Obsah (4)

§ 172§ 170§ 113§94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-25327 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi toimumise aeg 16

§ 172

kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõuete loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja ei ole saanud korteriühistult ühtegi dokumenti nõude loovutamise kohta hagejale. Samuti kostja leiab, et viivise summa on liiga suur ja seda tuleks vähendada arvestades kohustuse täitmise ulatust, lisaks sellele on talle jäänud ebaselgeks, mis oli viivise arvutamise aluseks ja mis ajast algas viivise arvutamine. III Kohtuistungid

1. Kohtuistungil 16.01.2007.a. esitas hageja hagihinna vähendamise taotluse, sest kostja on tasunud enne kohtuistungit hagejale 2122,35 krooni, sealhulgas võlgnevuse soojuse eest (1486,60 kr) täielikult. Seisuga 15.01.2007 moodustas kostja hooldustasu põhivõlgnevus 6900,80 krooni ja viivis 0,05 % seisuga 01.09.2006 summas 5818,50 krooni, kokku 12 719,30 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista ( tl 76).
2. Kohtuistungil 06.02.2007.a. vähendas hageja veelkord oma nõuet, kuna kostja oli tasunud hagejale täiendavalt 6980 krooni. Hageja leidis, et kuna kostja hooldustasu põhivõlg oli 2 6900,80 krooni, siis kostja on tasunud täielikult hooldustasu põhivõlgnevuse ja enam makstud summa 79.20 krooni arvestab hageja tema poolt tasutud riigilõivu katteks. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised summas 5818,50 krooni ning riigilõivu summas 970,80 krooni ( tl 87-91).
3. Kostja kinnitas kohtuistungil, et on tasunud teenustasu põhivõla summas 6980 krooni (tl 90), kuid mitte hageja riigilõivu katteks. Viiviste osas palus kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kostja viitas

§ 172

, mille kohaselt peab nõuete üleminekust teavitama võlgnikku, kuid korteriühistu teda nõuete üleminekust teavitanud pole. Samuti leiab kostja, et nõuete loovutamine hagejale on olnud tühine, kuna nõude aluseks oleva elamu teenindamise lepingu nr 58 01.03.2005 on korteriühistu poolt alla kirjutanud isikud, kellel polnud õigust korteriühistut esindada. Kolmandaks leidis kostja, et hageja nõue viiviste osas on aegunud, samuti ei taha ta viiviseid maksta, sest hooldusfirma ei täitnud oma kohustusi seoses elamu katuse lekkimisega ( tl 87-91). V Kohtu põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi on nõude jäägi osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kostja on alates 07.02.2002.a. korteriomandi, asukohaga Puru tee xxx, Kohtla-Järve linn, omanik (tl 9). Puru tee 41 elamus on moodustatud korterühistu KÜ Puru tee 41, mis on kantud äriregistrisse 14.01.1998.a. Korteriühistu juhatuse liikmeks on T I ( tl 77). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Puru tee 41 liige. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanike jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.
3. Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Seega peab kostja kui korteriomanik osalema elamu majandamise kulutuste kandmisest.
4. 30.01.1998.a. sõlmisid korteriühistu Puru tee 41 ja hageja õiguseellane AS Tammiku Maja lepingu nr 58 korteriühistu eluruumide haldamiseks ja seda on uuendatud lepingutega 22.01.2002.a. ja 01.03.2005.a. (tl 35-44). Nimetatud lepingutega sätestati korteriomaniku kohustus tasuda majahaldaja poolt osutatud teenuste eest ja viivised mitteõigeaegse tasumise korral (tl 35-44). 22.04.2005.a. loovutas korteriühistu lepingust nr 58 tulenevad nõuded hagejale (tl 45, 78).
5. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et tema õigus keelduda viiviste maksmisest tuleneb võlaõigusseaduse (

) §-st 172. Nimetatud säte annab võlgnikule võimaluse kaitsta end riski eest täita oma kohustus valele isikule. Juhindudes sellest sättest oli kostjal kui võlgnikul õigus keelduda oma kohustuste täitmisest hagejale kuni 20.10.2006.a., so päevani, mil kostjale sai teatavaks hagi esitamine tema vastu nõude loovutamise alusel (tl 51). Pärast nõude loovutamisest teadasaamist võlgnikul enam

§-le 172 tugineda ei ole võimalik. 11. Ka ei ole kostjal õigus tugineda korteriühistu poolt hagejale nõude loovutamise tühisusele.

§ 170

sätestab, et alates võlgnikule võla loovutamisest teatamisest loetakse, et 3 loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui nõude loovutamine ei ole kehtiv. Mis puudutab korteriühistu ja hageja vahel 01.03.2005.a. lepingu sõlmimist (tl 42-44), siis see tehing on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§-de 116 lg 2, 118 lg 2 ja 129 lg 1 alusel kehtiv ka ilma spetsiaalse volituseta korteriühistu poolt lepingule alla kirjutanud isikutele. T ja B on korteriühistu töötajad (tl 79). Korteriühistu juhataja T.I on alla kirjutanud lepingu nr 58 alusel toimunud nõude loovutusele (tl 45) ja selle lepingu täiendusele (tl 78), mistõttu on ta selle lepingu heaks kiitnud ja järelikult on leping kehtiv.

1. Mis puudutab kostja võlgnevuse aegumist kuni kolm aastat enne hagi esitamist (18.09.2003), siis tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja tasunud hageja teenuste eest kuni 12.07.2003.a. summa 6678,60 krooni (tl 12-13). Tulenevalt TsÜS §-st 158 on isik võla osalise tasumisega nõuet tunnustanud ja aegumine seega katkenud. Järelikult ei saa kohus kostja vastuväitega nõude aegumise kohta arvestada.
2. Mis puudutab kostja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet, et viivise summa on liiga suur ja seda tuleks vähendada, siis kohtuistungil kostja loobus sellest, keeldudes üldse viiviseid maksmast. Kostja vastuväiteid, et ta hoidis võlasummat teadlikult temale tekitatud kahju piires, loeb kohus paljasõnaliseks. Väidetava kahju kohta pole kostja esitanud vastuhagi ega mingeid konkreetseid andmeid. Ka kostja vastuväiteid viiviste arvestuse ebaselguse osas loeb kohus paljasõnaliseks. Hageja on esitanud kirjalikult viiviste arvestuse ( tl 12-14,16-20), mistõttu kostjal oli võimalus seda kontrollida ja esitada konkreetsed vastuväited. Kostja seda ei teinud. 14.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni

§94sätestatud suuruseni.

Kuna kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma viivist summas 5739,30 (14841,65-2122,35-6980) krooni.

1. Juhindudes eeltoodust kohus rahuldab hagi nõude jäägi (viivisevõlgnevuse) osas. VI Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Viktor Brügel Kohtunik 4