3-06-1352/12

3-06-1352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1352 Haldusasi B.S.i kaebus Rahandusministeeriumi 01.06.2006.a kirja nr 44/6037 „Hüvitis“, Justiitsministeeriumi 27.06.2006.a kirja nr 8-1-04/5874 „Vastus avaldusele“ ning Politseiameti 12.06.2006.a kirja nr PA 3-3.2/2745 „Vastus järelepärimisele“ tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja B.S., esindaja Lembit Auväärt Vastustajad Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Politseiamet RESOLUTSIOON Jätta B.S.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. B.S. pöördus 23.05.2005.a Rahandusministeeriumi poole avaldusega, milles taotles varaline ja mittevaraline kahju hüvitamist summas 489 084 krooni. B.S. leidis, et talle on tekitatud kahju sellega, et ta vabastati politsei nooreminspektori ametikohalt Ida-Viru Politseiprefektuuris ning vabastamise peamiseks põhjuseks oli tema vastu algatatud kriminaalasi. B.S.i asja vaadati läbi korduvalt erinevates kohtutes ja lõplik lahendus tuli alles 22.03.2005.a. Aastaid kestnud protsess põhjustas B.S.il pideva stressi ja halvendas tervist ning tema ainsaks sissetulekuks oli osaline pension väljateenitud aastate eest. Rahandusministeerium teatas 01.02.2006.a kirjas nr 4-4/6037 „Hüvitis“ B.S.ile tema avalduse läbi vaatamata jätmisest. Kirjas märgiti, et esitatud avaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et B.S.ilt oleks alusetult vabadus võetud.
3. B.S. pöördus 27.05.2006.a siseministri poole kirjaga, milles sooviti teada 1) kas Siseministeerium peab võimalikuks Eesti Vabariigi poolt B.S.ile tekitatud kahju hüvitada ja mida B.S. peab selleks tegema; 2) kuna käesoleval ajal on ära langenud takistus B.S.il avalikku teenistusse naasmiseks, siis kas Siseministeeriumil on võimalik tema töötamine Siseministeeriumi süsteemis taastada. Siseministeerium edastas nimetatud kirja 05.07.2006.a vastamiseks Politseiametile. Politseiameti 12.06.2006.a kirjas nr PA3-3.2/2745 „Vastus järelepärimisele“ selgitati B.S.ile, millise õigusakti alusel toimub kahju hüvitamine seoses süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise ja isiku õigeksmõistmisega. Samuti selgitati, kuidas toimub politseiasutustes politseiteenistusse või avalikku teenistusse võtmine ning kuidas toimusid 1999.a septembris kõigis politseiasutustes suurearvulised koondamised.
4. 23.05.2006.a pöördus B.S. taotlusega Justiitsministeeriumi poole, milles taotles kohtu ja prokuratuuri poolt tekitatud materiaalse ja mittevaralise kahju hüvitamist. Justiitsministeerium keeldus 27.06.2006.a kirjas nr 8-1-04/5874 „Vastus avaldusele“ kahjude hüvitamisest.
5. 06.07.2006.a esitas B.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest taotleb Rahandusministeeriumi 01.02.2006.a kirja nr 4-4/6037, Justiitsministeeriumi 27.06.2006.a kirja nr 8-1-04/5874 ja Politseiameti 12.06.2006.a kirja nr PA3-3.2/2745 tühistamist ning määratlemist, millise ministeeriumi kaudu vastutab Eesti Vabariik kirjeldatud kahju liigi korral.
6. Tallinna Halduskohtu 11.08.2006.a määrusega haldusasjas nr 3-06-1352 jäeti B.S.i kaebus käiguta. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt on kaebusega võimalik taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebuses nimetatud kirjad vaadeldavad haldusaktidena, kuivõrd need ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Kohus küsis kaebuse esitajalt, et kui kaebuse eesmärgiks on kahju eest hüvitise saamine, siis miks ei esitata vastavat nõuet kohe. Kohus selgitas, et riigivastutuse seaduse (RVS) § 12 lõike 1 nõudest tulenevalt või isik esitada halduskohtule avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse, märkides üksnes avaliku võimu kandja, kellelt ta kahju hüvitamist nõuab (Eesti Vabariik) ning konkreetse protsessiosaliste ringi haldusorganite tasandil määrab kohus.
7. B.S. leidis 25.08.2006.a vastuses kohtumäärusele, et antud juhul on vaidlustatud kirjad vaadeldavad haldusaktidena ning nende tühistamine tekitab vastaval haldusorganil kohustuse B.S.i avaldus sisuliselt läbi vaadata.
8. Tallinna Halduskohtu 08.11.2006.a määrusega võeti B.S.i kaebus halduskohtu menetlusse. Kohus tunnistas vastustajateks Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Politseiameti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebuse esitaja leiab, et tema 2000.a vabastamisel politseiteenistusest oli otsustavaks põhjuseks kriminaalmenetlus, mis kestis erinevates instantsides kuni
10. aastani. Seetõttu ei saanud ta ka kuhugi mujale avalikku teenistusse tööle minna ja pidi rahulduma osalise pensioniga väljateenitud aastate eest. Politseiniku palga ja pensioni vahena kaotas ta 244 542 krooni. Sama suur oli ka mittevaraline kahju. Hoolimata kantud kahjust ei taha Eesti Vabariik seda hüvitada. Kaebuse esitaja palub vaadelda Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Politseiameti kirju kui haldusakte, millega keelduti B.S.ile hüvitise maksmisest ning need tühistada. 2
11. Rahandusministeerium leiab, et Rahandusministeeriumi 01.02.2006.a kiri nr 4-4/6037 ei ole ebaseaduslik. Kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et kaebaja oleks vahi all viibinud ja tema kohta oleks tehtud alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lõikes 2 ettenähtud määrus/otsus, mille alusel oleks talle võimalik hüvitis välja maksta.
12. Politseiamet leiab, et Politseiameti 12.06.2006.a kiri nr PA3-3.2/2745, mis kätkeb endas lihtsalt informatsiooni, soovitusi jne, ei saa olla haldusakt, kuna nimetatud kiri ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi kaebuse esitaja õigust ega kohustust ning palub jätta kaebus rahuldamata. Politseiamet ei pea võimalikuks omapoolse seisukoha esitamist küsimuses, miks kestis kaebuse esitaja kriminaalasja menetlemine erinevates kohtuinstantsides
13. aastani. Arusaamatuks jääb, miks peaks kaebuse esitaja töötama ilmtingimata avalikus teenistuses ning elatumine väljateenitud aastate pensionist on kaebuse esitaja isiklik valik. Kriminaalmenetluse algatamine ei ole otsustav tegur ega ka iseseisev alus isiku koondamiseks. Valiku koondamisel otsustab asutuse juht lähtudes kehtivast seadusest. Teenistusest vabastamise käskkirja kohaselt maksti kaebuse esitajale teenistusest vabastamisel koondamise tõttu hüvitusena 12 kuu ametipalk ning palk etteteatamistähtajast puudu jäänud 9 tööpäeva eest. Kui kaebaja leidis, et teda koondati ebaseaduslikult ja sellega rikuti tema huve ja õigusi, oleks ta pidanud pöörduma seaduses sätestatud tähtaja jooksul halduskohtusse tema kohta antud käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks. Politseiametil puuduvad andmed, et kaebaja oleks eelnimetatud käskkirja seaduses ettenähtud korras vaidlustanud.
14. Justiitsministeerium leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVS § 15 lõige 1, mille järgi saab isik nõuda kohtumenetluses, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik pani kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Justiitsministeeriumil puuduvad andmed, et kaebuses viidatud kohtuasja menetlemisel oleks kuritegu toime pandud. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebaja taotleb kohtult Rahandusministeeriumi 01.06.2006.a kirja nr 4-4/6037 „Hüvitis“, Justiitsministeeriumi 27.06.2006.a kirja nr 8-1-04/5874 „Vastus avaldusele“ ning Politseiameti 12.06.2006.a kirja nr PA 3-3.2/2745 „Vastus järelepärimisele“ tühistamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt on kaebusega võimalik taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1 kohaselt on haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega on haldusakti üheks oluliseks tunnuseks tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohus leiab, et vaidlustatud kirjad ei ole vaadeldavad haldusaktidena, kuna need ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Vaatamata kohtu selgitustele 11.08.2006.a kaebuse käiguta jätmise määruses jäi kaebaja tühistamiskaebuse juurde. Kuna toimingul ei ole õiguslikku kehtivust pole võimalik ka toimingu tühistamine. Nimetatud põhjusel pole kohtul võimalik rahuldada kaebaja taotlust vaidlustatud kirjade tühistamiseks.
16. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3