, ent tingimuste täitmine ei anna kinnipeetavale iseenesest õigust loa saamiseks. Põhjendatud ei ole seega kaebuse esitaja väide, et loa andmisest saab vangla direktor keelduda üksnes põhjusel, et mõni Murru Vangla kodukorra punktides 88 või 91 sätestatud tingimus ei ole täidetud.
21. VangS § 39 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori loal olla vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Selliste esemete erandkorras lubamine on ette nähtud ka justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja” paragrahvi 39 lõikes
22. Kuigi mõlemas viimatinimetatud sättes esitatakse tingimusena see, et eseme kasutamine ei häiri teisi isikuid ja selle kasutamise kulu kannab kinnipeetav, ei saa neistki sätetest teha järeldust, et ainuüksi nende tingimuste täitmisel tuleks kinnipeetavale anda automaatselt eseme enda juures hoidmise luba.
23. Vangla sisekorraeeskirja § 39 pealkirjast tuleneb selgelt, et selle lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise luba tähendab kinnipeetavale üldreegliga võrreldes soodustava erandi tegemist. Sellise erandi tegemisel tuleb silmas pidada ka vangistuse kui karistusliigi iseloomu, milleks on eelkõige sellist karistust kandva isiku üldise tegevusvabaduse piiramine vangistuse kandmist reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Kinnipeetavale mõne seaduses erandina ette nähtud õiguse andmiseks ei piisa üksnes sellest, et sellise erilise õigusega ei kaasne negatiivset tagajärge. Erandi tegemine on õigustatud eeskätt siis, kui on ette näha sellega kaasnev positiivne tagajärg.
24. Seejuures ei sätesta ei vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri sõnaselgelt, millistest kaalutlustest peab juhinduma vangla direktor sellise erandi tegemisel. Kohtu hinnangul peab vangla direktor ennekõike juhinduma vangistuse täideviimise eesmärgist, milleks on vangistusseaduse § 6 lõike 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Just sellest, kas mingisuguse konkreetse elektriseadme, eelkõige vaba aja veetmiseks ette nähtud seadme kasutamiseks kinnipeetavale loa andmine aitab seda eesmärki paremini täita või mitte, peab vangla direktor lähtuma loa andmisel. Ilmne on seejuures, et vangla direktori kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed ning erandite tegemisel peab võrdses olukorras olevaid kinnipeetavaid kohtlema ühtmoodi, ent loa andmisest keeldumine ei ole õigusvastane juhul, kui vangla direktor näitab mõistlikult ära, et konkreetse erandi tegemine ei aita paremini saavutada vangistuse täideviimise eesmärki.
25. Kohus leiab, et erilise õiguse andmise otsustamisel on põhjendatud muuhulgas lähtumine erilist õigust taotlevat kinnipeetavat iseloomustavatest näitajatest. Arusaadavalt on kinnipeetava õigusvastane käitumine vanglas ja distsiplinaarüleastumised märk sellest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma ning seda vähem on põhjendatud talle vanglas kehtivatest üldreeglitest erandite tegemine, iseäranis täiendavate meelelahutusvõimaluste võimaldamise näol. Vangla administratsioonil ei ole põhjust eeldada, et täiendavad meelelahutusvõimalused võiksid ajendada taolist kinnipeetavat paremini käituma.
26. Konkreetselt elektriseadme kasutamiseks loa andmise otsustamisel eeldab eelnev aga seda, et kinnipeetav saaks põhjendada, milleks ta seadet vajab ja kuidas kavatseb seda kasutama hakata. Selles osas leiab kohus, et Murru Vanglas kasutusel olevad elektriseadme kasutamise taotluse blanketid on koostatud ebamõistlikult, kuna kaebuse esitajal ei ole võimalik taotlust esitades kohe omapoolset seisukohta elektriseadme vajalikkuse ja kasulikkuse kohta esitada. See puudus ei saa aga kaasa tuua kaevatavate otsuste tühistamist, kuna pooled said esitada kõik argumendid kohtumenetluses.
27. 17.03.
28. a. kirjas nr 6-10/575 põhjendab Murru Vangla direktor R.V.ule sülearvuti ja printeri kasutamiseks loa andmisest keeldumist sellega, et R.V.u kasutuses on juba lauaarvuti, mis on varustatud õppetööks vajaliku tarkvaraga ning õppetööks vajalikud materjalid võimaldab kool trükkida õpetaja abiga. Kohtumenetluses tõi kaebuse esitaja täiendavalt sülearvuti ja printeri kasutamise vajadust põhjendades välja soovi vormistada korrektselt ametiasutustele esitatavaid pöördumisi. Kohus leiab, et olukorras, kus R.V.u kasutuses oli juba lauaarvuti, ei olnud täiendavalt sülearvuti kasutamise võimalus vajalik. Tähtsust ei oma, et praeguseks ajaks võib R.V. olla kaotanud arvuti kasutamise võimaluse, kuna kohus kontrollib akti seaduslikkust selle tegemise ajal eksisteerinud asjaolude valguses. Samuti ei leia kohus, et vangistuse eesmärgi paremaks täitmiseks oleks kinnipeetaval tingima- ta vajalik kasutada isiklikku printerit. Kaebuste ja avalduste koostamine ning esitamine on R.V.ule tagatud võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega ning ametiasutustega suhtlemise võimaluse tagamiseks ei ole isiklik printer vajalik. Iseenesest on küll tõsi, et isikliku printeri kasutamise võimalus tagab kinnipeetavale paremini VangS § 29 lõikest 4 tuleneva õiguse, ent praktikas on kinnipeetaval võimalik vajalikud avaldused ja pöördumised esitada ka käsikirjaliselt, kui ta leiab, et vanglas olemasolevaid trükkimise võimalusi kasutades ei ole tagatud kirjade sisu saladus. Teadaolevalt ei keeldu loetavat käsikirjalist avaldust vastu võtmast ükski VangS § 29 lõikes 4 nimetatud organ ega ka kohus.
29. Mis puudutab DVD-mängija kasutamise loa andmist, siis leiab kohus, et vastustaja hinnang, mille kohaselt ei aita sellise seadme kasutamine kaasa vangistuse eesmärgi paremale täitmisele, on iseenesest asjakohane. Kui televiisori ja raadio kasutamise võimaluse eesmärk on tagada kinnipeetavale informatsiooni kättesaadavus, mis aitab kaasa tema resotsialiseerumisele, siis DVD-mängija näol on sisuliselt tegemist meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatava seadmega ning vangistuse kui karistusliigi iseloomust ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus nõuda talle meelepärase meelelahutuse tagamist. Kohtumenetluses kaebuse esitaja poolt esitatud väide, et DVD-mängijaga on võimalik vaadata ka õppematerjale, ei tingi samuti iseenesest sellise seadme kasutamise lubamist, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole välja toonud, et ilma DVD-mängijata ei oleks tal võimalik hariduse omandamiseks vajalikke õppematerjale kasutada.
30. Puutuvalt SAT-TV antenni ja vastuvõtja kasutamise lubamisse, leiab kohus, et vastustaja on mõistlikult põhjendanud, miks ei peeta sellise loa andmist vajalikuks. Nimelt on vastustaja andmetel vanglas võimalik vaadata mitut erinevat eesti- ja välismaa telekanalit ning need peavad kinnipeetava infovajaduse rahuldama. Kaebuse esitaja väide, et teda pakutav kanalivalik ei rahulda, on asjakohatu – nagu juba eelpool DVD-mängijaga seoses sai märgitud, ei tulene vangistuse iseloomust, et kinnipeetav peaks saama valida talle meelepärast tegevust või meelelahutust. Lisaks sellele oleks SAT-TV antenni kasutamine kohtu hinnangul vastuolus ka Murru Vangla kodukorra punktiga 88, kuivõrd sellist seadet ei ole võimalik paigaldada kambrisse.
31. Sony PS mängukonsooli kasutamise loa andmisest keeldumist põhjendades on vastustaja samuti asjakohaselt märkinud, et vaba aja veetmiseks on vanglas ka muid võimalusi ning seetõttu ei ole mängukonsooli kasutamise võimalus kinnipeetavale vajalik. Samuti on asjakohane kohtumenetluse käigus esitatud põhjendus, et sellist seadet ei ole vangla poes müügil ning mingil juhul ei tulene seadusest, et vangla peaks korraldama sellise seadme poes müümise.
32. Ka CD-raadio kasutamise vajadus ei näi olevat põhjendatud ning seega on vastava loa andmisest keeldumine õiguspärane. Asjakohaselt on vastustaja märkinud, et informatsiooni kättesaadavuse tagamiseks on võimalik vangla poest osta raadio. Kohus nõustub vastustajaga selles, et CD-plaatide kuulamise võimalus iseenesest kaebuse esitaja resotsialiseerumisprotsessile positiivset mõju ei avalda.
33. Mis puutub seadme „DVD-dvoika” kasutamise loa andmisest keeldumist, siis kuigi kohtuistungil selgus, et kaebuse esitaja ja vastustaja käsitlesid mõistet „DVD-dvoika” erinevalt (kaebuse esitaja pidas silmas DVD-mängijaga integreeritud televiisorit, vastustaja aga ühte seadmesse ühendatud DVD- ja VHS-mängijat), on vastustaja põhjendusest arusaadavalt seadme kasutamiseks loa andmisest keeldutud põhjusel, et kaebuse esitaja ei vaja seadet DVD-de mängimiseks. Põhjenduse kohaselt on vangla poest aga võimalik osta televiisor. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 19 märgitud, ei ole ka kohtu hinnangul DVD-mängimist võimaldav seade kinnipeetavale vajalik ja seega tuleb keeldumist pidada õiguspäraseks.
34. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et elektriseadmete ja vaba aja veetmise vahendite kasutamist peab vangla direktor kinnipeetavale võimaldama, kui sellest oleks kasu karistuse eesmärgi saavutamiseks. Teisisõnu tuleks selline luba anda, kui kaebuse esitaja soovib vastavat seadet kasutada uute oskuste või teadmiste omandamiseks, mis võiksid aidata tal pärast karistuse kandmist ühiskonnas paremini hakkama saada ja õiguskuulekat elu jätkata ning kui seda eesmärki ei ole võimalik samaväärselt saavutada muude vanglas pakutavate võimalustega. Kohus märgib veelkord, et vältimaks taotluse ja sellest keeldumise põhjenduste esitamist alles kohtumenetluses, oleks mõistlik võimaldada kinnipeetaval põhjendada seadme kasutamise soovi kohe taotluse esitamisel, näiteks täiendades vastavalt selleks ettenähtud blanketti. Seejuures rõhutab kohus, et ka ainuüksi kinnipeetava põhjendus, et ta soovib mõnd seadet kasutada enese harimiseks ja teadmiste-oskuste arendamiseks, ei saa loa andmisel olla ainumääravaks. Vajadusel peab vangla direktor arvestama ka muid vanglas enda arendamiseks või vaba aja veetmiseks ette nähtud võimalusi ja ka kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid.
35. Kuna R.V.ul ei ole nõudeõigust omada vanglas kaebustes märgitud esemeid, siis jätab kohus kaebused rahuldamata. Villem Lapimaa Kohtunik