lg-le 2 tuginemine ei anna kohtule alust kehtestada kaasomandi kasutuskorda omal algatusel ja ilma, et kumbki menetlusosaline oleks seda kohtult hagiavalduses või vastuhagiavalduses taotlenud. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele taotluse kaasomandi kasutuskorra määramiseks, kuid seda ei saa vorminõude rikkumise tõttu lugeda
järgi nõudeks, mida kohus peab lahendama. Hageja ei keskendunud menetluses kasutuskorra seadmisele, kuivõrd sellist nõuet menetluses ei olnud. Antud juhul pole sellelt nõudelt kumbki menetlusosaline ka riigilõivu tasunud. 11.12.2006 määrusega võttis kohus menetlusse hagi kostja kohustamiseks lõpetada omavolitsemine kaasomandi kasutamisel ja hoiduda taolisest tegevusest tulevikus ning kostja kohustamiseks kõrvaldada kaasomandi kasutamisega seotud rikkumised. Mingit kasutuskorda ei olnud antud menetluses kohtul seega alust kehtestada. Hageja ei ole põhimõtteliselt kasutuskorra kehtestamise vastu, kui ta selle kehtestamisel saab omalt poolt kaasa rääkida, kuid antud menetluses talle seda ei võimaldatud. Pealegi on kohus 2 muutnud vaidlustatud kohtumäärusega kaasomanike osade suurust, vähendades hageja osa. Vastus määruskaebusele 9. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on ise esitanud taotluse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks hagiavalduses ning kostja taotles sama nii oma vastuses hagiavaldusele kui ka kohtuistungil. Kohtule oli esitatud mõlemapoolne nägemus kinnistu kasutuskorrast ning neid arutati ka kohtuistungil. Kohus lähtus kasutuskorda määrates kaasomanike osade võrdsuse printsiibist. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. 12.
lg 2 järgi lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega. Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel (
Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (
Kuna
XI osa (hagita menetlus) ei reguleeri, kuidas toimub hagita asja avalduse menetlusse võtmine, tuleb selles osas kohaldada X osa (hagimenetlus) sätteid. 13.
lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetatud.
lg 1 järgi on kostjal õigus esitada hageja vastu oma protsessuaalne nõue muu hulgas siis, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (
14. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt võttis maakohus H. S hagi menetlusse üksnes kaasomandi kasutamisel kaasomaniku omavolitsemise lõpetamisele ja kaasomandi kasutamisel toimepandud rikkumiste kõrvaldamisele kohustamise nõuetes (t/lk 33). Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõuet tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärus ei sisalda. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta loobus täpsustatud hagiavalduses sellest nõudest. Kuigi kostja taotles vastuses hagiavaldusele kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist (t/lk 40), ei saa seda antud juhul käsitada kostja vastunõudena, kuna see ei ole esitatud seadusega sätestatud vormis ning selle esitamisel ei ole tasutud ka riigilõivu, nagu hageja määruskaebuses õigesti väidab. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks kostja vastuse kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise avaldusena menetlusse võtnud ja küsinud hageja seisukohta. Seadus ei näe ka ette nõude esitamist suulises vormis kohtuistungil. Asja materjalist ei nähtu samuti seda, et kohus oleks ise algatanud hagita asja. Kohtuistungil arutamisele seda nõuet ei määratud ja sellise nõude sisulist arutamist ei järeldu kohtuistungi protokolli pealdisest ega selgelt ka protokolli sisust (vt kohtukutsete tekst lk 54, kohtuistungi protokoll lk 57-58). Kohtuistungi lõpus teatas kohus üksnes kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, kohtumääruse tegemisest kohus menetlusosalisi ei teavitanud. 3 15.
järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei või kohus ka hagita asjas tehtavas kohtumääruses lahendada nõuet, mida ei ole esitatud, nagu maakohus antud asjas tegi. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu 04.04.2007 määrus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise kohta tühistada. Kuna maakohtus on menetlus H. S hagis U. K vastu lõppenud kohtuotsuse tegemisega, ei ole võimalik saata asja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõude esitamise võimaldamiseks tagasi maakohtule. Selle küsimuse lahendamisest huvitatud isikutel on õigus pöörduda seaduses ettenähtud korras avaldusega maakohtusse. 16. Kuna kohtul ei olnud nõude puudumise tõttu õigust kaasomandi kasutuskorda kindlaks määrata, ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuse väidetele määruse sisulise ebaõigsuse kohta. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.