lg 1 p 13 on hagita asjaks kaasomandi asjad.
lg 2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Asjaõigusseadus § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Avaldaja leiab, et tema huve kahjustab suurekabariidiliste sõiduvahendite parkimine ja nendega läbisõit avaldaja korteriga piirnevalt maa-alalt ning läbisõit seab ohtu ka viidatud maa-alal asuva veetrassi/kanalisatsioonisüsteemi tehnilise seisundi. Kohus arvestab kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramisel kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, samuti pooltevaheliste suhetega. Kohus lähtub ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et eraõiguslike suhete reguleerimise kohane vahend on keelumärkide paigaldamine. Hea usu põhimõte paneb isikule kohustuse järgida ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraali- ja kõlblusnorme. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku VT käitumist kaasomandis oleva maatüki kasutamisel ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesolevas vaidluses vastanduvad kahe kaasomaniku huvid kahe ülejäänud kaasomaniku huvidega, seega ei ole võimalik lähtuda enamuse soovidest. LB on avaldusele lisatud tõenditega veenvalt tõendanud, et kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine on vajalik. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et XXX kaasomandi esemeks oleva maatüki kasutuskord tuleb kindlaksmäärata avaldaja poolt pakutud viisil, s.t. korterite nr XXX ja XXX kaaskasutusse jääb Lk 2
ja § 173.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 3 kohaselt meetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Karin Sonntak Kohtunik Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.