2 ja § 46 lg. 1 tuginedes, et soovitu väljub maksuhalduri pädevuse raamidest, keelduti OÜ A-Ehitus kohustavat haldusakti andmast ning märgiti, et ostja ja müüja vaidlused arvete õiguspärasuse üle lahendatakse tsiviilkorras (t.l. 36-37). 05.06.2006 vaideotsusega jäeti eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud taotlus rahuldamata (t.l. 42-44). 06.07.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2 ja 24-30) ning palus, et kohus tühistaks Ida maksu- ja tollikeskuse 31.03.2006 otsuse nr. 6-2/365 ja kohustaks maksuhaldurit viivituseta välja selgitama, kas tema ja OÜ A-Ehitus vahel 31.08.2005 tehtud tehing kuulus käibemaksuga maksustamisele, kas ta omab sellega seoses õigust käibemaksu maha arvata ning tehingu maksustamisele kuulumise korral esitama OÜ A-Ehitus korralduse väljastada seadusele vastav arve. Kaebaja väidete kohaselt ostis ta 31.08.2005 OÜ A-Ehitus Tallinnas Tuukri 1b asuva kinnistu, kuid sai käibemaksuseaduse nõuetele mittevastava arve, samuti ei väljastanud tehingupartner talle liisinglepingut, millest otseselt sõltub käibemaksuga maksustamine. Ta leidis, et omab õigust saada teavet ja kaasabi oma maksukohustuse selgitamisel ja täitmisel ning, et 1 maksuhalduril on
Seejuures kinnitas kaebaja, et pole soovinud OÜ A-Ehitus kontrollimist, vaid tunneb huvi iseenda maksukohustuse üle, sest on tõenäoliselt maksnud käibemaksu enam, kui see tuleneb seadusest. Ida maksu- ja tollikeskuse kirjalikus seletuses (t.l. 57-60) kaebusega ei nõustutud, paluti asja menetlus lõpetada, sest selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuid esitati samas ka alternatiivne taotlus kaebuse rahuldamata jätmiseks. Seejuures väideti, et käesolevaks ajaks on kohustamisnõude rahuldamise alus ära langenud, sest maksuhaldur on läbi viinud OÜ A-Ehitus üksikjuhtumi kontrolli ja jõudnud järeldusele, et tema ja kaebaja vaheline tehing polnud käibemaksuga maksustatav. Seletuses nõustuti kaebaja õigusega saada teavet ja kaasabi oma maksukohustuse selgitamisel ning maksuhalduri kohustusega kontrollida maksuarvestuse õigsust ja kohaldada rikkujate suhtes sundi, kuid märgiti, et maksuhaldur pole keeldunud avaldamast tema maksukohustust puudutavat teavet, kolmanda isiku kontrollimisega seotu avaldamiseks puudus ta aga maksusaladuse kaitse kohustuse tõttu õigus enne, kui asjaomane isik selleks nõusoleku andis. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Vahur Kivistik kaebuse kõigi väidete ja taotluste juurde ning esitas kokku 7680 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta väitis, et maksuameti poolt läbi viidud toimingud pole piisavad, sest tema volitaja soovis teada saada oma maksukohustust, kuid pole kuni käesoleva ajani saanud selget ja kaevatavas vormis vastust selle kohta, kas tal on õigus ca 10 miljoni krooni suurust käibemaksu maha kanda või mitte. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Aivar Haava jäi samuti kirjalike väidete ja taotluste juurde ning leidis, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, sest seadusest ei tulene talle selle nõudmise õigust. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et taotluses soovis kaebaja tehingust tuleneva maksukohustuse kontrollimist ega ole tahtnud saada dokumenti, kus oleks öeldud, et tal ei ole käibemaksu maha arvamise õigust. Veel märkis esindaja, et müüja maksukohustus on ostja omaga seotud ja tekib vastava arve alusel, kui müüja pole hinnale käibemaksu lisanud, ei ole ostjal õigust ka selle mahaarvamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva vaidluse põhjuseks olevas taotluses (t.l. 33-35) soovis X
viidates, et maksuhaldur kontrolliks tema ja OÜ A-Ehitus vahelist müügitehingut käibemaksuga maksustamise aspektist, annaks OÜ A-Ehitus korralduse käibemaksuseaduse § 37 vastava arve väljastamiseks ja teavitaks teda avalduse läbivaatamise tulemustest.
1 kohaselt saab maksuhaldur anda korraldusi ja muid haldusakte üksnes talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Maksuhalduri ülesanded on loetletud sama seaduse § 10. Sätestatu kohaselt on maksuhaldur küll kohustatud kontrollima maksuseaduste täitmist, kuid tal pole õigust ega kohustust anda maksukohustuslasele korraldusi arvete väljastamiseks või neile käibemaksu märkimiseks. Sellist õigust ei tulene maksuhaldurile ka ühestki teisest maksuseadusest. Millise sisuga arve ostja müüjale väljastab, on müügitehingu poolte vaheline eraõiguslik vaidlus, mis lahendatakse poolte kokkuleppe puudumisel tsiviilkohtumenetluse seadustikuga kehtestatud korra kohaselt maakohtutes ning seega on Ida maksu- ja tollikeskus toiminud õiguspäraselt, kui ta on oma 31.03.2006 otsuses nr. 6-2/365 (t.l. 36-37) keeldunud kohustamast OÜ A-Ehitus väljastama käibemaksu sisaldavat arvet. Nimetatud otsuses on maksuhaldur märkinud, et võtab X avalduses sisalduva teadmiseks, kuid käsitleb enda poolt kasutusele võetavaid meetmeid maksusaladusena, mis ei kuulu avaldamisele.
1 ja 2 sätestatu kohaselt on maksukohustuslast puudutav teave üldreeglina maksusaladus ja seda on lubatud avaldada vaid maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või seaduses loetletud juhtudel. Kuna OÜ A-Ehitus andis nõusoleku teda puudutava maksusaladuse avaldamiseks alles 24.07.2006 (t.l. 61), on igati õiguspärane, et Ida maksu- ja tollikeskus pole kaebajale väljastatud otsuses avaldanud, kas ta kavatseb seda äriühingut kontrollida või mitte. Samas on otsuse andmise põhjuseks olevat avaldust võimalik käsitleda ka X pöördumisena oma maksukohustusse puutuva teabe saamiseks. 2
1 ja 2 kehtestatuga on maksuhaldurile pandud nii sellise teabe andmise kohustus kui ka kohustus selgitada maksukohustuslasele vajadusel tema õigusi ja kohustusi. Kohtule esitatud 08.06.2006 kontrollakti nr. 12-3/69 (t.l. 62-65) kohaselt viidi OÜ AEhitus kontrollimine läbi 10.04.2006, seega ei olnud 31.03.2006 kuupäeva kandva otsuse andmise ajal selle äriühingu ja kaebaja vahelise tehingu asjaolud Ida maksu- ja tollikeskusele veel teada ja ta saanuks kaebajale selgitada üksnes käibemaksuseaduses kehtestatud sisendkäibemaksu maha arvamise üldisi aluseid. Kaebaja avalduses sisalduvatest viidetest nähtuvalt oli selle seaduse olemasolu ja sisu talle aga teada. Seega pidi ta teadma ka seda, et võib käibemaksuseaduse § 31 lg. 1 ja § 37 lg. 6 kohaselt sisendkäibemaksu maha arvata üksnes siis, kui müüja on talle esitanud arve, milles on kajastatud tasumisele kuuluv käibemaks.
4 ja 5 on loetletud juhud, millistel on maksuhaldur kohustatud maksukohustuslasele tema taotlusel väljastama kirjaliku tõendi. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud sellist kohustust kaasa ei too. Kuna Ida maksu- ja tollikeskus on käesolevaks ajaks juba välja selgitanud, et X ja OÜ A-Ehitus 31.08.2005 sõlmitud müügitehing ei kuulu käibemaksuga maksustamisele ning teinud selle asjaolu kaebajale teatavaks nii tema kohta 05.06.2006 koostatud vaideotsuses nr. 6-1/125-1 sisalduva märkega (t.l. 42-44) kui ka kohtumenetluses käigus edastatud dokumentidega (t.l. 1 ja 61-77), pole kaebuse nõuetel alust ning need tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 88), seega jäävad poolte kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.