II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 02.02.2001.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi selle esitatud kujul ei tunnista, sest hageja ja tema poeg ise provotseerisid kostja äritegevuse lõpetamise. 28.02.2000.a. oli võlast tasutud 1 000 krooni. Raha võttis kostja hagejalt alates 2000.a. septembrist protsendiga 1 000 krooni iga 10 000 krooni pealt. Kuna protsent oli kõrge, siis sai raha tagasi makstud ja kohe uuesti võetud. Hageja pole saadud protsentidelt tulumaksu maksnud. Kõrge protsent põhjustas ka äritegevuse lõppemise, millega seoses jäi kostja töötuks ning puudub raha võlgade tasumiseks. Kostja palub võlgnevuse tasumise külmutada kuni ajani, mil ta leiab tööd. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja seletab, et 01.12.1999.a. kostja küsis raha algul 10 000 krooni üheks nädalaks ja hiljem 08.12.1999.a. veel 5 000 krooni. Võlakiri oli algul V S nimele, aga raha oli hageja oma. Mingit kokkulepet protsendi kohta algul polnud, 3 000 krooni lisas kostja ise moraalse kahju katteks, et ei suutnud kohe võlga tagastada. Kostja pole midagi maksnud, ka mitte ositi, on hoidunud võla tasumisest kõrvale. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub 18 000 krooni kostjalt välja mõista ja kohtukulud. Kostja esindaja selgitab, et kostja on 1 000 krooni tagastanud ning kostja protsendiga nõus ei ole. Kostja tunnistab võlgnevust summas 14 000 krooni, sest kokkulepet protsendi tasumiseks polnud. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud
sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud
Asjas on esitatud kostja 28.02.2000.a. allkirjastatud võlakiri, mille kohaselt kostja kinnitab, et on võtnud hagejalt raha 15 000 krooni, et 01.12.1999.a. võttis kostja raha tähtajaga üks nädal, kuid ei suutnud seda nädala jooksul tasuda. Kostja kohustub summa tasuma mitte hiljem kui kaks kuud – aprilli lõpp, mai algus. 10.01.2000.a. on kostja andnud uue allkirja selle kohta, et tema võttis kostjalt 01.12.1999.a. raha laenuks tähtajaga 05.-06.01.2000.a., kuid raha tagastada ei saanud, sest raha polnud. Kostja kohustub kogu summa + 3 000 krooni protsendina moraalse kahju hüvitamiseks tasuma osakaupa kahe kuu jooksul. Kostja võlakirjad on käsitletavad laenulepinguna.
1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama.
2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Kostja on raha saamist oma allkirjaga tunnistanud ja vastupidist kostja ei tõendanud.
sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Asjas esitatud saateleht/arve, millest nähtub, et 01.12.1999.a. andis kostja võlakirja hageja pojale, asjas tähtsust ei oma, kuivõrd tegemist on originaaldokumendiga, mis tõendab, et sellest dokumendist tulenevad suhted on selle suhte poolte vahel lahendatud. Samas kinnitab see hageja selgitust, et algul andis kostja allkirja raha saamise kohta hageja pojale, kuigi raha oli hageja oma.
3 sätestas, et pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust- 2 müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna ning siis kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Järelikult pole vastuolus seadusega sätestada laenulepingus ka laenusumma moraalse kahju katteks, kui pooled nõnda soovisid.
1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks.
MS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma vastuväiteid, et tasus võlga ositi, tõendanud. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele tervikuna ja kostjalt tuleb hageja kasuks ja võlgnevuse katteks välja mõista 18 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud hagi esitamiseks tasutud riigilõivus 1 400 krooni. Hageja poolt tunnistajate ülekuulamiseks tehtud kulutused ei ole põhjendatud ja jäävad hüvitamata summas 160 krooni, sest
2 järgi juhul, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütluste kaudu lubatud. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 300 krooni, mis on väiksem, kui 5% summast 18 000 krooni. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas
§-de 162, 173-174, 272-273, 276 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.