lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kooskõlas
lg 1 sätestatuga on hagist loobumine käeolevas asjas lubatud ega ole vastuolus seadusega. Juhindudes
lg 5, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotluse alusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulud proportsionaalselt kostja poolt rahuldatud osaga. Kostja rahuldas hagi 89,95% ulatuses (18´169,01 x 20´197,05 / 100 = 89,95%). Seega peab kostja kandma hageja poolt kantud õigusabikuludest 1´709,22 krooni (1900 x 89,95 / 100 = 1709,22) ja riigilõivust 674,85 krooni (750 x 89,95 / 100 = 674,85). Kokku 2´383,85 krooni.
lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv 674,63 krooni ja hageja esindaja kulud summas 1709,22 krooni. Kooskõlas
lg 2 p 2 sätestatuga kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1´500 krooni, mistõttu tagastamisele riigilõiv summas 750 krooni. kuulub hagejale Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.