Obsah (6)

§ 5§ 4§ 7§ 11§ 6§ 26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-401 Otsuse kuupäev 09.05.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla toimingule (10.01.2

§ 5ning Ts

MS § 375 lg 1 eraldas kohus nimetatud nõuded eraldi menetlusse. Käesolev haldusasi on XXX kaebus Tartu Vangla toimingule (10.01.2007 kirjale nr V1 30-1) - tegevusetusele seoses tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide kohtule edastamiseks mittevormistamisega. Haldusasi registreeriti numbriga 3-07-

1. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja XXX leiab, et Tartu Vangla toiming (10.01.2007 kiri nr V1 30-1), so tegevusetus seoses tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide kohtule edastamiseks mittevormistamisega on õigusvastane. 02.01.2007 pöördus ta administratsiooni poole ennetähtaegselt vabastamise dokumentatsiooni vormistamise küsimuses, kuid tema kohta ennetähtaegselt vabastamise menetlust ei algatatud. Kaebaja leiab, et kuna tingimisi ennetähtaegselt vabastamise menetlus algatatakse erinevate kinnipeetavate osas väga erinevatel perioodidel ja väga erinevatel perioodidel tähtaegselt vabanevate kinnipeetavate suhtes, siis see on ebavõrdne kohtlemine. Kaebaja esitas avalduse ennetähtaegselt vabastamiseks jaanuaris, kuid vangla vastas, et avalduse läbivaatamine toimub aprillis. Kaebaja ei ole sellega nõus ja taotleb Tartu Vangla toimingu (10.01.2007 kiri nr V1 30-1), so tegevusetuse seoses tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide kohtule edastamiseks mittevormistamisega õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb selles, et tal on õigus ennetähtaegselt karistusest vabanemiseks vastavate dokumentide edastamiseks jaanuaris 2007, mitte aga alles aprillis
2. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja põhistab oma seisukohti alljärgnevalt. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 4

lg 1 järgi on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 3 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt sama seaduse § -s 3 sätestatud õigusalaste selgituste andmist. MSVS § 3 kohaselt annab valitsusasutus õigusalaseid selgitusi tasuta tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Selgitustaotlusele vastamisega antakse isikule selgitusi, millega ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi, st selgitustaotlusele vastamine ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tartu Vangla 10.01.07 kirjaga nr V1 30-1 vastati kaebaja selgitustaotlusele, st selgitati talle tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide menetlusega seonduvat, seega ei ole kiri välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega too kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole vaidlusaluse kirja puhul tegu haldusaktiga HMS § 51 ja

§ 7mõttes ja kaebajal ei ole õigust seda halduskohtus vaidlustada.

2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et Tartu Vangla 10.01.2007 kiri nr V1 30-1 on selgituskiri MSVS kohaselt ja selle vaidlusaluse kirja puhul on tegemist haldusaktiga HMS § 51 ja

§ 7

mõttes ning kaebuse esitajal ei ole õigust seda halduskohtus vaidlustada.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HMS § 106 sätestab haldusorgani toimingu mõiste. Nimetatud paragrahvi kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 108 lg 1 kohaselt kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. XXX pöördus 02.01.2007 Tartu Vangla administratsiooni poole avaldusega, et vangla peab omavoliga kinni tema suhtes dokumente, mis puudutavad ennetähtaegselt vabanemist (tl 26 ja 25). 10.01.2007 kirjaga nr V1 30-1 (tl 6) vastas Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal, et tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise menetluse algatamiseks ei tule XXX taotlust kirjutada. XXX tingimisi ennetähtaega vanglast vabanemise materjalid lähevad Tartu Vanglas aprillis 2007 menetlusse. Menetlusprotsessis osalevad vahetult kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, meedik ja julgeolekuosakonna spetsialist. Seega on tuvastamist leidnud, et vastustaja tunnistas XXX kohta tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise materjalide menetlusse minemist aprillis 2007. Seega on XXX õigus esitada halduskohtule kaebus Tartu Vangla tegevusetuse peale, mida kinnitati Tartu Vangla 10.01.2007 kirjas nr V1 30-1. Seega ei ole vaidluse esemeks mitte Tartu Vangla 10.01.2007 kiri nr V1 30-1, vaid vastustaja toiming – tegevusetus ning ülalnimetatud kirjast tulenevalt on arusaadav kaebuse esitaja tahe ja eesmärk. Kohus selgitas välja kaebuse esitaja tahte ning vaieldamatult on selge, et XXX vaidlustab Tartu Vangla tegevusetuse seoses tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide kohtule edastamiseks mittevormistamisega. Tegemist on lubatava kaebusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, mistõttu ei kuulu selles osas rahuldamisele vastustaja taotlus tagastada kaebus

§ 11

lg 4 alusel (tl 13).

§ 6

lg 3 p 1 ja 2 tulenevalt võib halduskohtult kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjelikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. 3 Ükski kaebuse esitaja poolt esitatud asjaolu ei viita vastustaja väidetava tegevusetuse õigusvastasusele, mistõttu puudub alus vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tõendatud ei ole, et vastustaja rikkus süüliselt kaebuse esitaja õigusi. Nähtuvalt Tartu Halduskohtu jõustunud kohtuotsusest haldusasjas nr 3-06-2291, jäeti Tartu Vangla direktori 22.11.2006 käskkirjaga nr 6-30/151-3 kinnipeetava XXX tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja lõpetati avalduse menetlus. Käskkirja p 2 kohaselt otsustati, et XXX võib esitada avalduse tingimisi vabastamiseks ühe aasta pärast, so 22.11.

1. Nimetatud kohtuotsusega tühistati Tartu Vangla 22.11.2006 käskkirja nr 6-30/151-3 punkt 2 (so avalduse esitamise tähtaja osas) ja tehti ettekirjutus uuesti läbi vaadata haldusakt selle punkti osas. Otsus XXX tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse rahuldamata jätmine ja avalduse menetluse lõpetamine jäid jõusse. Tartu Halduskohtu 3-06-2291 otsuse täitmiseks otsustas Tartu Vangla direktor 05.01.2007 käskkirjaga nr 6-30/151-3-1, et XXX võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse esitada uuesti alates 01.07.
2. Nimetatud käskkirja tühistamiseks esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse. 10 04.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-72 rahuldas kohus XXX kaebuse ning tühistas Tartu Vangla direktori 05.01.2007 käskkirja nr 6-30/151-3-
3. Seda motiivil, et alates 01.01.2007, seoses vastavate seaduste muudatustega, ei kuulu vaidlustatud käskkirja andmine Tartu Vangla direktori pädevusse. Seega laieneb alates 01.01.2007 XXX suhtes üldkord menetlemiseks tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabanemise kohta. Kaebuse esitaja ei ole nõus vastustaja tegevusetusega, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide vormistamisega ei alustatud alates 01.01.
4. Kohus leiab, et kaebuse esitaja seisukoht on väär. Vastustaja vastas 10.01.2007 kirjaga kaebuse esitajale, et XXX tingimisi ennetähtaega vanglast vabanemise materjalid lähevad Tartu Vanglas aprillis 2007 menetlusse. Menetlusprotsessis osalevad vahetult kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, meedik ja julgeolekuosakonna spetsialist. Alust ei ole vastustajale ette heita tema tegevusetust alates 01.01.2007 kuni 10.01.2007, sest ei ole tõenäoline, et Tartu Vangla peaks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide menetlusega seonduvaga tegelema vaid ühe kinnipeetavaga. Käesoleva asja lahendamiseks on vaja hinnata asjaolu, kas vastustajal on õigus kuni aprillini 2007 nii-öelda viivitada XXX materjalidega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. 4 VangS § 76 lg 4 kohaselt kehtestab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra justiitsminister määrusega. 27.01.2007 jõustus Justiitsministri 17.01.2007 määrus nr 4 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi Kord), mis kehtestati VangS § 76 lg 4 alusel. Seega ei saa asuda seisukohale, et vastustaja seisuga 10.10.2007 (kaebuse esitajale vastamise kuupäev) viivitas XXX osas. Kord, mille alusel vangla administratsioon pidi lähtuma, jõustus alles 27.01.
5. Kord näeb ette hulgaliselt dokumentide ettevalmistamist: kriminaalhooldusametniku arvamus, arvestusteenistuse iseloomustuse vormistamine, kinnipeetava isiklikku toimikusse täiendavate dokumentide lisamine, vangla arvestusteenistus arvutab välja ning teeb kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega jne. Korra § 10 kohaselt valmistatakse vastavad materjalid hiljemalt kuue kuu jooksul alates Korra jõustumisest, so hiljemalt 27.07.
6. Korra § 11 kohaselt enne 2007 aasta
7. jaanuari alustatud menetlused menetletakse lõpuni käesolevas määruses sätestatud korras. XXX kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 29.01.2007 (dateeritud 26.01.2007), seega XXX koostas kaebuse enne Korra jõustumist. 21.03.2007 kirjaga nr 3-29/1187-3 tegi vastustaja kaebuse esitajale selgelt teatavaks, kuidas on võimalik praktiliselt realiseerida tingimisi ennetähtaega vanglast vabanemise menetlust situatsioonis, mil muutus seadus ning üheaegselt oli 80 kinnipeetaval õigus vastava menetluse algatamiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastustaja töötas välja ühised kriteeriumid ja reeglid selleks, et poleks rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kõigi vastavate kinnipeetavate suhtes oli võimalik algatada menetlus jaanuaris 2007 ja seda enam, et kohe 01.01.
8. Vastustaja jagas karistuse tähtajalise lõpu alusel nelja kuu lõikes kinnipeetavad niinimetatud gruppidesse ja seoses sellega, et XXX tähtajalise karistuse lõpp on 27.09.2009, otsustati tema suhtes algatada menetlus aprillis
9. Kontaktisikule on antud XXX suhtes materjalide esitamiseks tähtaeg 12.04.2007 ning hiljemalt 27.04.2007 edastab Tartu Vangla menetlusmaterjalid kriminaalhooldusele (tl 30). Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt või oleks õigusvastane tema tegevusetus seoses kohtule XXX tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide vormistamisel. Ülaltoodu alusel ning juhindudes

§ 26lg 1 p 6 jätab kohus XXX kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik 5