lg.1 sätestab ,et rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha peab olema tasumise ajal kehtiv riigis,mille vääringus makse tehakse.
lg.4 kohaselt, kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus ,võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse, aluseks keskmine vahetuskurss,millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut,milles kohustus on väljendatud.Kui võlgnik ei ole kohustust õigeaegselt täitnud,võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Kohus leiab,et kuna kostja ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud, tuleb temalt võlgnevus hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud keskmise vahetuskursi alusel. Eesti Panga andmetel oli USD vahetuskurss 15.03.2007 a. 1USD=11,844 EEK.
lg.1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg1 kohaselt ,kui võlgnik rikub kohustust ,võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlus on tagastatava summa suuruses. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma vastuväiteid hagejale raha osalise tagastamise kohta tõendanud.Hageja eitab kostjalt 64 328.25 krooni saamist.Kostja on tõendanud hagejale 3500 krooni tagastamist maksekorraldustega XXX,XXX,XXX ja XXX. Tagastatud 3500 krooni on hageja arvestanud võlakirjades kokkulepitud intresside katteks.Hageja taotleb kostjalt võlakirjades kokkulepitud põhivõla ja XXX a kokkulepitud viiviste väljamõistmist . Kohus leiab ,et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlakirjadega on tõendatud kostja võlg hagejale 11 692 USD ja 15 000 krooni ulatuses. Lähtudes Eesti Panga kursist kohtuotsuse tegemise päeval,tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 153 480.04 krooni (11692 x11,844 +15 000). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlsksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 9000 krooni. TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 2000 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.