Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused XXX TL (TKV kaudu) esitas kohtule avalduse JG’lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse MG’i suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Avalduse kohaselt paigutati alaealine MG XXX XXX väikelaste varjupaika, kuna lapse ema viibis samal päeval koos lapsega tänaval raskes alkoholijoobes (2,85 promilli) ja viidi politseitöötajate poolt kainenema. Politseitöötajate poolt 1 kinnipidamisel leiti JG taskutest poolik odekolonnipudel, millest puudutatud isik soovis veel paar lonksu võtta, enne kui odekolonn politseitöötajat poolt temalt ära võeti. Laps oli varjupaika viies must, näljane, tema riietest levis ebameeldivat lehka ja tema kehal olid mitmes kohas väiksemaid verevalumeid, kaelal olid kriimustused. Lapse ema huvitus lapsest alles XXX so kuu aega pärast lapse paigutamist varjupaika. Ema külastas last varjupaigas veel neljal korral - XXX, XXX, XXX ja XXX. Pärast viimati nimetatud kuupäeva ei ole puudutatud isik avalduse kohaselt enam last külastanud ega muul viisil lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Lapse perearsti XXX kirja kohaselt, on laps MG kantud arsti patsientide nimistusse XXX, kuid kuni XXX ei ole lapse ema kordagi perearsti külastanud. Puudutatud isik JG ilmus esimest ja viimast korda TKV sotsiaalhoolekandeosakonda XXX koos meesterahvaga, kelle nime ta ei avalikustanud, kuid kes kohe pidi temaga abielluma ja lapsendama MGi. Oma tegelikku elukohta ei ole puudutatud isik eestkosteasutusele ega politseiasutusele avaldanud, vaid on nimetanud aadresse, kus ta ei ela. Ka ei ela puudutatud isik rahvastikuregistrisse märgitud elukohas. Avaldaja palub ära võtta vanema õigused JG’lt lapse MGi suhtes. Puudutatud isiku seisukohad JG’le on kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.11.2006 ja 06.12.2006. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnale ja Kesklinna Politseiosakonnale, samuti Lõuna Politseiprefektuurile ei ole teada JG tegelik elu- või asukoht. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ning tunnistaja E-AK’i ütlused, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nr XXX (t/l 9) nähtub, et JGl on sündinud XXX poeg MG. Kohtutoimikusse esitatud tõenditest (tlk 10, 16) nähtub, et MG on XXX alates XXXX Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna puudutatud isik JG on jätnud oma vanema kohustused poeg MG’i suhtes kohtule teadmata põhjustel täitmata. Avaldusest ja sellel lisatud materjalidest nähtub, et MG paigutati XXXX X keskusese väikelaste varjupaika XXX, kuna lapse ema viibis koos lapsega avalikus kohas raskes alkoholijoobes ning JG toimetati kainenema. Laps oli must, näljane ja hooldamata. Esitatud asjaoludest selgub, et JGl on alkoholismi probleem. Ta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 2 Laps viibib hetkel XXX. Tunnistaja E-AK’i ütlustest nähtub, et laps on juba alates XXX algusest TL ning ema on teda vaatamas käinud vaid mõnel korral, viimati käis ema last vaatamas XXX Kohus on seisukohal, et JG on lastekodus viibiva lapse jätnud lubamatult pikaks ajaks ilma lapse õigusest suhelda oma vanemaga. Oma tegevusetusega ning äärmise ükskõiksusega lapse edasise elukorralduse suhtes on ema seadnud ohtu nii lapse turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. JG ei ole ka kohtumenetluse ajal näidanud lapse vastu üles suuremat huvi ega last külastanud rohkem kui korra. JG ei ole hoolitsuskohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Samuti avaldab ta oma hoolimatu suhtumisega negatiivset mõju lapse edasisele arengule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. JG tuleb võtta ära vanema õigused MGi suhtes. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine lapse emalt on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes lapse huvides. Laps vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Arvestades JG huvi puudumist lapse suhtes on kohus seisukohal, et vanema õiguste ära võtmine on käesoleval juhul lapse huvides. Lapse vanust arvestades on lapsel võimalus leida omale lastekodus elamise asemele vanemad, kes ta lapsendaks. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ära võtta vanema õigused ja et anda lapsele võimalus uue perekonna leidmiseks. Kohus selgitab JGle, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.