KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-707 Haldusasi A.A. ja T.A. kaebused Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Kaebuse esitaja A.A. ja tema lepinguline esindaja Triinu Vernik; 2. Kaebuse esitaja T.A. ja tema lepinguline esindaja Anto Kasak; 3. Vastustaja Rae Vallavalitsus ja tema lepinguline esindaja Viive Kaur; 4. Kolmas isik H.M.; 5. Kolmas isik M.P.: 6. Ilmumata kolmandad isikud M.P. ja L.P.. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.A. ja T.A. kaebused. 2. Tühistada Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korraldus nr 262. 3. Mõista vastustajalt Rae Vallavalitsuselt kaebuse esitaja T.A. kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 12 400 (kaksteist tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.10.2006, esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 08.06.94 otsusega nr 3963 (toimik nr 3741) on kaebuse esitajad A.A. ja T.A. ning kolmandad isikud H.M. ja M.P. tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Rae vallas (end Tõdva vald, Lehmja mõis) asuva omandireformi objektiks oleva maaüksuse xxxxxx, kinnistu nr 1702, pindala 43,78 ha ja juurdelõigete „A, BI, BII, BIII“ pindalaga 6,72 ha (kokku 50,5
- ha)suhtes igaüks ¼ mõttelises osas oma vanaisa J. A. järgi. Iga õigustatud subjekti nõudeõiguse (mõttelise osa) suuruseks on seega 12,625 ha. Kõik õigustatud subjektid on oma avaldustes soovinud maa tagastamist. xxxxx maaüksus koosneb mitmest lahustükist. Omavahelist kokkulepet, kellele millised maatükid tagastatakse, õigustatud subjektid saavutanud ei ole. Ühel xxxxxx maaüksuse lahustükil paiknevad xxxxxx talu hooned omandas pärimise teel üks õigustatud subjektidest - M.P.. 19.12.97 esitas M.P. Rae Vallavalitsusele ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Erastada soovitava maa suuruseks oli märgitud ca 13 ha. Kaebaja taotles maad nimetatud suuruses põhjusel, et tegemist on lahustükiga, millel asuvad kaebajale kuuluvad hooned ning ta kasutab seda maad aiandus- ja põllumajandussaaduste tootmiseks. Kuna Rae Vallavalitsus ei andnud M.P. avalduse alusel välja maa ostueesõigusega erastamise korraldust, vaidlustas M.P. vallavalitsuse tegevusetuse Tallinna Halduskohtus. Kohtuvaidlusse olid kolmandate isikutena kaasatud ka A.A. ja T.A.. 16. aprilli 2004.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-246/2004 leidis halduskohus, et M.P. on üheaegselt esitanud samale maale nii tagastamise kui ka ostueesõigusega erastamise taotluse. Mõlema taotluse üheaegne rahuldamine ei ole võimalik. Seetõttu peab M.P. esmalt selgusele jõudma, kas ta kas ta jääb maa tagastamise taotluse juurde või loobub maa tagastamise nõudest ja soovib maa kompenseerimist ning erastab seejärel maa ostueesõigusega temale kuuluvate hoonete juurde vastavalt maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitud ulatusele. Kohtuotsust menetlusosalised ei vaidlustanud ning see on jõustunud. Maa tagastamise nõudest ei ole M.P. loobunud, vaid on nõudeõiguse 22.07.2005 loovutanud oma alaealisele pojale L.P.le. 28.10.2005 sõlmitud notariaalse kinkelepingu alusel kinkis M.P. ½ suuruse mõttelise osa Xxxxx talu hoonetest oma tütrele M.P.le. Seega on Xxxxx talu hooned käesoleval ajal M.P. ja tema tütre M.P. kaasomandis (kummalgi ½ mõttelist osa). Kaebajate poolt vaidlustatava Rae Vallavalitsuse 7. märtsi 2006 korraldusega nr 262 „Assaku alevik Veski tee 17 (xxxxxxx) ehitiste maa suuruse ja piiride määramine“ (korralduse p 1) määrati Harju maakonnas Rae vallas Assaku alevikus xxxxxx (Xxxxx talu) maaüksusel asuvate ehitise ja rajatise ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 12,31 ha (maatükk I – 1,91 ha ja maatükk II – 10,40
- ha)vastavalt juurdelisatud plaanile. Korralduse punkti 2 kohaselt asuvad punktis 1 nimetatud ehitised endise Lehmja mõisa Xxxxx 4 talumaal, mis ei kuulu tagastamisele maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 2 p 3 alusel. 2 Korralduse punktiga 3 on xxxxx ehitiste omanikele tehtud ülesandeks tellida katastriüksuse moodustamise tööd kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitada kirjalikult Rae Vallavalitsust 10 päeva jooksul Rae Vallavalitsust tellimuse esitamisest. Punkti 4 kohaselt jõustub korraldus teatavakstegemisest M.P.le, M.P.le, H.M.ale, A.A.le, T.A.le ja L.P.le. KAEBUSTE MOTIIVID JA NÕUDED Kaebuse esitajad A.A. ja T.A. leiavad, et Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korraldus nr 262 on õigusvastane ning paluvad selle tühistada järgmistel motiividel: 1. A.A. on oma kaebuses leidnud, et: 1.1. korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, kes on taotluse esitaja, kellele on korraldus adresseeritud ning kes ja mis põhjusel on kolmandad isikud, seetõttu ei vasta korraldus HMS §-s 55 sätestatud haldusakti vorminõuetele; 1.2. korralduses ei ole esitatud põhjendusi ega viidatud mõnele teisele haldusaktile, kus vajalikud põhjendused võiksid leiduda, samuti ei ole märgitud faktilisi asjaolusid ega kaalutlusi, millest vallavalitsus on korralduse andmisel lähtunud. Seega on haldusakt motiveerimata; 1.3. Rae Vallavalitsusel puudub õiguslik alus maa ostueesõigusega erastamiseks M.P.le. 2. T.A. on oma kaebuses leidnud, et: 2.1. korraldus on vastuolus kehtiva õigusega, kaalutlusvigadega ning motiveerimata; 2.2. korralduse punktis 2 on vallavalitsus asunud seisukohale, et kuivõrd tagastataval maal asuvad ehitised, siis ei kuulu see maa tagastamisele MRS § 6 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja sellega ei nõustu. Antud juhul ei kuulu tagastamise objektil asuvad hooned mitte teisele isikule, vaid isikule, kes tunnistati sama maa suhtes õigustatud subjektiks. M.P. ei ole teine isik MRS § 6 lg 2 p 3 mõttes. Juhul, kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, siis tagastatakse maa MRS § 12 lg 12 kohaselt, mitte ei jäeta maad tagastamata. Kuna korralduse p 2 väljendatud otsus ei ole kooskõlas MRS § 6 lg 2 p-ga 3, siis on korraldus vastuolus kehtiva õigusega; 2.3. korralduse punktis 1 määratakse MRS § 221 lg 1 ja lg 6 ning MRS § 23 lg 11 ja lg 2 alusel Harju maakonnas Rae vallas Assaku alevikus xxxxxx (Xxxxx talu) maaüksusel asuvate ehitiste ja rajatiste ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 12,31 ha (maatükk I 1,91 ha ja maatükk II – 10,40
- ha)vastavalt juurdelisatud plaanile. Korralduses ei ole märgitud, millele tuginedes otsustati selline ostueesõigusega erastatava maa suurus, seega on haldusakt kaalutlusvigadega; 2.4. korralduses puudub selle faktiline ja õiguslik põhjendus. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel peab kohalik omavalitsus asuma seisukohale, kas tegemist on tihe- või hajaasustusega. Rae Vallavalitsus on maa suuruse määramisel asunud seisukohale, et tegemist on hajaasustusega, kuid pole seda millegagi põhjendanud. Korraldus on motiveerimata ja seetõttu õigusvastane. 3. Vaidlustatav korraldus rikub kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, kuna M.P.le maa ostueesõigusega erastamise korral väheneb teistele õigustatud subjektidele, sh kaebajatele tagastatava maa suurus. Tulenevalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisest on nüüd M.P. asemel õigustatud subjektiks tema poeg L.P.. Ostueesõigusega erastamisest ülejääv maa (50,5 – 12,3 = 38,2
- ha)läheks endiselt jagamisele nelja õigustatud subjekti vahel. Seega 3 kujuneks iga õigustatud subjekti nõudeõiguse (1/4 mõttelise osa) suuruseks mitte 12,625 ha, nagu algselt oli ette nähtud, vaid oluliselt vähem (ca 9,55 ha). Kuna korraldusest ei selgu, kellele ostueesõigusega maad erastatakse, siis jääb ebaselgeks ka see, kas korralduse punktis 1 nimetatud maa suurusega 12,31 ha erastatakse kogu Xxxxx talu ehitiste või ainult M.P.le kuuluva osa juurde ning kas ehitise teisel kaasomanikul M.P.l on lisaks sellele samuti õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist temale kuuluva ehitiste osa juurde. 4. Kaebuse esitajad paluvad kaebuses märgitud asjaoludel vaidlustatava korralduse tühistada ning mõista Rae Vallavalitsuselt kaebuse esitaja T.A. kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 12 400 krooni (sh riigilõiv 10 krooni ja õigusabikulud 12 390 krooni). VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Rae Vallavalitsus vaidleb kaebustele vastu ja leiab, et õiguslik alus korralduse tühistamiseks puudub. 6. Vastuväited A.A. kaebusele: 6.1. Alusetu on kaebaja väide, et korraldusest ei nähtu, kes on ehitise omanik(ud), kellele maa ostueesõigusega erastatakse. Kaebajatele on teada, et ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramise korraldus ei saa olla suunatud ühelegi teisele isikule peale ehitise omaniku ehk isiku, kes esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ja kelle avalduse lahendamise ühe eeltoiminguna on korraldus nr 262 käsitletav. Korralduse punktis 4 nimetatud isikute - M.P. ning tema laste M.P. ja L.P., samuti H.M.a näol on tegemist kaebuse esitajate lähisugulastega, kes on nendele tuntud. Samuti on kaebajatele teada ja mõistetav kõigi nimetatud isikute puutumus xxxxxx asuva varaga (Xxxxx taluga). Kaebaja väited haldusakti mittemõistetavuse ja ebaselguse kohta on otsitud; 6.2. Endise Xxxxx talu maal asuvad vaid M.P. ja M.P. kaasomandis olevad ehitised. Ühelegi õigustatud subjektile ega ühelegi kolmandale isikule tagastataval maal olevaid ehitisi ei kuulu. Ehkki maa ostueesõigusega erastamiseks on ehitiste omanikena õigustatud kaks isikut, ei ole vastustaja erastatava maa piiride ja ulatuse määramisel lähtunud kahest omanikust, vaid põhimõttest, et ehitiste kaasomandisse kuulumisel tuleb kaasomanikke käsitleda kui elamu omanikku MRS § 9 lg 1 ja lg 2 mõistes. Korralduse nr 262 kohaselt oleks elamu omanikel õigus saada 12,31 ha ja õigustatud subjektidel 38,2 ha ehk igaühel 12,73 ha. Seega ei ole kaebajate kui õigustatud subjektide õigusi tagastatava maa suuruse osas rikutud. 6.3. Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega oma pojale kaotas M.P. õiguse taotleda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist õigustatud subjektina. Vastustaja ei nõustu väitega, et Rae Vallavalitsusel puudub seaduslik alus maa ostueesõigusega erastamiseks M.P.le. MRS ja maa ostueesõigusega erastamise korra kohaselt otsustatakse enne maa tagastamist maa ostueesõigusega erastamise küsimused. 7. Vastuväited T.A. kaebusele: 7.1. Korraldus nr 262 ei ole vastuolus kehtiva õigusega (MRS § 6 lg 2 p 3) käesoleva otsuse punktis 6 toodud põhjustel. Kaebaja on jätnud tähelepanuta Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-246/2004 esitatud järeldused ja ettekirjutuse; 4 7.2. Põhjendamatud on kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmise osas. Vastustaja lähtus korralduse vastuvõtmisel ostueesõiguse avaldusest. Eelnevalt oli erastajale ja õigustatud subjektidele antud tähtaeg kokkuleppe sõlmimiseks, 3-le õigustatud subjektile jääv maa on 3,1 korda suurem kui erastatav maa ja oluliselt väiksem kui seaduses märgitud võimalik 20 ha. Erastamisele kuuluv maaüksus on maakorralduslikus mõttes selgelt piiritletud ja otstarbekas, erastatava maa piirid vastavad endise kinnistu lahustüki piiridele; 7.3. Vastustaja möönab, et korralduses puudub märge tihe- või hajaasustuse kohta, kuid see tähenda, et korraldus oleks seetõttu motiveerimata ja õigusvastane. Kohalikul omavalitsusel puudub vajadus ja õigus omandireformi käigus iga avalduse menetlemisel eraldi otsustada, kas tegemist on tihe- või hajaasustusega. Vallavalitsus lähtub sellest, kas konkreetne ala on planeeringute kohaselt või mõne muu haldusaktiga tunnistatud tiheasustusalaks või mitte. Vastavate planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse ettepanekul maavanem. Elamu xxxxxx (Xxxxx talu) asub kehtivast valla üldplaneeringust tulenevalt hajaasustusega piirkonnas. Valla konkreetsete maa-alade tiheasustusega aladeks määramine ei ole seotud üksikisikute avalduste lahendamisega, vaid peab lähtuma avalikust huvist. 8. Vastustaja palub jätta A.A. ja T.A. kaebused rahuldamata ning mõista kaebuse esitajatelt solidaarselt Rae Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud summas 21 889 krooni (st kummaltki kaebajalt 10944.50 krooni) vastavalt Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT 9. Kolmandad isikud on seisukohal, et maa ostueesõigusega erastamine ja erastatava maa suuruse kindlaksmääramine on olnud õiguspärased ning alused korralduse tühistamiseks puuduvad. Rae Vallavalitsus on vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel tegutsenud kooskõlas Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-246/2004. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 10. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja hinnanud Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 jõustunud kohtuotsuse haldusasjas nr 3-246/2004 motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega, leidis, et A.A. ja T.A. kaebused tuleb rahuldada. 11. 16.04.2004 kohtuotsuses on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 08.06.94 otsusega nr 3963 (toimik nr 3741) on A.A., T.A., M.P. ja H.M. tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Rae vallas (end Tõdva vald, Lehmja mõis) asuva omandireformi objektiks oleva maaüksuse Xxxxx 4, kinnistu nr 1702, pindala 43,78 ha ja juurdelõigete „A, BI, BII, BIII“ pindalaga 6,72 ha (kokku 50,5
- ha)suhtes igaüks ¼ mõttelises osas oma vanaisa järgi. Iga õigustatud subjekti nõudeõiguse (mõttelise osa) suuruseks on seega 12,625 ha. Xxxxx talumaade asukoha skeemi kohaselt paiknevad talu maad 6-l lahustükil. Neist ühel 12,6 ha suurusel lahustükil paiknevad endise Xxxxx talu hooned, mille omandas 15.01.92 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 8-1005 alusel üks õigustatud subjektidest – M.P.. 5 Kõik õigustatud subjektid on esitanud Rae Vallavalitsusele avaldused, milles nad soovivad oma osade tervikuna tagastamist endise Xxxxx 4 talu maast. Omavahelist kokkulepet maa tagastamise kohta õigustatud subjektid sõlminud ei ole. 19.12.97 esitas õigustatud subjekt M.P. Rae Vallavalitsusele avalduse ca 13 ha maatulundusmaa (lahustükk endise Xxxxx talu maadest) ostueesõigusega erastamiseks oma emalt pärimise teel omandatud ehitiste juurde. Seega oli üks neljast õigustatud subjektist – M.P. tähtaegselt esitanud nii maa tagastamise kui ka ostueesõigusega erastamise taotlused. Kohus leidis, et mõlema taotluse rahuldamine ei ole võimalik ning selgitas isikule vajadust otsustada, kas ta soovib maa tagastamist või selle ostueesõigusega erastamist. Maa ostueesõigusega erastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebuse esitaja on loobunud maa tagastamise nõudest ja võtnud vastu kompensatsiooni (või ka sellest loobunud). Kohtumenetluse käigus kinnitas M.P. kohtule oma soovi maa ostueesõigusega erastamiseks Xxxxx talu hoonete juurde 12,6 ha ulatuses vastavalt MRS §22 lõikele 1 ning palus kohtul teha Rae Vallavalitsusele ettekirjutus maa ostueesõigusega erastamise korralduse väljaandmiseks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamine maa tagastamise õigustatud subjekti poolt iseenesest käsitletav maa tagastamise nõudest loobumisena ja soovina saada maa eest kompensatsiooni. Kui õigustatud subjekt (kohtuotsuse kohaselt kaebuse esitaja) M.P. jääb kindlaks oma soovile maa ostueesõigusega erastada, siis peab ta talitama vastavalt maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse §16 lõikele 33 (16.07.2000 jõustunud redaktsioonis). Nimetatud sätte kohaselt on maa tagastamist soovinud õigustatud subjektil kuni maa tagastamise või kompenseerimise otsustamiseni õigus loobuda maa tagastamise nõudest ja võtta vastu kompensatsioon või loobuda ka maa kompenseerimise nõudest. Maa ostueesõigusega erastamine on sellisel juhul võimalik, võttes aluseks MRS §9 lõikes 2 sätestatu. Kohtuotsuse kohaselt pidi M.P. esitama maa asukohajärgsele vallavalitsusele notariaalselt tõestatud avalduse maa tagastamise nõudest loobumise kohta. Peale maa tagastamise nõudest loobumise avalduse saamist on vallavalitsusel võimalik asuda maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisele ning oma korraldusega kindlaks määrata ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Alles seejärel saab vallavalitsus asuda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamisele teistele õigustatud subjektidele. 12. Käesolevas kohtumenetluses on leidnud tuvastamist asjaolu, et M.P., kes ehitise omanikuna on soovinud maa ostueesõigusega erastamist Xxxxx talu hoonete juurde, ei ole enne Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262, millega määrati kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, vastuvõtmist esitanud vallavalitsusele avaldust maa tagastamise nõudest loobumise kohta. Vastavalt 22.07.2005 sõlmitud notariaalsele maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingule on M.P. ¼ suuruse mõttelise osa Harjumaal Rae vallas (endine Tõdva vald Lehmja mõis) asuva Xxxxx 4 maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse, mis kuulub talle ÕVVTK Harju maavalitsuse komisjoni 08.06.1994 otsuse nr 3963 alusel, loovutanud oma 16-aastasele pojale L.P.le. L.P. kõnealuse maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõigusest loobunud ei ole. Nõudeõiguse loovutamine ei ole käsitletav nõudeõigusest loobumisena. Nõudeõigusest loobumine tähendab, et isik loobub õigusest saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. 6 Õigust, millest isik on loobumise tõttu ilma jäänud, ei saa loovutamise teel edasi anda teisele isikule. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohtadega, et nõudeõiguse loovutamisega on õigustatud subjekt M.P. loobunud maa tagastamise nõudeõigusest ja valinud sellega maa ostueesõigusega erastamise, ning et nõudeõiguse L.P.le loovutamise õiguspärasuse küsimus tuleb lahendada õigustatud subjektidele maa tagastamise otsustamise käigus. 16.04.2004 kohtuotsuses ette nähtud avaldust maa tagastamise nõudest loobumise kohta ei ole seega esitatud ja Rae Vallavalitsusel puudus alus erastamismenetluse läbiviimiseks ning 07.03.2006 korraldusega nr 262 Assaku alevikus xxxxxxx (Xxxxx talu) ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramiseks. Korralduses ei ole põhjendatud, miks on vallavalitsus otsustanud maa ostueesõigusega erastada, teades samal ajal, et maa tagastamise nõudeõigusest sellele maale ei ole loobutud, vaid see on loovutatud kolmandale isikule. Samuti ei nähtu korraldusest, kellele maa ostueesõigusega erastatakse. Siinjuures ei ole arvestatavad vastustaja väited, et kaebajatele on see niigi teada, kuna tegemist on nende lähisugulaste ja seetõttu tuntud isikutega. Õige on kaebuse väide, et vaidlustatud korraldus ei ole selge ja arusaadav ning on motiveerimata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262 andmisel ei ole arvestatud Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 seadusjõus oleva kohtuotsuse haldusasjas nr 3-246/2004 seisukohtadega ning korraldus on vastuolus HMS §-de 55 ja 56 nõuetega. Seetõttu tuleb nimetatud korraldus tühistada. 13. Kohus on endiselt seisukohal, et maa ostueesõigusega erastamise õiguspärase läbiviimise korral ei riku see kaebuse esitajate (teiste õigustatud subjektide) õigusi. Xxxxx talu hoonete omanik on maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotlenud ca 13 ha maa erastamist. Õigustatud subjektina on M.P. nõudeõigusele vastava osa suurus tagastatavast maast 12,625 ha. Kui M.P.le Xxxxx talu omanikuna ostueesõigusega erastatava maa suuruseks on 12,31 ha, nagu on määratud vaidlustatava korralduse punktis 1, siis vastab see üldjoontes tema nõudeõiguse osa suurusele ja tema taotluse saab lugeda rahuldatuks nimetatud 12,31 ha maa ostueesõigusega erastamisega. Teistele õigustatud subjektidele kuulub pärast maa ostueesõigusega erastamist tagastamisele ca 38,2 ha ehk igaühele 12,73 ha, kui nad ei lepi omavahel kokku teisiti. Seega ei väheneks ostueesõigusega erastamise tõttu teistele õigustatud subjektidele tagastatava maa suurus. 14. Endise Xxxxx talu ehitised olid korralduse andmise ajal M.P. ja tema tütre M.P. kaasomandis (kummalgi ½ mõttelist osa). Mõlemad kaasomanikud on esitanud ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse, kuid erastamist ei ole taotletud suuremas ulatuses kui M.P. poolt 19.12.1997 esitatud maa erastamise avalduses. Seega ei ole põhjendatud kaebuses väljendatud kahtlus, et teine kaasomanik M.P. võib taotleda maa erastamist lisaks M.P. poolt taotletule, millega väheneks tagastamisele kuuluva maa suurus. 15. Kohus ei nõustu T.A. kaebuse väitega, et tulenevalt MRS § 12 lg 12 puudub antud juhul üldse maa ostueesõigusega erastamise õigus, vaid maa kuulub igal juhul ainult tagastamisele. Kaebaja poolt osundatud säte näeb ette, et kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast maast või ehitise teenindamisest vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa eraldi kinnistuna teiste 7 õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt MRS §-s 14 sätestatule. Seega käsitleb nimetatud säte maa tagastamist, kui sellel asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis (elamu). Kohus on korduvalt rõhutanud, et maa ostueesõigusega erastamise taotlemiseks peab õigustatud subjekt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõigusest loobuma. Peale nõudeõigusest loobumist ei ole enam tegemist õigustatud subjektiga MRS § 12 lg 12 tähenduses ning nimetatud säte ei ole seetõttu kohaldatav. Kaebuses viidatud Riigikohtu 09.06.2006 otsus nr 3-3-1-40-06 käsitleb juhtumit, kus õigustatud subjekt ei olnud nõudeõigusest loobunud ning maa ostueesõigusega erastamisega oleks oluliselt kahjustatud teiste õigustatud subjektide huve. Kohus leiab, et käesoleval juhul on maa ostueesõigusega erastamine võimalik siis, kui isik, kellele M.P. loovutas oma maa tagastamise nõudeõiguse (st L.P.), loobub nimetatud nõudeõigusest ega taotle selle alusel temale maa tagastamist. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus õigustatud subjekt M.P. on maa tagastamise nõudeõiguse loovutanud ning isik, kellele nõudeõigus loovutati, on sellest loobunud. Sellest tulenevalt ei kuulu enam kohaldamisele MRS § 12 lg 12 ning maa ostueesõigusega erastamine endise Xxxxx talu ehitiste omanikele vallavalitsuse poolt ettenähtud ulatuses on võimalik. Eeltoodu alusel kohus rahuldab A.A. ja T.A. kaebused ning mõistab Rae Vallavalitsuselt kaebuse esitaja T.A. kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 12 400 krooni (sh 10 krooni riigilõiv ja 12390 krooni õigusabikulud). Sirje Tromp kohtunik 8