3-07-622/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-622 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – A.S., isikukood xxxxxxxxxx, sünd. Aserbaidžaanis, esindaja advokaat Kristina Suvalova Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts
4. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
5. maini
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
7. aprillil
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba
10. augustist
11. a kuni
12. veebruarini
13. a. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi
14. märtsil
15. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt
16. maiks
17. a. Ettekirjutus on täitmata.
18. Tallinna Halduskohtu
19. juuni
20. a otsuse alusel paigutati A.S. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Halduskohus on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.
21. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt ei ole isik täitnud Eestist lahkumise ettekirjutust. KMA pöördus
22. septembril
23. a läbi Välisministeeriumi Aserbaidžaani Moskva suursaatkonna poole palvega väljastada A.S.ile tagasipöördumistunnistus. Seniajani ei ole Aserbaidžaani Moskva suursaatkonnalt vastust saadud. Välisministeeriumi
24. jaanuari
25. a kirja kohaselt on taotlus edastatud Aserbaidžaani suursaatkonnale ja saadetud on korduvaid meeldetuletusi.
26. märtsil
27. a pöördus KMA Välisministeeriumi poole informatsiooni saamiseks. Välisministeeriumi 1.juuni
28. a kirjas kinnitatakse KMA-le, et
29. aprillil
30. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esindajad dokumenteerimisega seotud probleeme ja lubati küsimusega tegeleda.
31. juuli
32. a kirjas ja
33. juuli
34. a elektronkirjas kinnitab Välisministeerium, et Aserbaidžaani Välisministeerium on lubanud võtta küsimuse lahendamise oma isikliku järelevalve alla.
35. novembril
36. a teatas Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis vastuseks KMA
37. juuli
38. a kirjale, et A.S. ei ole arvel Aserbaidžaani Siseministeeriumi automatiseeritud passisüsteemis ning ta ei ole Aserbaidžaani kodanik. KMA leiab, et A.S. peaks seega taotlema endale Aserbaidžaani kodakondsust või teeb seda KMA.
39. novembril
40. a pöördus KMA Aserbaidžaani Suursaatkonna poole Lätis sooviga teada saada, millistel tingimustel võib A.S. saada Aserbaidžaani kodakondsuse, võttes arvesse isiku päritolu.
41. veebruaril
42. a toimunud kohtumisel Aserbaidžaani Suursaatkonnas Lätis arutasid KMA esindajad A.S.i dokumenteerimise võimalusi. Aserbaidžaani konsuli sõnul on A.S.il õigus taotleda Aserbaidžaani kodakondsust, selleks tuleb esitada isiklikult taotlus Aserbaidžaanis, kuhu sõitmiseks on vaja viisaga reisidokumenti.
43. märtsil
44. a telliti A.S.ile ajutine reisidokument, mille valmimisel taotleb KMA Aserbaidžaani Suursaatkonnast Lätis A.S.ile ajutisse reisidokumenti viisat lahkumaks Eestist Aserbaidžaani. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.
45. A.S. palub jätta KMA taotluse rahuldamata, kuna soovib jääda Eestisse. KOHTU PÕHJENDUSED
46. Kohus leiab, et KMA taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
47. A.S.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud Aserbaidžaani võimude tegevusetuse ja A.S.i seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. A.S.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. Aserbaidžaani kodakondsuse puudumine ei omaq iseseisvat, väljasaatmist võimatuks tegevat tähendust. Väljasaatmine võib olla võimalik sõltumata kodakondsusest, kui vastuvõttev riik võimaldab isikul tagasi pöörduda. A.S. on aserbaidžaani päritolu; Aserbaidžaan ei ole seni ametlikult kinnitanud, et ei võta isikut riiki vastu; Aserbaidžaanis elavad tema lähisugulased. A.S.i kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ilmselgelt perspektiivituks ning seega ka mitte ebaproportsionaalseks, sest KMA andmete kohaselt võimaldab Aserbaidžaan isiku vastuvõtmise ajutisse reisidokumenti vormistatud viisa alusel, misjärel saab A.S. taotleda Aserbaidžaanis kodakondsust. Asjaolud on muutunud võrreldes Tallinna Halduskohtu
48. jaanuari
49. a määruses nr 3-07-205 tuvastatud asjaoludega – halduskohtul ei ole alust kahelda KMA kinnituses, et
50. veebruaril
51. a toimunud kohtumisel Aserbaidžaani Suursaatkonnas Lätis lepiti KMA esindajatega kokku, et väljasaadetava Aserbaidžaani lubamine võimaldatakse isikule ajutise reisidokumendi väljastamise ja viisa andmise korral. Seega pole käesoleval hetkel välistatud A.S.i tagasipöördumine Aserbaidžaani. Asjaolu, et A.S. ei pruugi soovida teha väljasaatmismenetluses KMA ja Aserbaidžaani võimudega koostööd tagasipöördumist võimaldavate dokumentide saamiseks, ei oma määravat tähtsust, sest isiku Eestisse jäämine või siit väljasaatmine ei saa sõltuda ainult isiku personaalsetest eelistustest elukohariigi valikul. Eespool on selgitatud, on A.S. peab täitma seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust (VSS § 264 lg 1 p 3). 2
52. Ehkki Eestis elab A.S.i vend F. S., on A.S. kohtuistungil ise kinnitanud, et ta elas enne kinnipidamist kodutute varjupaigas (haldusasja nr 3-745/05 lk 39 pöördel), millest järeldub, et A.S.i sidemed oma vennaga ei ole tihedad ega vasta tavapärastele perekondlikele suhetele. A.S.i väljasaatmine ei riku seega perekonnapõhiõigusi.
53. Seega on A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine põhjendatud. Kohus pikendab A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kaheks kuuks, s.o kuni
54. maini
55. a. Villem Lapimaa 3