2-07-9748/4

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-9748

1. juuni 2007, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad O.T hagi A.T vastu abielulahutuse nõudes Hageja O.T Hageja volitatud esindaja Emma Kakosjan Kostja A.T Kostja volitatud esindaja Ljudmila Tšeussova Hagimenetlus
2. juuni 2007, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Pooled ja nende esindajad
3. Rahuldada hagi täies ulatuses.
4. Lahutada O.T (abielueelne perekonnanimi L) ja A.T abielu, mis on registreeritud IdaViru Maavalitsuse (Narva) poolt 16.05.2003, kanne nr
6. O.T-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks T. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtuotsuse peale ei või esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 15.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 16.05.2003.a. Kostja sunnib hagejat füüsilisele lähedusele sunniviisi, soovib mittetraditsioonilist seksi ja alasti pildistamist, hageja loeb kostjat haigeks inimeseks. Kostja ähvardas hagejat relvaga, mis praegu asub politseis. Hagejal on alaealine tütar ja hageja ei taha, et ta seda näeks. Hageja palub lahutada poolte abielu ja peale abielu lahutamist jätta talle perekonnanimi T. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi ja soovib ise abielu lahutamist. Kostja arvates abielusuhete lõppemise tegelik põhjus on selles, et hageja murdis truudust, kusjuures ta on seda juba pikemat aega teinud. Selline ebaausus abielusuhetes on kostja jaoks vastuvõetamatu. Pärast seda, kui kostja tabas hageja abikaasade voodis võõra mehega, oli kostja sunnitud hageja kodust välja ajama. Tsiviilasi nr 2-07-9748 Hageja ütles kostjale, et tema vajas nende abielu ainult Eestisse elama asumiseks ja alalise elamisloa saamiseks. Hageja pettis ligi neli aastat kostjat ja kavatses teha seda jätkuvalt kuni alalise elamisloa saamiseni. Kohtukulud palub jätta poolte endi kanda. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja toetas oma nõuded ja nende põhjendusi. Palus lahutada poolte abielu, jätta talle abiellumisel saadud perekonnanimi ja kohtukulud jätta poolte endi kanda. Hageja seletas, et poolte abielusuhted lõppesid alates 2007.a veebruarist, sellest ajast abikaasad elavad eraldi. Hageja leiab, et abielu taastamine on võimatu. Kostja ja tema esindaja tunnistasid hageja nõuet abielu lahutamiseks. Kostja on arvamusel, et poolte abielu on lõppenud ja ta ei soovi abielu taastada. Kostja seletas, et poolte abielusuhted lõppesid alates 02.02.2007, sellest ajast abikaasad elavad erinevatel aadressidel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et O.L ja A.T abielu registreeriti Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 16.05.2003, kanne nr 73 ja naine sai perekonnanimeks T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL
7. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi, hagejal on uus elukaaslane, mõlemad abikaasad peavad abielu taastamist võimatuks. Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle perekonnanimi T. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi T. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. 2