2-03-652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2007.a, Tallin
§ 651
lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et hageja sai tulu üüri näol 143 883,29 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et üüri näol saadust kuulus mahaarvamisele ühekordne tasu hagejale summas 5000.- krooni, korteril lasunud kommunaalmaksete võlgnevus ja erinevad maksed perioodil juunist 1998.a kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni kokku summas 1871,37 + 5530,50 = 7401,87 kr. Vaidlust ei ole samuti selles, et hageja on kandnud kostja pangaarvele 04.09.2001.a maksekorraldusega üle 4200,- krooni ega selles, et perioodi 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a eest kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 21 500 krooni tasuna mööbli kasutamise eest eelnimetatud perioodi vältel.
- Vaidlustatud otsuses leidis maakohus, et hageja poolt tehtud kulutused remondimaterjalidele tuleb lugeda tõendatuks summas 22 165,25 krooni. Samuti asus kohus seisukohale, et mõistliku tasuna töömeestele remonditööde teostamise eest tuleb arvestada 10 000 krooni. Muid hageja poolt esiletoodud kulutusi seoses remonditöödega ei lugenud kohus tõendatuks ega põhjendatuks. Kohus leidis, et kokku tuleb saadud üürist remondikulude katteks maha arvata 32 165,25 krooni. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud kohtu põhjendusi remondikulude arvestuse ega tõendatuks lugemise ulatuse kohta, märkides vaid, et üürist tulnuks apellandi arvates maha arvestada remondikulud summas 32 165,25 krooni ja tasu töömeestele 10 000 krooni. Kolleegium leiab, et apellant on ekslikult esitanud oma arvestuses tasu töömeestele 10 000 krooni kahekordselt. Maakohtu arvestusest nähtuvalt on kohus lugenud remondikulude üldsumma 32 165,25 krooni hulka nii remondimaterjalide kulud 22 165,25 krooni kui ka tasu töömeestele 10 000 krooni. Seega puudub alus muuta vastavas osas maakohtu otsust ja vähendada T.Llt K.P kasuks väljamõistetavat summat.
- Apellant (hageja) vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, mille kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mööbli kasutamise eest üksnes ajavahemiku 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a., s.o lepingu lõppemisele järgneva aja eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus alusetult tähelepanuta, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale igakuiselt mööbli kasutamise eest ka lepingu kehtivuse ajal ajavahemikul november 1998 – märts 2003.a, s.o täiendavalt 52 kuu eest, mis moodustab 26 000 krooni ja mida hageja oli enda arvates õigustatud üüritulust maha arvama. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus alusetult jätnud hageja lepingust tulenevad õigused tähelepanuta. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja tasu mööbli kasutamise eest 500 krooni kuus alates lepingu lõppemisest, s.o 01.02.2003.a – 01.09.2006.a, s.o 43 kuu eest, millises ulatuses kohus hageja nõude ka rahuldas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud nõuet mõista kostjalt välja hüvitis mööbli kasutamise eest kogu lepingu kehtivuse aja eest alates novembrist 1998.a. Esialgses hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista tasu 2800.- krooni mööbli kasutamise eest alates 01.02.2003.a kuni hagi esitamiseni. Hagiavalduse põhjendustes märkis hageja, et soovib saada tasu mööbli kasutamise eest 9,5 kuu eest summas 300 krooni kuu eest, s.o kokku 2800 krooni. Maakohtule 11.09.2006.a esitatud kohtukõne teeside kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista tasu mööbli kasutamise eest 500 krooni kuus perioodil 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a summas 21 500 krooni. Seega ei ole hageja esitanud nõuet mõista hagejalt välja tasu
- veebruarile 2003.a eelnenud perioodi eest.
§-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega puudus maakohtul alus mõista kostjalt välja tasu mööbli kasutamise eest 01. veebruarile 2003.a eelnenud perioodi eest sõltumata sellest, et pooled võisid olla selles kokku leppinud.
§ 376
lõikele 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Seega ei ole hagejal õigust esitada esimese astme kohtule esitamata nõudeid ega suurendada oma nõuet apellatsioonimenetluses. 25. Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud 5
(6)seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu TsMS § 60 lg 3 kohaselt puudub ka vastustajal alus nõuda kohtukulude hüvitamist. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6
(6)