lg 1 järgi kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama veose sihtkohta ja andma selle üle kolmandele isikuile ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu Vaidlust ei ole selles, et kostja OÜ tellis hagejalt e. OÜ transporditeenust XXX. Hageja täitis vedajana tellimuse. Veohind oli kokku lepitud 1700EUR-i ning laadimisega seotud kulud olid 2 vastavalt 130EUR-i. Hageja esitas kostjale selle eest tasumiseks arve nr XXX kokku summas 1830 EUR-i tähtajaga XXX. Kostja ei maksnud selle eest tähtaegselt. XXX esitas kostja hagejale OÜ-le arve nr XXXsummas 16520 krooni. Hageja tasaarvestas oma nõude kostja nõudega, kuid kostja jäi veel võlgu 12112 krooni, mille kohta esitas kostjale pretensiooni XXX.Tasaarvestamisel lähtus hageja kursist EUR = 15,456 EEK. Kostja tasus esitatud pretensiooni alusel ära 2049,35 krooni, millest kostja tasaarvestas 2 sellist arvet, mis ei kuulu hagejale 2210 summas 6064 krooni ja 2235 4000 krooni. Nimetatud arved ei kuulu tasaarvestamisele ja kostja võlg on endiselt 10062,65 krooni, millest informeeris ka kirjaga XXX kostjat. Vaidlus on selles, kas kostja võis tasaarvestada oma nõude OÜ nõudega ja lugeda seeläbi oma kohustused OÜ ees täidetuks ning lõppenuks.
lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ja § 79 lg 1 järgi siis kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlasusaldaja või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist võtma, loetakse kohustus täidetuks kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse täidetuks ka
169 lg 1 järgi siis kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma.
lg 1 järgi siis kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ning lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ja ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ ja OÜ registrikaardi väljavõtetest nähtub, et OÜ kui hageja ei ole kunagi kandnud ärinime RT, tegemist on kahe erineva äriühinguga, millest hageja registrinumber on XXX ning ta on registrisse kantud XXX ning OÜ registrinumber on XXX ja kantud registrisse XXX. Lisaks nähtub registrikaardi väljavõttest, et eelmärgitud äriühingud ei ole teineteise õigusjärglased. Seega on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, kellel on oma õigus- ja teovõime, st ise omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi vastavalt TSÜS § 26 lg 1. Kostja poolt viidatud A. Ü ei ole olnud OÜ juhatuse liige ehk viimase seadusjärgne esindaja. Kostja poolt kohtule esitatud kirjast (lk 61) nähtub, et keegi on kirjutanud oma koostööpartnerile kirja, et muudetakse nime ja OÜ asendub OÜ , et muudatus leiab aset uuest tööaastast, pooleliolevad tööd arveldatakse OÜ poolt. Nimetatud kirjast võib järeldada, et keegi on OÜ nimelt kirjutanud kirja oma koostööpartneritele, kuid märgitud kirjast ei nähtu selle konkreetset adressaati ega selle kirja konkreetset saatjat, kirjal puudub vähimgi viide allakirjutajale. Hinnates esitatud registrikaardi väljavõtteid kostja poolt esitatud eelmainitud kirjaga, leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et OÜ oleks OÜ õiguseelneja või õigusjärglane või et hageja oleks kuidagi oma nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le ning kellele võlga tasudes või tasaarvestust tehes oleks kostja oma kohustuse saanud lugeda täidetuks. Hageja ole kordagi kinnitanud, et kostja nõue oleks tema ees lõppenud seoses tasaarvestuse tegemisega kolmandale isikule. Seega ei ole hageja kostja poolt tasaarvestuse tegemist kolmandale isikule kunagi heaks kiitnud ega lubanud ning seega ei ole kohustus täidetud ning tasaarvestuse tegemisega OÜ –le ei ole kostja täitnud oma kohustust hageja OÜ ees kohaselt so vastavalt täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
Seega ei oma vaidluses kaalu kostja poolt kohtule esitatud tõendid lepingutest OÜ-ga ja vastavad arved, kuivõrd ühestki tõendist ei nähtu hageja nõude loovutamist OÜ-le või hageja korraldust kostjale tasuda võlg/või see tasaarvestada just OÜ-le/ OÜ-ga või korraldust OÜ-le võtta vastu OÜ poolt kohustuse täitmine hagejale. 3 Eeltoodu alusel on hagi põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
Hageja palus välja mõista viivise arvates ajast, millal kostja jäi võlgu so XXX. Viivise arvestusele (suurusele, arvestuse aluseks olevale perioodile) ei ole kostja vastuväiteid esitanud, on viivisenõue 0,5% määras päevas võlalt põhjendatud ja tõendatud arvates XXX vastavalt summas 3772,60 krooni, mis on vähem kui see oleks seisuga XXX ning
lg 1 ja 101 lg 1 p1, 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis 3772,60 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud lõiv 1050 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.