KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2007. a., Tallinn Tsivii

§ 218lõige 3).

Asjaolud

1. detsembril
2. a. esitas A. B Harju Maakohtusse hagi OÜ G ja O.B vastu kahju hüvitamiseks summas 2.000.000 krooni. OÜ G osa kuulus kostjale ja tema abikaasale 2 ühisvarana, kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti see hageja abikaasa lahusvaraks. Kostja O. B on osaühingu osanik, kellele kuulub 50% osaühingu osakapitalist. Ühisvara jagamise vaidluses on leitud, et OÜ G osa turuväärtus on 27.249 krooni. Osaühingu põhivara (osa x ehitisest) on hageja hinnangul 8 miljonit krooni väärt. x ostmiseks osaühing laenu majandusaasta aruande kohaselt võtma ei pidanud, see oli tal olemas. Osaühingu 1997 –
3. a. majandusaasta aruannetest selgub, et kostja on mitmel korral ajavahemikul
4. –
5. a. andnud osaühingule laenu, kokku summas 751.000 krooni. Osaühingule on antud ka muid laene, mille tagastamise tähtajad on saabumas.
6. –
7. a. majandusaasta aruannetes kajastuvad pikaajalised eraldised. Alates
8. a. neid enam ei ole, kuid on tasumata laenud. Kokku on osaühing võtnud laene 1.161.031 krooni. Kostja ei soovinud laene tagasi saada, vaid selle asemel oli nõus nende tasaarvestamisega, misläbi suurendas oma osalust osaühingus. Sellega sai kostja osaühingu oma kontrolli alla, kostja eesmärk oli hageja osalust vähendada. Osaühing sai põhivara soetamiseks vajaliku raha hageja abikaasalt, sellise summa olid hageja koos abikaasaga kogunud oma tööga ja ettevõtlusega. Hageja oletab, et kostjal oli kohustus hageja abikaasa ees summas 1, 6 miljonit krooni ja abikaasa loobus sellisest nõudest. Osaühing rikastus hageja arvelt kui juriidiline isik. Osaühingu tegu, mis on hageja kahjunõude aluseks, on hageja ja tema abikaasa raha kasutamine põhivara soetamiseks ilma hageja nõusolekuta hageja tahte vastaselt hagejale selle eest mingit tasu maksmata, seega on osaühing tegutsenud hageja suhtes õigusvastaselt. Hageja kahjulik tagajärg väljendub selles, et tema vara on vähenenud ja osaühingu vara on suurenenud, osaühing on hageja arvel alusetult rikastunud. Põhjuslik seos osaühingu ja hagejale kahjuliku tagajärje vahel on olemas, sest kui osaühing ei oleks kasutanud hageja raha, ei oleks tal olnud võimalik põhivara soetada. Osaühingus toimunu tagajärejel on hageja arvel alusetult rikastunud ka kostja. Kostja sai ainult tänu osaühingu võimalusele põhivara soetada ka majandustegevust arendada ja selle kaudu tulu teenida osanikele, sealhulgas kostjale. Kostjad leiavad, et puudub alus hagiavalduse menetlusse võtmiseks. Hageja on esitanud väite, et tema abikaasa kasutas ilma hageja nõusolekuta neile kuulunud raha summas 1.383.850 krooni osaühingu põhivara soetamiseks. Nimetatud raha ei ole ühisvara jagamisel hageja ühisvara koosseisu arvanud ega selle jagamist nõudnud. Isegi kui eeldada, et raha 1.383.850 krooni osaühingu mõttelise osa ostmiseks andis osaühingule J. B, ei ole kostjate poolt ühisvaraks olnud raha väidetava üleandmisega osaühingule kahju tekkimine võimalik, kuna hageja ja osaühingu vahel ei ole õigussuhet tekkinud. Hageja on oletanud, et J. B on loobunud nõudeõigusest osaühingu vastu, kuid see oletus on ümber lükatud ka hageja enda poolt esitatud tõenditega. Hageja ei ole O.B sõlmitud laenulepingute pooleks. Hagejal ei saanud tekkida seoses osakapitali suurendamisega õigussuhet osaühinguga, mille osanikuks või võlausaldajaks ta ei olnud. Samadel põhjustel ei saanud osaühingu osanikuks või võlausaldajaks mitteoleval hagejal tekkida õigussuhet osaühingu juhatuse või osanikuga. Hagejal oli võimalik esitada laenulepingute fiktiivsuse väited Tallinna Ringkonnakohtu poolt määratud ekspertiisi läiviimisel, kui määrati osaühingu osa väärtust. Isegi juhul, kui nõustuda hagiavalduses toodud faktiväidetega, et puudus vajadus osaühingu osakapitali suurendada saadud laenusummade võrra nõudeõigusest loobumisega, ei vähendanud bilansi passivas näidatud kohustuste summa vähendamine ja vastav osakapitali nimiväärtuse suurendamine J. B kuuluva osa väärtust. Bilansis kajastatud laenukohustuste tagasimaksmine O.B, sõltumata tagasimaksmise viisist, ei saanud mõjutada hagejale ühisvarana kuuluva osa väärtust ning kostja O. B ei saanud hagejale kahju tekitada. Esimese astme kohtu määrus 3
9. veebruari
10. a. määrusega jättis Harju Maakohus A.B hagi OÜ G ja O.B vastu menetlusse võtmata.

§ 371

lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus hagiavalduse jätta menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on leidnud, et kostjad on tema vara arvel alusetult rikastunud. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja abikaasa andis väidetavalt hageja ja J. B ühisvarana kuulunud raha osaühingu G põhivara soetamiseks. Seda tegi J. B hageja nõusolekuta, hageja tahte vastaselt ja ilma hagejale selle eest mingit tasu maksmata. Hageja heidab kostjatele ette, et nad on kasutanud sellisel viisil saadud hagejale ja tema abikaasale kuulunud raha ja tegutsenud seetõttu hageja suhtes õigusvastaselt. Hagiavaldusest ilmneb, et hageja ja J. B on jaganud oma ühisvara ja kohtuotsusega on osaühingu G osa jäetud J. B. Hagiavaldusest tulenevalt andis J. B osaühingu põhivara soetamiseks vajalikud rahasummad osaühingule tsiviilkoodeksi (TsK) kehtimise ajal. Perekonnaseaduse (PkS) § 17 lõigete 1 ja 3 kohaselt valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad oma ühisvara kokkuleppel ja vallasasjade võõrandamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Asjaolu, et J. B andis abikaasade ühisvara hulka kuuluva raha OÜ-le G ilma hageja nõusolekuta, ei saa tekitada kostjatele alusetust omandamisest või säästmisest tulenevat kohustust hageja ees (TsK 477 lõigete 1 ja 6 mõttes). Asjaolu, et raha võimaldas kostjal O.Bl osaühingule põhivara soetada ja seeläbi tulu teenida osanikele, ei ole alusetu rikastumise nõude esitamise aluseks kostjate vastu ka võlaõigusseaduse (VÕS) järgi. J. B poolt raha eraldamist osaühingule ei saa lugeda ebaõnnestunud soorituseks VÕS §-de 1028 – 1035 mõttes üksnes seetõttu, et hageja nõusolek raha andmiseks puudus, kuna nõusolekut eeldati ja soorituse õigusliku aluse puudumisele hageja tuginenud ei ole. Hagejal on võimalus kaitsta oma huve ühisvara jagamise vaidluses. Hageja õiguste rikkumine ei ole antud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ja hagiavaldus hagejale tagastada. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlemiseks. Hagi põhineb väitel, et hagejal oli abielu ajal kogutud raha ja see oli paigutatud krediidiasutustesse hageja abikaasa kontole. Sellest rahast ei saanud ühisvara jagamise käigus hageja endale midagi, vaid selle raha arvelt on alusetult rikastunud kostjad. Hageja valis oma rikutud õiguste kaitseks hagi kostjate vastu, mitte oma endise abikaasa vastu. Kohtu selgitus, et hageja õiguste kaitse hagi oli nõude esitamine abikaasa vastu ühisvara jagamise asjas, ei ole hagi menetlusse võtmata jätmiseks piisav. Lahendil on pretsedendi tähendus selles, et peale abielusuhete lõppemist, abikaasade lahkukolimist, kuid enne abielu lahutamist ei saa ühe abikaasa tehingutes ühisvaraga teise abikaasa nõusolekut eeldada, seetõttu tuleks hagi menetlusse võtta ja kohtul anda sisuline hinnang sellistele tehingutele. Vanemal on nõuded oma lapse ja lapse ettevõtluse vastu, kui lapse ettevõtlus on saanud hakata arenema vanema vara arvelt ilma selle vanema nõusolekuta tema tahte vastaselt. Kui vanem väidab, et tema laps ja lapse ettevõtlus on alusetult rikastunud vanema osa arvelt ühisvaras, kuid vanem ei suuda temast mitteolenevatel põhjustel seda hagi esitamisel kohtule tõendada piisavalt veenvalt, siis õige on võtta hagi menetlusse ja anda lapsele ja/või tema ettevõtlusele võimalus vanema väiteid tõenditega ümber lükata. Abikaasade ühisvaral põhinev vanema nõudeõigus ulatub tema lapseni, kui asjaolud on olemas. 4 Hageja on tuginenud asjaolule, et endise abikaasa sooritusel krediididasutuses olnud raha üleandmiseks kostjatele ei olnud õiguslikku alust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tähtsust asjaolul, et hagile on lisatud linnakohtu otsus ühisvara jagamise asjas, kus kohus asus seisukohale, et poolte abielusuhted lõppesid 1997. a. novembris, et ühisvara jagamise asjas ei olnud vaidlust, et pooltel oli ühine raha krediidiasutuses, et ringkonnakohus on hagi tagamise määruses märkinud, et mitmed abikaasade vahelised tehingud olid fiktiivsed. Hageja ei ole andnud nõusolekut oma raha kasutamiseks kostjate huvides. OÜ-lt G ei nõutud ühisvara jagamise asjas andmeid selle kohta, kas x eest tasuti ühisvaraks oleva rahaga, kuigi need andmed peaksid nimetatu raamatupidamises olemas olema. Menetluse edasine käik 27. veebruaril 2007. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

§ 663lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, kolleegium järgib neid motiive ega korda neid üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et väidetavalt ühisvarasse kuulunud rahasummade käsutamine ühe abikaasa poolt ei saa tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele teise abikaasa suhtes. Vaidlus krediidiasutustes erinevatel arvetel olnud rahasummade osas oleks kuulunud lahendamisele hageja ja tema abikaasa ühivara jagamise käigus. Eeldades esitatud hagi aluseks olevate faktiliste väidete õigsust, ei ole hagi esitanud isiku õiguste rikkumine kostjate poolt sellistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus võib õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest keelduda

§ 371lõike 2 punkti 1 alusel, millele maakohus ongi tuginenud.

Kui kohus lahendaks otsusega hagi, milles kirjeldatud asjaolude kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, siis tuleks juba ainuüksi sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Niisugusel otsusel ei saa olla pretsedendi tähendust selles mõttes, nagu apellant määruskaebuses seda mõistab.

§ 371lg.

2 p. 1 kohaldamise eeldused on täidetud, kui faktilised asjaolud, millega hageja hagi on põhjendanud, ei anna alust väitele hageja õiguste rikkumisest. Seega hindab kohus üksnes hageja poolt hagiavalduses kirjeldatut ja tema poolt nõutut ega anna hinnangut esitatud tõenditele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik