Obsah (4)

§ 317§ 444§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 02.04.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus tegemise aeg ja koh

§ 317lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 09.09.1999 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 3 307,20 krooni, millest põhivõlg moodustab 1 653,60 krooni ja viivised 1 653,60 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1.

§ 60

lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 61

lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt 2 välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 3 307,20 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100,00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 33,07 (3 307,20 x 1 %) krooni, kogusummas 413,07 krooni hageja kasuks. OÜ on tasunud XXX maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295,00 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, selgitusega „VT 2-05-11207 kohtutäituritasu”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni tuleb hagejale tagastada, kuna kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kättetoimetanud ja kohus ei ole kohtutäiturile tasu välja maksnud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), mõlemal viitenumber XXX. Meelis Eerik Kohtunik 3