lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vaidlusaluse 30.08.2005 lepingu pooleks. Ta on omandanud nõuded seoses 30.08.2005 lepinguga alles pärast hagiavalduse esitamist ja käiguta jätmise määruse kättesaamist 10.04.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Kohus tuvastas hageja maksejõuetuse teatises toodud andmete põhjal, mida kinnitavad ka Maksu- ja Tolliameti tõend, kinnistusosakonna ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatised ja pangakontode väljavõtted. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja jurist, töölepingu alusel ta ei tööta ning sissetulekuid ega vara tal ei ole. Hageja vältimatud püsikulutused on järgmised: toidukulu 2000 krooni, transpordikulu 200 krooni, sidekulu 300 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 sätestab, et kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Arvestades, et hageja ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu ning kohus jättis rahuldamata ka tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks – riigilõivu 16 000 krooni tasumiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.S. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 28. mai 2007 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada hageja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on riigilõivu suurus määratud ebaõigesti. Hageja esitas kohtule tuvastushagi õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Hagi esemeks ei ole alusetult saadu tagastamise nõue. Tuvastushagi, milles ei nõuta alusetult saadu tagastamist, on mittevaraline hagi.
lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi on riigilõiv hagihinnalt 15 000 krooni 1000 krooni. 2 Lepingu osa tühistamise avaldusega on tühistatud mitte 170 000 krooni suuruse põhilaenu maksmine kostjale, vaid põhilaenu ületava 146 060 krooni suuruse summa tasumine kostjale ebaõiges suuruses eelmärke kustutamiseks, arvestades, et laenuintressid oli enne eelmärke kandmist kinnistusraamatusse täielikult makstud, mistõttu täidetud kohustust ei saanud eelmärkega tagada. Seega, isegi kui hageja oleks hagis esitanud alusetult saadu tagastamise nõude lepingu tühistatud osas, on riigilõiv 146 060 krooni suuruselt nõudelt 7000 krooni. Samuti on ebaõigesti leitud, et seadusega lubatud tehingu tegemine lähikondsete vahel on hageja pahatahtlik käitumine. TsÜS § 139 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nõude loovutamine on VÕS § 164 järgi lubatud tehing. Mitte ühtegi VÕS §-s 166 sätestatud loovutamise piirangut ei esinenud. Nõude loovutamisel on pooled vastastikku käitunud hea usu põhimõttest, mõistlikkuse ja otstarbekuse printsiibist lähtuvalt. Vaidlusaluse nõude loovutamine on lubatud ka pärast hagi esitamist ja menetluse ajal ning see ei mõjuta iseenesest asja menetlust (
Nõude loovutamisega pärast hagi esitamist hageja õiguslik huvi ja seisund menetluses selgines. Seda eesmärki ei saa kuidagi käsitada hageja pahatahtlikkusena. Seaduse alusel nõude omandanud M. S. ei soovi esitada mingeid nõudeid hageja kui lähikondse vastu, kes erastas talle aastaid tagasi Tallinnas, asuva korteri, ise omanikuõigustest loobudes. Sellisele võimalusele viitaminegi on kõlblusetu. Samuti ei soovi M. S. ise osaleda kohtumenetluses kostja vastu kohtumenetluste pikaajalisuse, keerukuse, suure riski ja närvipinge tõttu, mistõttu loovutas nõude hea meelega hagejale, kelle laenu tõttu käesolev vaidlus tekkis. Kostjaga sõlmitud laenulepingu pool on hageja, mitte M.S. , kes oli laenu tagatiseks oleva algselt vallasvara, hiljem korteriomandi omanik. Tagatiseks olnud korter on alates kortermaja ekspluatatsiooni andmisest
lg 1 p 3 kohaselt on üheks menetlusabi andmise tingimuseks see, et menetluses osalemine ei tohi olla ilmselt pahatahtlik. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et nõude loovutamine on seadusega lubatud tehing ning loovutamise teel nõude omandamisel ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seejuures ei ole menetlusabi andmise seisukohalt tähtsust, kas kohtusse pöördub maksejõuetu isik, kes on nõude omandanud loovutamise teel või mitte. Oluline on ka asjaolu, et hageja omandas nõude oma tütrelt, hageja oli laenulepingu pooleks ning tütar täitis kohustuse panga ees VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et hageja osalemine menetluses on ilmselt pahatahtlik. Vaidlustatud määruses on maakohus tuvastanud, et hageja on maksejõuetu. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas. Seega on täidetud
§-s 181 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise ülejäänud tingimused. Kuivõrd on täidetud
§-s 181 sätestatud menetlusabi andmise tingimused ning ei esine
§-s 182 märgitud füüsilisele isikule menetlusabi andmise piiranguid, tuleb anda määruskaebuse esitajale menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagilt AS Balti Investeeringute Grupp Pank vastu 30.08. lepingu tühistatud osas kehtetuse tuvastamiseks. Tsiviilasi tuleb saata Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.