KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-35653 Tsiviila

§ 61

lg 2 alusel, tulenevalt hageja ja kostja varalisest seisundist ja laste vajadustest, pidas kohus põhjendatuks määrata elatise suuruseks 1500 krooni ühe lapse kohta kuus. Asjas on põhjendatud elatise mõistmine alla miinimummäära, kuna elatise väljamõistmine miinimummääras, s.o 1800 krooni kuus, jätaks kostja majanduslikult väga raskesse olukorda. Kuna hageja omab kahte kinnistut ja kallist liisinguautot, siis kostjalt elatise väljamõistmine summas 1500 krooni lapse kohta kuus on piisav laste ülalpidamiseks. Hageja ei oma momendil töökohta, aga oma seletuse kohaselt tegeleb töökoha leidmisega ja töö saamisel tema majanduslik olukord paraneb veelgi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 23. veebruari 2007 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista välja U.S. lt M.S. kasuks elatis alates 1. jaanuarist 2007 laste K.S. , R.S. , K.S. , K.S. ja K.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus viidanud

§-le 61 lg 6, mis annab võimaluse vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud määra.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole teinud kindlaks ühtegi mõjuvat põhjust, et kostjalt võiks mõista välja elatise alla minimaalmäära, s.o alla 1800 krooni kuus. Seega on kohtuotsus motiveerimata. Kohtuotsuses on faktiviga. Otsuse kohaselt omab hageja kahte kinnistut ja kallist liisinguautot ning seega piisab elatise väljamõistmisest summas 1500 krooni lapse kohta. Nimetatud liisinguauto oli kostja poolt liisitud
2. a aprillis liisingumaksega 5200 krooni kuus. Käesolevaks ajaks on kostja nimetatud auto hageja teada võõrandanud oma lähisugulase äriühingule. Neli nooremat last vajavad logopeedilist ravi ja selleks, et neid X vallast kaks korda nädalas Viljandisse toimetada, on hageja laenanud autot juriidiliselt isikult, sest nii tuleb odavam kui osta neljale lapsele (menetluse ajal käis kolm last ravil) bussipiletid. Kostja omab ühte ca 10 ha suurust kinnistut, sama suured on hageja kaks kinnistut kokku. Hageja on ühe kinnistu välja rentinud ja sealt saab ta renditulu 5500 krooni kuus, millest arvestatakse maha tulumaks, ja mis moodustabki siiani suurema osa hageja sissetulekust. Kuna pooled töötasid kooselu ajal teisel hagejale kuuluval kinnistul metsa üles, siis hagejal pole sealt võimalik lähemate aastakümnete jooksul tulu saada. Kostja sai poolte kooselu ajal töötasu 10 000 – 30 000 krooni kuus. Kostja on võimeline ka peale kooselu lõppu teenima sellist töötasu, mis võimaldab tasuda elatist vähemalt alammääras.
3. U.S. taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt esineb asjas mõjuv põhjus elatise määramiseks alla miinimummäära (

§ 61

lg 6 p 3), kuna elatise väljamõistmine miinimummääras, s.o 1800 krooni kuus, jätaks kostja 3 majanduslikult väga raskesse olukorda. Kohus on tuvastanud, et kostja teenistus on kuus ca 12 000 netokrooni, samuti on kostja uude perre sündimas kaksikud lapsed. Miinimummääras elatise väljamõistmisel jääks kostjale elamiseks ca 3000 krooni, mis on selgelt vähe hakkamasaamiseks. Kohtumenetluse jooksul vähendas hageja nõutavat elatisesummat 1700 kroonini lapse kohta kuus, olles seega ka ise arusaamisel, et esinevad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seetõttu on ka apellandi nõue elatise väljamõistmiseks vastuoluline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-07 leidnud, et kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kostja on nõustunud, et peab 12 000-kroonisest palgarahast elatiseks ära maksma 7500 krooni ehk enamuse palgast. Apellandi nõude rahuldamisel võib tekkida küsimus kostja motiveeritusest edasitöötamiseks üldisemalt, samuti on selge, et 12 000-kroonise palga juures 9000 krooni elatiseks maksmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kasvava elukalliduse juures säilitada inimväärset elustandardit. Kostjal ei oleks apellatsiooni rahuldamise korral võimalik end ülal pidada, paratamatult tekiksid elatisevõlad jne. Tuleb ka arvestada, et kostja perre sünnivad eeloleval sügisel kaksikud lapsed, mistõttu jääksid nõutava elatisesumma juures sündivad lapsed majanduslikult kehvemasse olukorda kui elatist saavad lapsed, ja kostja oleks õige pea sunnitud esitama avalduse elatise vähendamiseks. Vastavalt

§-le 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja nõustub põhimõttega, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-07). Apellant on jätnud kinnistutele viidates märkimata, et 10 ha kinnisasja puhul on tegemist poolte ühisvara hulka kuuluva X kinnistuga X vallas. Kinnistul asub elumaja, mis on koduks poolte lastele, mistõttu on nimetatud vara jagamise (võimalik kinnistu realiseerimine) küsimus problemaatiline. Eelnevat arvestades osutub suuremaks kinnisvara omanikuks hageja, kes kasutab siiani kallist sõidukit, tasudes selle kasutamise eest ca 5000 krooni kuus. Kostja hinnangul on hageja oma sissetulekute avaldamisel vassinud. Kostjal on kindel kuutasu, kusjuures puudub ka igasugune tulemustasu võimalus. Apellant eksib väites, et kostja on võimeline teenima 30 000-kroonist kuutasu, kostja on selgitanud, et tema kvalifikatsiooniga metsatehnikul on praegune palgatase sisuliselt lagi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas. Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Tartu Maakohtu
3. veebruari 2007 otsus tuleb tühistada U.S. lt väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab U.S. lt välja elatise M.S. kasuks alates 01.01.2007 tütre K.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus, poja R.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus, poja 4 K.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus, tütre K.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus ja poja K.S. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes kehtivast kuupalga alammäärast 3600 krooni ei või ühele lapsele väljamõistetav elatis olla reeglina väiksem kui 1800 krooni.

§ 61

lg 6 annab kohtule õiguse jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui kohustatud isik on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on töövõimeline isik ning poolte lastel puuduvad muud sissetulekud. Järelikult saaks kostjalt väljamõistetud elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui kohus tuvastaks muud mõjuvad põhjused. Vaidlustatud otsusest tulenevalt pidas maakohus muuks mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jääks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Maakohtu nimetatud järeldus on põhjendamata ning ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et kostja töötasu suurus on 15 000 krooni kuus. Ringkonnakohus leiab, et selline töötasu suurus võimaldab kostjal maksta lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning sellises suuruses elatise maksmisel ei jää kostja majanduslikult raskesse olukorda, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena

§ 61lg 6 p 3 tähenduses.

Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et tulumaksuseaduse §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 kohaselt maksab hageja saadud elatiselt tulumaksu ning seetõttu saab hageja kulutada laste vajadusteks tulumaksu võrra väiksema summa. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, et elatise väljamõistmisel alammääras jääks tal elamiseks ca 3000 krooni kuus. Isegi elatise väljamõistmisel alammääras jäävad hageja sissetulekud ühe isiku kohta väiksemaks võrreldes kostjale jääva töötasu osaga. Kuivõrd ei esine

§-s 61 lg 6 sätestatuid aluseid, siis tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning kostjalt mõista välja elatis 1800 krooni igale lapsele kuus. Riigikohus on 12.03.2007 otsuses nr 3-2-1-19-07 leidnud, et kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista ainult siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalset vajalikku inimväärset elustandardit. Asja materjalidest nähtub, et elatise väljamõistmisel miinimummääras on tagatud kostjale minimaalselt vajalik elustandard ja tema varalist seisundit arvestades ei ole see talle ebamõistlikult koormav. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja seisukoht, et elatise suuruse kindlakstegemisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et tema uude perre sünnivad 2007. a septembris kaksikud lapsed, ei ole asjakohane.

§ 61

lg 5 kohaselt on võimalik väljamõistetud elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole võimalik elatise suurust vähendada enne, kui kostja perre on lapsed sündinud. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas sündinud lapsed jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Käesoleva juhul oli vaidluse esemeks, kas kostja on suuteline maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras või esinevad seaduses sätestatud asjaolud, mis võimaldavad elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Seega tuli maakohtul hinnata eelkõige kostja varanduslikku olukorda. Hageja varandusliku olukorra hindamine elatise suuruse kindlakstegemisel oleks vajalik eelkõige siis, kui tõenditest nähtuvalt oleks hageja varanduslik seisund võrreldes kostjaga oluliselt parem. Käesoleval juhul maakohus seda tuvastanud ei ole. Asjaolu, et hageja kasutab 5 kostja sugulase sõiduautot laste kooliviimiseks ning logopeedi ja arsti juures käimiseks, ei tõenda seda, et hageja varanduslik seisund oleks kostja omast parem. Maili Lokk Egon Konsand 6 Üllar Roostoja