KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mai 2006.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-3215 PR hagi MO’i vastu elatise nõudes Hageja: PR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: MO, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 26.aprillil 2006.a avalikul kohtuistungil Paides [ RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
- Välja mõista MO’ilt PR kasuks igakuuliselt 1000.00 (üks tuhat) krooni elatist alaealise poja MO’i (sündinud xxxxxx.a) ülalpidamiseks alates 15.veebruarist 2006.a kuni poeg M täisealiseks saamiseni xxxxxxa. KOHTUKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-3215, so riigilõivu elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud, kannab kostja MO. EDASIKAEBAMISE KORD MO ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. MO võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. PR võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE 15.02.2006.a hagiavalduses palus PR välja mõista MO’ilt alaealise poja MO’i ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 26.04.2006.a kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 1000 krooni kuus. HAGI ASJAOLUD Poolte kooselust sündis xxxxxx.a poeg MO. Lapse sünni registreerimise ajal kandis hageja perekonnanime „T“. 21.01.2003.a hageja abiellus ning kannab perekonnanime „R“. Poolte alaealine laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei võta osa lapse ülalpidamisest. Kostja töötab ja saab palka. Hageja varaline seisund ei võimalda tal üksinda last ülal pidada. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal varasemaid elatise maksmise kohustusi. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale toimetati menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega, kohtukutse) isiklikult allkirja vastu kätte (tl 9,16). Seega teadis kostja kes ja millise nõude tema vastu on esitanud ning kus ja millal toimub selle nõude läbivaatamine kohtuistungil. Kohtukutses selgitati kostjale, et ilmumist takistavatest asjaoludest on ta kohustatud kohut informeerima ning teda hoiatati mitteilmumise tagajärgede suhtes, sh ka võimalusest lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja saatis küll kohtule elektronposti teel kirja milles teatas, et seoses tööülesannetega ei saa ta kohtuistungile ilmuda, kuid ei esitanud ühtegi tõendit ilmumist takistavate asjaolude põhistamiseks. Tsiviilasi nr 2-06-3215 KOHTU SEISUKOHAD
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus hageja kasuks, kuna kostja kohtukutsele ja hoiatusele vaatamata istungile ei ilmunud ning hageja hagi on lõplikus nõudes esitatud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 mõttes puuduvad.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Osundatud sätte mõttest tulenevalt on pooltel alaealise poja Marguse vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende poeg saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Seega on hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
- PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lõplikus nõudes palus hageja kostjalt välja mõista 1000 krooni elatist kuus. Seega nõuab hageja lapse ülalpidamiseks elatist alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Arvestades, et PKS § 61 lg 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma lapse ülalpidamises elatist vähemalt 1500 krooni kuus, on hageja nõue elatise saamiseks sellest väiksemas ulatuses igal juhul õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb poeg Marguse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palus elatise välja mõista alates elatishagi esitamisest, st alates 15.02.2006.a. Hageja ei kasutanud oma seadusest tulenevat õigust nõuda elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hageja selline käitumine on kostjale soodne ja tema huve arvestav. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 15.02.2006.a.
- TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud (riigilõiv elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
(2)