ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Tiina Kukner Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakve

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja AS H R vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 15 686 krooni 08.10.2003.a. arve nr. 29 952 alusel.

§ 113

lg 1 järgi on AS R V (pankrotis) kohustatud tasuma ka viivised, mis pankroti välja kuulutamise seisuga moodustasid summa 1 937 krooni ja 22 senti, mistõttu kokku võlgneb AS R V (pankrotis) hagejale omandatud nõude alusel 17 623 krooni ja 22 senti; 2) vastavalt J I A AS ja AS H -A vahel sõlmitud lepingule nr. 02732-11-02N loovutas AS H -A 28.04.2004.a.

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja AS H -A vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 34 672 krooni ja 84 senti.

§ 113

lg 1 järgi on on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga viivist summas 13 791 krooni ja 15 senti. Kokku nõue 48 463 krooni ja 99 senti; 3) vastavalt J I A AS ja OÜ K M.A. vahel sõlmitud lepingule nr. 01752-09-01N loovutas OÜ K M.A. 28.04.2004.a. viidatud alusel AS R V (pankrotis) ja OÜ K M.A. vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 15 377 krooni ja 33 senti, millele lisandub kohustus tasuda viivist 10 149 krooni ja 04 senti. Kokku on nõue 25 526 krooni ja 37 senti; 4) vastavalt J I A AS ja AS M M vahel sõlmitud lepingule nr. 04916-03-04N loovutas AS M M 19.04.2004.a. AS R V (pankrotis) ja AS M M vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 6 467 krooni, millele lisandub viivis summas 468 krooni ja 21 senti. Kogu nõue omandatud nõude alusel 6 935 krooni ja 21 senti. 5) vastavalt J I A AS ja AS Max-Ed vahel sõlmitud lepingule nr. 05039-04-Ü4N loovutas AS Max-Ed 15.04.2004.a. AS R V (pankrotis) ja AS M -E vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 627 149 krooni ja 40 senti; 6) vastavalt J I A AS ja OOO T -S vahel sõlmitud lepingule nr. 04964-03-04N loovutas OOO T -S 01.04.2004.a. AS R V (pankrotis) ja OOO T -S vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega J I A AS-le summas 50 973 krooni ja 30 senti, millele lisanduvad

§ 113lg.

1 järgi pankroti väljakuulutamise seisuga arvestatud viivised summas 18 676 krooni ja 54 senti. Kokku on nõue 69 649 krooni ja 84 senti; 7) vastavalt J I Ag AS ja OÜ J T vahel sõlmitud lepingule nr. 04914-03-04N loovutas OÜ J T 26.03.2004.a.

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja OÜ J T vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega J I A AS-le summas 1 677 830 krooni ja 59 senti; 8) vastavalt Ju I A AS ja AS M t vahel sõlmitud lepingule nr. 03059-03-03N loovutas AS M 25.03.2004.a.

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja AS M vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega J I A AS-le summas 7 292 krooni ja 40 senti, millele lisandub

§ 113lg.

1 järgi pankroti väljakuulutamise seisuga arvestatud viivis summas 1 793 krooni ja 01 senti. Kokku on nõue 9 085 krooni ja 41 senti; 9) vastavalt J I A AS ja R P T -K vahel sõlmitud lepingule nr. 04856-03-04N loovutas 2 R P K 17.03.2004.a.

§ 164

ja § 167 alusel AS Ra V (pankrotis) ja R P T K vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega summale 230 080 krooni ja 55 senti, millele

§ 113lg.

1 järgi on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga viiviseid summas 9 736 krooni ja 15 krooni. Kokku on nõue 239 816 krooni ja 70 senti; 10) vastavalt J I A AS ja AS S vahel sõlmitud lepingule nr. 02399-07-02N, loovutas AS S 27.02.2004.a.

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja AS S vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega J I A ASle summas 143 674 krooni ja 44 senti, millele

§ 113lg.

1 alusel on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga viiviseid summas 10 243 krooni ja 14 senti. Kokku on nõue 153 917 krooni ja 58 senti; 11) vastavalt J I A AS ja OÜ H M vahel sõlmitud lepingule nr. 05182-05-04N loovutas OÜ H M

§ 164

ja § 167 alusel AS R V (pankrotis) ja OÜ H M vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega hagejale summas 11 110 krooni ja 64 senti. Tulenevalt loovutatud nõudeist võlgneb AS R V (pankrotis) J I A AS-le kokku 2 887 108 krooni ja 95 senti ning hageja palub seda summat tunnustada AS R V (pankrotis) pankrotimenetluses. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja hagi ei tunnista, kuna hagi on põhjendamatu ja vastuolus seadusega, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Nõue on aegunud. PankrS § 106 lg. 1 kohaselt on võlausaldajal, kelle nõuet ei tunnustatud, üks kuu aega esitada hagi nõude tunnustamiseks kohtusse. Hagi on esitatud 25.02.2005.a., nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.01.2005.a. Kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Hageja on põhjendamatult eiranud seaduses sätestatud tähtaegu ja kostja taotleb hagi aegumise kohaldamist. Kostja esitab vastuväited ka nõudeile. AS H A nõude aluseks on krediidileping AS H A poolt osutatud sõiduautode hoolduse kohta, kuid on tõendamata, kas hooldust tehti. Nõue OÜ K M.A. tuleneb töölepingust, kuid on tõendamata, kas need tööd tehti ja vastu võeti. AS M M poolt on esitatud arve riietele, kuid on tõendamata, kas riietusesemed on ka võlgniku poolt vastu võetud. AS M -E esitatud arvetest ei nähtu, et nende arvete järgi tehtud tööd oleks ka vastu võetud. OOO T -S-lt toidunisu saamine ei ole tõendatud. Samuti on tõendamata, et J T oleks vilja üle andnud ja nõude suurus on tõendamata. Samuti pole esitatud dokumentidest näha, et AS M arved oleks tulnud tasuda ja et AS S oleks vilja üle andnud. OÜ H M nõude osas on dokumendid esitamata. Kostja palub hagi jätta tervikuna rahuldamata ning kohaldada aegumist. III. Asja kohtulik menetlus. Hagi on kohtule esitatud 25.02.2005.a. Samal päeval andis kohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10.03.2005.a. Hagi esitamise tähtaja ennistamise ja avalduse menetlusse võtmise kohtumäärusega 11.03.2005.a. hagi esitamise tähtaeg ennistati ja võeti hagi menetlusse. Hagi esitamise tähtaja ennistamise osas kostja vaidlustas kohtumääruse ringkonnakohtus. Viru Ringkonnakohtu 22.12.2005.a. määrusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu 11.03.2005.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-145/05 hagi esitamise tähtaja ennistamise osas ja jäeti J I A AS avaldus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt võis kohus kaalukatel põhjustel kooskõlas kehtinud TsMS § 45 lg. 1 sätteiga ennistada seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja. PankrS § 106 lg. 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaja näol ei ole tegemist TsMS-s ettenähtud protsessitähtajaga, vaid aegumistähtajaga (TsÜS § 142 lg. 1), mida ei saa TsMS § 45 alusel ennistada. Kuna asi oli menetlusse võetud, saatis ringkonnakohus asja tagasi selle edasiseks menetlemiseks. 16.03.2006.a. eelistungil taotles kostja uuesti aegumise kohaldamist ja selles osas vaheotsuse tegemist. Kohus suulise määrusega jättis taotluse rahuldamata, kuna hageja esindaja soovis siiski oma hagi tõendada lähtuvalt kostja vastuväidetest. Kohus määras kohtuistungi toimumise aja ja andis ühtlasi mõlemale poolele võimaluse esitada oma taotlusi või tõendeid

1. maiks 2006.a. 05.05.2006.a. saabus hageja täiendav kirjalik seisukoht kostja vastuses esitatu osas ja 3 ühtlasi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. 08.05.2006.a. saabus kostja kirjalik taotlus vaheotsuse tegemiseks ja hagi aegumise kohaldamiseks. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil seletab, et lootis, et kohus rahuldab taotluse ja kutsub tunnistajad, sest hagejal endal polnud võimalik nende ilmumist istungile tagada. Kuna tunnistajaid kohtus pole, siis hageja soovib jätkuvalt taotluses esitatud tunnistajate ülekuulamist. Muid tõendeid esitada pole. Ka nõude esitamisel pankrotihaldurid tegid puuduste kõrvaldamise määruse, mille hageja täitis. Haldur hindas, kas nõudeavaldus vastab seadusele. Rohkem pretensioone polnud. Hagejal polnud kahtlust, et need nõuded poleks õiged. R Vi ise on neid nõudeid just nende ettevõtete osas ka tunnustanud. Kolmas isik ei saa väita, et kahe isiku vahel puudub rahaline nõue, kui need kaks sellise suhte olemasolu kinnitavad. Nõude summad tulenevad nii osaliselt kui ka tervikuna maksmata arvetest. Hageja saab öelda vaid seda, kui palju on maksmata. Tõendada saab seda raamatupidaja, mistõttu vähemalt tema ülekuulamine on oluline. Viivis on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga. Hageja esindaja leiab, et tunnistajad saaksid ka viiviste osas vastata, kuid et mitte asjatult koormata protokolli, siis kõikide viiviste osas hageja oma nõudest loobub. Hageja ei soovi esitada viivise arvestust, et mitte venitada asja, sest kui kohus leiab, et see pole põhjendatud, siis ta lihtsalt viivisenõuet ei tunnusta. Kirjalikke dokumente on hageja arvates piisavalt esitatud. Kostja esitatud vaheotsuse tegemise taotluse suhtes hageja esindaja ütleb, et tehku kohus nagu kohtule sobib. Kostja esindaja seletab, et PankrS § 94 näeb ette, et pankrotihaldurile esitatakse kirjalik nõudeavaldus, kus märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning lisatakse asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja on võlausaldajana nõuet esitades jätnud oma nõude põhistamata. Nõude aluseks olnud asjaolusid tuleks hinnata kirjalike dokumentide alusel, mistõttu on pretsedenditu, et pankrotimenetluses hakkab üks võlausaldaja hiljem oma nõude alust põhistama tunnistajate võimalike suuliste ütluste alusel, mis seeläbi suurendab ka kohtumenetluse kulusid. Kuigi TsMS annab võimaluse ka tunnistaja ütlust tõendina kasutada, peab arvestama erisättena PankrS §-s 94 sätestatut, et mida nõudeavaldus tähendab ja kuidas seda põhistatakse. Kui selles polnud tunnistajaid märgitud, siis praegu on hageja sellekohane taotlus asjakohatu. Võlausaldajal on täielik õigus tutvuda kõikide pankrotimenetluses olevate dokumentidega ja teiste võlausaldajate nõuetega. Kui hageja oleks seda teinud, siis oleks ta saanud kogu vajaliku teabe ka tunnistajate kohta, sest need samad tunnistajad on ka võlausaldajatena oma nõuded pankrotimenetluses esitanud. Kostja esindaja jääb oma kirjaliku taotluse juurde ja palub teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära esindajate seisukohad, leidis, et asja arutamine kujunenud staadiumis ei ole otstarbekas järgmistel asjaoludel: 1) hageja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks jääb rahuldamata. TsMS § 329 kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit. Hagejal oli kostja vastus käes 20.02.2006.a., seega oli tal piisavalt aega esitada tõendeid ja taotlusi lähtuvalt vastuses esitatust ja ta võinuks oma taotluse tunnistajate ülekuulamiseks esitada juba 16.03.2006.a. eelistungil. Hageja ei esitanud tunnistajate ülekuulamise taotlust, soovis vaid võimalust oma nõuet tõendada. Kohus lõpetas eelmenetluse ning määras kohtuistungi aja. 05.05.2006.a. saabunud tunnistajate kutsumise taotluses soovib hageja, et kohus otsiks üles tunnistajad, teeks kindlaks nende aadressid ja kutsuks tunnistajad kohtusse. Hageja ei ole usaldusväärselt põhjendanud, miks ta ise tunnistajate andmeid kätte ei saa, kuigi kõik tunnistajad on AS R V (pankrotis) juhtinud isikud, kelle kohta saanuks andmeid ka pankrotihaldureilt. TsMS § 330 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. TsMS § 331 kohaselt, kui menetlusosalise avaldus, taotlus tõend või vastuväide on esitatud §-s 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise 4 viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 13.03.2006.a. teavitas hageja, et soovib välja selgitada need isikud, kes mingi nõude osas saavad tunnistusi anda, kuid tunnistajate ülekuulamise taotlus 05.05.2006.a. ilma tunnistajate andmeid esitamata põhjustab asja arutamise viibimise. Taotluses on kõigi tunnistajate tarbeks esitatud ühesugused küsimused, lähtumata tunnistajaks kutsutavate isikute tegevusvaldkonnast. Küsimustes on lähtutud summadest koos viivistega, kuid hageja esindaja väljendas soovi viivistest hoopiski loobuda. Seega pole selge, milliseid tunnistajaid ja milliste asjaolude tõendamiseks kohtusse kutsuda oleks asjakohane; 2) põhjendatud on rahuldada kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja lähtuvalt aegumise kohaldamise taotlusest teha asjas vaheotsus lõppotsusena, toetudes TsMS §-s 449 sätestatule, mille lg. 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on pankrotimenetluse kaudu rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 94 lg. 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus), milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning lisatakse nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt saab haldur vaid avalduse nõuetekohaselt vormistamiseks anda puuduste kõrvaldamiseks aega. PankrS § 101 sätestab nõuete kontrollimise ja vastuväidete esitamise enne nõuete kaitsmise koosolekut. Selle sätte kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Võlausaldaja ja võlgnik võivad enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid. Hageja esindaja teatel haldurid andsid aega puuduste kõrvaldamiseks ja rohkem vastuväiteid ei omanud. See aga ei tähenda, et võlausaldajad ei oleks omanud õigust oma vastuväiteid esitada. AS R V (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek korraldati 14.01.2005.a. Hageja nõue jäi kaitsmata summas 2 859 749 krooni ja 96 senti. Nõude vaidlustas AS E V . Hageja esindaja nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud. PankrS § 106 lg. 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Viidatud sättest tuleneb, et ka siis, kui pankrotihalduritel pole vastuväiteid, võivad neid esitada teised võlausaldajad. Nõude ongi vaidlustanud teine võlausaldaja. Hagi on esitatud võlausaldajate esindaja poolt nõude vaidlustanud võlausaldaja vastu, kuid 25.02.2005.a. ehk hiljem kui üks kuu. Seega on hagi esitatud aegunud nõudes ja tuleb jätta rahuldamata ning sellega kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldada. TsMS RakS § 3 kohaselt enne rakendusseaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt pooltel selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kehtiva TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohtukulude nõuet ei esitatud. Kohus kohaldas PankrS § 106 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS §-de 441 lg. 1, 442, 449, 452 lg. 1, 632 lg. 1 nõudeist Kohtunik /allkiri/ S.Tooming 5 Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
2. juunil 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega Kusjuures Viru Ringkonnakohus 27.04.2007 otsustas: Viru Maakohtu 25.05.2006 vaheotsus tsiviilasjas nr.2nr.2-0505-595 jätta muutmata, AS J I A apellatsioonkaebus jätta muutmata. Nooremreferent I.Golubev 6 7 8