2-07-13119/4

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-07-13119 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Kohtunik Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi E OÜ kandeavaldus ärinime ja põhikirja muutmiseks äriregistris Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 02.03.2007 puuduste kõrvaldamise määrus registriasjas Äxxxxx/M1 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 02.03.2007 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtumääruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
3. E OÜ esitas 26.02.2007 Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus teha registrikandes osanike 22.02.2007 otsuste alusel järgmised muudatused: osaühingu ärinimeks lugeda E KOÜ, aadressiks x, põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 22.02.
4. Registriosakonna kohtunikuabi 02.03.2007 määrusega anti avaldajale aega kande tegemist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei saa kandeavalduse alusel teha äriregistrisse taotletud ärinime ja põhikirja muutmise kannet, sest taotletud uus ärinimi ei vasta seaduse nõuetele. Äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest, mida taotletud ärinimi ei ole, sest on eksitavalt sarnane varem registrisse kantud ärinimega E K OÜ.
5. E OÜ palus määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada ning teha esitatud dokumentide alusel registrikanne. Apellant ei nõustu määruse põhjendustega. Taotletav ärinimi on eelnevalt registreeritud ärinimest selgesti eristatav nii kirjapildilt (ülesehituselt), semantiliselt tähenduselt kui ka kõlalt. Taotletav ärinimi „E K OÜ“ koosneb kahest sõnast, eelnevalt registreeritud ärinimi sisaldab kolmandat eraldi tähendust omavat sõna „keskus“. Taotletava ärinime semantiliseks tähenduseks on konverentsid kui üritused, eelnevalt registreeritud nimel aga asukoht, objekt, kus konverentse korraldatakse. Kuna kirjapildilt on kahe ärinime erinevus ilmselge, siis on nad selgesti eristatavad ka kõlaliselt. Seega on osaühing tegutsenud oma ärinime valikul vastavalt seadusele ning vastuolu ÄS § 11 lg-ga 2 ei esine.
6. 02.04.2007 määrusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse ning edastas selle sama kuupäeva kirjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 kohtunikule, sest leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 10.04.2007 kirjaga läbivaatamiseks ja lahendamiseks TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kaevatav määrus on kooskõlas seadusega ning tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Ärinimi on ÄS § 7 järgi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb, ja see peab vastama äriseadustiku
10. peatükis sätestatud nõuetele. Muuhulgas peab ärinimi olema ÄS § 11 järgi eristatav. Äriühingu nimi peab ÄS § 11 lg 2 järgi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime selgesti eristatavus ei tähenda seetõttu üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Antud juhul on kandeavalduses taotletud ärinimi eksitavalt sarnane äriregistrisse juba kantud nimega. Kuna sõnaline kaubamärk ja ärinimi on olemuselt sarnased, tuleks ka siin lähtuda põhimõttest rakendada eristatavuse hindamiseks assotsiatsioonide väljaselgitamise meetodit (Riigikohtu 05.05.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-03). Seetõttu ei nõustu kolleegium määruskaebuses sisalduvate väidetega nii võrreldavate ärinimede kirjapildi kui nende semantilise tähenduse erinevuse kohta: mõlemad ärinimed viitavad üheselt äriühingu tegutsemisvaldkonnale, s.o konverentside korraldamisele, ning tekitavad sarnast assotsiatsiooni. Nõustuda ei saa väitega, nagu tähendaks sõnaline väljend „keskus“ ruumi/asukohta ehk kinnisvaralist objekti, pigem viitab see korraldaja tegevuse haardele, tema kesksusele (kõikehõlmavusele). Nimetatud sõna ei oma kõnealuses liitsõnas eraldi tähendust, nagu väidab apellant. Ka kõlaline erinevus ei ole piisav ärinimede teineteisest eristamiseks. Kuna ärinimi sisaldub põhikirjas, on kaevatav määrus õige ka põhikirjas sisalduva puuduse osas. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar