Obsah (4)

§ 103§ 101§ 114§ 116

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18064 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V T ja S T hagi A J vastu korteri ostu-mü

§ 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostjapoolne kohustuste täitmine on tõendatud AS Kohtla-Järve Soojus tõendiga 25.10.2005.a, AS Kohtla-Järve Soojus raamatupidamise väljatrükiga 25.10.2005.a ning KÜ Kaare 25 tõendiga 23.10.2005.a. Kohtuistung 02.mail 2007 Kohtuistungil jäid hagejad oma nõuete juurde. Hageja V T selgitas, et hagejad pöördusid kohtusse kuna kostja ei tasunud poole aasta jooksul võlgnevust. Hagejad teatasid kohtusse pöördumisest kostjale kirjalikult. Lepingus sai kokku lepitud, et kostja maksab AS-le KohtlaJärve Soojus 6000 krooni ja korteriühistule 900 krooni – suuliselt sai kokku lepitud, et kostja tasub ka võlgnevuse AS-le Minu Vara Ida. Hageja S T toetas hagi ja leidis, et hagejad on toiminud õigesti. Kostjaga lepiti kokku, et viimane tasub kõik korteri võlad. Kostja A J esindaja S P hagi ei tunnistanud ja selgitas, et lepingu p 4.1 ja 4.2 on kirjas, kellele kostjal tasuda tuli. Hagi esitati kohtusse 13.10.2005.a, kostja sai hagimaterjalid kätte 21.10.

1. Selleks ajaks kostjal võlgnevust ei olnud. Kui hagejad leidsid, et neile on kahju tekitatud, oleksid nad võinud lepingust taganeda. Poolte vahel on sõlmitud leping ning täiendavalt mingisuguseid võlgu kostja ei pea vajalikuks maksta. Kostja A J toetas esindaja poolt öeldut, selgitades, et notari juures lepingu sõlmimisel Minu Vara Ida võlast juttu ei olnud. Mingit kirja ta hagejatelt saanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 15.augustil 2003.a korteriomandi, asukohaga xxx linn, müügi- ja asjaõigusleping (t lk 6-11). Lepingu p.4.1 kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 12 086, 45 krooni, millest 5000 krooni kohustus ostja kandma müüja arveldusarvele (lepingu p 4.1.1) ja 7086, 45 osas teostatakse tasaarvestus (lepingu p 4.1.2) – ostja kohustus hiljemalt 15.02.2004.a tasuma müüja võlgnevused AS-le Kohtla-Järve Soojus summas 6181, 85 krooni ja KÜ-le Kaare 25 summas 904, 60 krooni. AS Kohtla-Järve Soojus tõendi kohaselt seisuga 25.10.2005 soojusenergia eest xxx võlgnevust ei ole (t lk 18). KÜ Kaare 25 23.10.2005 välja antud tõendi kohaselt ei ole A. J hooldustasu võlgnevust seisuga 15.10.2005, sooja vee ja kütte võlga seisuga 01.10.2005 ja külma vee võlga seisuga 01.10.2005 (t lk 20). Hagejad soovivad hagiavalduses 15.08.2003.a sõlmitud korteriomandi ostu- müügi lepingu lõpetada (tühistada), kuna kostja on olukorda ära kasutades hagejaid petnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. ja lähtuvalt TsÜS § 92 lg 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kohus on seisukohal, et tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed (tühistamisavalduse esitamine) kui ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus
2. mai 2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-
3. Hagejad on tühistamise aluseks toonud kostjapoolse pettuse 15.08.2003.a korteriomandi müügija asjaõiguslepingu sõlmimisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejad oleks olnud eksimuses tehinguga seonduvates asjaoludes. Kuigi hagejad väidavad, et kostja sõlmis lepingu olukorda ära kasutades ja kavatsusega seda mitte täita, ei ole tegemist tegelike asjaolude mitteteadmisega, vaid hagejate subjektiivse hinnanguga. Olukorra, kus üks lepingupool lepingut kohaselt ei täida, lahendamiseks on võlaõigusseaduse §-s 101 ette nähtud õiguskaitsevahendid, mida lepingut rikkunud poole vastu kasutada. Samuti on lepingupooltel kohustus käituda lepingu sõlmimisel hea usu põhimõtte kohaselt ning ei saa eeldada, et leping oli sõlmitud otsese tahtlusega seda mitte täita. Pettuse tuvastamisel ei ole võimalik lähtuda subjektiivsest hinnangust kostja võimalikule käitumisele tulevikus. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal objektiivsetest asjaoludest tulenevalt üldse võimalik lepinguga võetud kohustusi täita ning seega ei saanud kostja viia hagejat eksimusse selles, et kostja tulevikus ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt.

§ 101

õiguskaitsevahendina lepingu lõpetamist ei sätesta.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda või leping üles öelda. 3 Vastavalt

§ 114

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja ja § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, taganeb kahjustatud lepingupool lepingust.

§ 116

lg 4 kohaselt lepingust taganemise kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Taganemisavaldust hagejad kostjale (teisele lepingupoolele) esitanud ei ole. Kohtule esitatud tõendite kohaselt seisuga 25.10.2005 korteril xxx tarbitud soojusenergia, hooldustasu, sooja ja külma vee võlga ei ole (t .lk 18-20). Asjas ei leidnud tõendamist, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub ka võlgnevuse AS-ile Minu Vara. Seega on kostja oma kohustuse täitnud ning tehingu tühistamiseks hagiavalduses toodud põhjendusel puudub alus. Võla tasumine AS-le Kohtla-Järve Soojus ja KÜ-le Kaare 25 on tõenduseks, et kostjal müügi- ja asjaõiguslepingut sõlmides ei olnud kavatsust lepingut mitte täita. Kohus kostja tegevuses pettuse tunnuseid ei tuvastanud. Kostja kohtule tõendeid, et tema poolt oli kohustus jäetud õigeaegselt täitmata objektiivsetel põhjustel, mida võib käsitleda vääramatu jõuna. Raske materiaalne olukord iseenesest

§ 103lg 2 mõttes vääramatuks jõuks ei ole.

Kuna kohus kostja tegevuses pettuse tunnuseid ei tuvastanud, samuti arvestades, et

õiguskaitsevahendina lepingu lõpetamist ei sätesta ning hagejad ei ole esitanud kostjale lepingust taganemise avaldust, jätab kohus hagi rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kostja hagejatelt menetluskulude hüvitamist nõudnud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni 4 Kohtunik: 5