Jätta hageja hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on hagejal hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. menetluses. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.03.2007 esitas AS Hansapank Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajale hagi O K `I vastu võlgnevuse 39 494.52 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Rakveres võeti korraldava kohtumäärusega hagi menetlusse 12.03.2007 ning väljastati kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja AS Hansapank ja kostja O K 31.05.2002 sõlminud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 02-067156-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221019642953 ja arvelduskontoga nr 1107669806 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000.00 krooni ulatuses. Lepingu p 3.4 alusel arvestab hageja kasutatud krediidilimidi eest igapäevaselt intressi 16 % aastas. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid summas 500.00 krooni kalendrikuus, kohustudes tagama maksepäeval iga kuu
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist vastavalt § 113 lg 1-le.
kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 39 494.52 krooni ning TsMS § 367 tulenevalt alates 08.03.2006 (mis peaks olema hagi esitamisest , s.o. 08.03.2007) kuni põhinõude täitmiseni viivis
Hageja on tasunud hagi esitamisel vastavalt maksekorraldusele nr 43949, 02.03.2007 riigilõivu summas 2 250 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendidpooltevahelised lepingud ning lepingute andmed ja sooritatud operatsioonid, konto väljavõtted, võlgevuse jääk, laenukirjade koondid, hinnakirjade väljavõtted, registrikaart. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 10.04.2007 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukoha aadressil kostja poolt vastu võetud 17.04.
ja § 82 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks (s.t. 08.03.2007) veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastuväidete esitamiseks ja oma tõendite esitamiseks, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega ka mittevastamise põhjustest teatanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et hagi täielikul rahuldamisel asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.