3-06-2184/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2184 Haldusasi O.B.u kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt O.B.u käitumise nimetamine „provokatiivseks ja väljakutsuvaks” ning kohustada lõpetama selliste väljendite kasutamine Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
3. jaanuaril
4. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Lõpetada menetlus O.B.u nõudes Tallinna Vanglalt 1 000 000 krooni väljamõistmiseks.
6. Ülejäänud nõuete osas jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
7. veebruaril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Vanglas kinnipeetav O.B. esitas Tallinna Vanglale korduvalt erinevaid avaldusi. Tallinna Vangla direktori Toomas Malva
10. septembri ja
11. oktoobri
12. a kirjades ning direktori asetäitja Andres Kure
13. augusti ja
14. septembri
15. a kirjades teatati muuhulgas, et vaatamata korduvatele selgitustele on O.B. jätkanud samasisuliste avalduste esitamist, millest vangla loeb välja provokatiivse ja väljakutsuva käitumise ning soovi häirida Tallinna Vangla ametnike tööd.
16. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks1 000 000 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt on vangla kirjades kasutatud sõnad „provokatiivne ja väljakutsuv” teda solvavad ja tema au teotavad ning seetõttu vastuolus põhiseaduse ja inimõiguste konventsiooni sätetega. Kaebaja pole provokaator, vaid käitub korralikult.
17. Kohtuistungil muutis O.B. oma nõudeid: loobus kahjunõudest ja palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt tema käitumise nimetamine „provokatiivseks ja väljakutsuvaks” ning kohustada lõpetama selliste väljendite kasutamine.
18. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. O.B. keeldus suhtlemast vangla juhtkonnaga, mis tegi võimatuks tema avalduste lahendamise. Administratsioon on korduvalt selgitanud kaebajale tema poolt tõstatatud küsimusi, kuid sellele vaatamata esitab O.B. üha uusi samasisulisi avaldusi. Sellest luges vangla välja provokatiivse ja väljakutsuva käitumise ning soovi häirida Tallinna Vangla ametnike tööd. Kaebajat ei ole solvatud ega tema au teotatud, samuti pole rikutud muid põhiseaduse sätteid. KOHTU PÕHJENDUSED
19. Kohus leidis, et kaebusest osaline loobumine (kahjunõude osas) tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 21 ning § 24 lg 1 p 2 alusel vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
20. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et antud vaidluse asjaolusid arvestades pole O.B.u avalduste nimetamine „provokatiivseteks ja väljakutsuvateks” käsitatav tema au teotamisena või inimväärikuse alandamisena. Käesolevas asjas vaidlustamata asjaolude kohaselt esitab O.B. Tallinna Vanglale järjepidevalt samasisulisi küsimusi, ehkki on neile juba kirjaliku vastuse saanud, ja keeldub probleemide arutamisest suulises vormis, nõudes järjekindlalt kirjalikke vastuseid. Kohus rõhutab, et kui O.B. ei ole rahul temale saadetud vastusega või muu vangla toiminguga (tõlke esitamata jätmine), siis tuleb tal vaidlus lahendada eeskätt vaide- või kohtumenetluses, mitte esitada vanglale uuesti samasisuline taotlus. Nii nagu riik peab suhetes kodanikuga käituma heauskselt, peab seda tegema ka kinnipeetav suhetes vanglaadministratsiooniga, mistõttu tuleb pidada põhjendamatuks O.B.u keeldumist arutada tema tõstatatud probleeme vanglaametnikega suulises vormis. Võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 sätestab: „Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel” ning sama paragrahvi
21. lõige kehtestab; et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve; õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Arvestades neid asjaolusid ja põhjuseid, miks Tallinna Vangla pidas vajalikuks kasutada O.B.u avalduste ja käitumismustri kohta mõistet „provokatiivne” ehk „väljakutsuv”, ei saa Tallinna Vangla tegevust pidada õigusvastaseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et vangla kirjades pole O.B.ku tembeldatud „provokaatoriks” vanglaargoo mõistes, vaid kasutatud on selle sõna kirjakeeletähendust. Villem Lapimaa 2