lg.1, 44 lg.1 ja lg,2 p.1 alusel esitatud hagis soovib hageja vaidlustada isa kannet xxxx sündinud R L sünniaktis. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil tunnistab hagi täielikult. Hagis esitatud asjaolud on õiged. Kostja teadis küll, et kui hageja temaga koos lapse sündi registreerima ei tule ja avaldust ei tee, et see tema pole laps, siis kantakse teda isana sünniakti. Kuna kostja ei saanud hagejaga kontakti, siis nii juhtuski ja kuigi lapse tegelik isa on Ü L , on igal pool paberites lapse isana kirjas hageja. 2006.a. lõpus või 2007.a. alguses sai kostja lõpuks saata hagejale sõna, et saaks asjad korda aetud. On nõus et kumbki pool kannab oma kulud. Kolmas isik oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil on nõus, et hagi kuulub rahuldamisele. Ta tunnistab, et R L on tema poeg. Teab, et V otsis H , et hageja tuleks ja kinnitaks, et R pole tema laps. Sellepärast venis ka R sünni registreerimine. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused. Seadused
lg.1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetaks põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
lg.3 kohaselt, kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest lapse isana sünniakti.
lg.1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniakti vanema koht tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
lg.2 p.1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.
lg.3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada sama kande ebaõigsusest. Asjaolud Ükski menetlusosaline ei vaidlusta, et -xxxx poolte vahel sõlmitud abielu ajal, -mis tänase seisuga ja, -vaatamata vähemalt xxxx.a. tegelikkuses toimunud abielusuhte lõppemisele, -on ametlikult lahutamata, 2 -on xxxxsündinud R L , -kelle isaks on mitte sünniakti kantud isik H L , -vaid kolmanda isikuna menetluses osalev Ü L . Järeldus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on leidnud piisavalt usaldusväärselt tõendamist.. Tõendid Kohus on asja lahendamisel abielutunnistuse ärakirja. uurinud tõenditena: R L sünnitunnistuse ja sünniakti ärakirja, poolte Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas on hageja kinnitanud, et ei soovi kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning kostja on kinnitanud, et kumbki pool kannab oma kulud ise. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.