lg 2 sätestab, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Hageja ei kõrvaldanud alljärgnevaid hagis esinenud puudusi: esitamata on tõend selle kohta, et kostjad on üürilepingu erakorralise ülesütlemise teatise kätte saanud ja tõend selle kohta, et kostjale on antud rahalise kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg. Kohus märkis, et nimetatud asjaolude olemasolu annab õigusliku aluse kostjatelt eluruumi väljanõudmiseks ning seetõttu tuli hagejal nende asjaolude tõendamiseks esitada tõendid. Hageja esitatud kahest sisukirjast ei nähtu üürilepingu ülesütlemise teatise kostjale teatavaks tegemine ega kostjale kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja andmine. Hageja ei märkinud hagihinda ega täpsustanud üürilepingu lõpetamise nõuet, vastavalt kohtu poolt antud selgitustele. Kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks hagis esinenud puudusi, keeldus kohus hagi menetlusse võtmast. Määruskaebus Hageja palus määruskaebuses kohtumääruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei selgitanud kohus 20.09.2006 määruses, milles seisnevad hagiavalduse puudused, vaid loetleb seadusi, mille alusel peab hageja ise aru saama, milles puudused seisnevad. Kohtu viide
lg-le 1 on niivõrd laiahaardeline, et kui sellele viidata, siis saab seda teha täies mahus ainult siis, kui hagiavaldust ei ole üldsegi esitatud. Hageja nõudis üürivõla väljamõistmist summas 12 713,85 krooni. Hagejale jääb arusaamatuks, mida saab ta veel hagihinnaks nimetada. Hageja märkis hagiavalduses, et üürilepingu lõpetamise nõudelt makstava riigilõivu suurus on reguleeritud
§-ga 128. Väljatõstmise nõue on mittevaraline ning selle eest tuleb maksta riigilõivu vastavalt
Kohus ei kohustanud hagejat tasuma täiendavat riigilõivu. Seega on hagejale arusaamatu, mida kohus hagihinna all mõistab. Hinna saab tuletada tasutud riigilõivu suurusest. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei saa keelduda, kui riigilõiv on tasutud, kuid märkimata on lõivu tasumise õiguslik alus. Hageja on tasunud riigilõivu kõikidelt nõuetelt vastavalt seadusele.
ei sätesta, et hagi menetlusse võtmisest võib keelduda asjaolul, et see tundub kohtule tõendamatuna mõningate dokumentide puudumise tõttu ja põhjusel, et nimetamata on hagihind. Hageja esitas kohtule tõendina sisukirja, milles on kirjas võlgnevuse teatis. Pealegi kohus ei või nõuda tõendite esitamist ning seega ei saa tõendi esitamata jätmine olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus on asunud enne vastaspoolelt arvamuse saamist omaalgatuslikult nõudma hagejalt asjaolude tõendamist, milleks kohtul puudub seaduslik alus. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada.
Tõendite esitamata jätmine ei ole selles nimetatud. Seega puudub alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks põhjendusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma hagi aluseks olevate asjaolude kinnitamiseks. Samuti ei märgi
hagi vastuvõtmisest keeldumise alusena seda, et hageja ei ole näidanud hagi hinda.
kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.
lg.1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hagiavaldusest nähtub, et hageja taotleb kostjatelt 12 713,85 kr. võlgnevuse väljamõistmist. Selles nõudes ongi see hagi hind. Samuti taotleb hageja kostjate väljatõstmist Tallinnas, XX xx korterist, osundades, et üürileping on üles öeldud.
kohaselt on üürilepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Ühe aasta kasutustasu suuruse ehk antud nõudes hagihinna 2
§-le 136 lg.2 nõuda tõendeid, kui hagiavalduse materjalides need puuduvad. Üürilepingu lõpetamise taotlus hagiavalduses näitab, et hagiavaldus on kohati ebaselge (üürilepingut ei lõpeta kohus, vaid lepingu pool ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele). Kuid nõude kohatise ebaselguse kõrvaldamata jätmine ei anna alust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.