) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või 2 vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. EV Põhiseaduse § 33 kohaselt Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks…Kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku § 70 lg 1 kohaselt on ruumidest väljatõstmise aluseks täitedokument. Hageja väljatõstmisel tema poolt kasutatavast eluruumist sai olla täitedokumendiks ainult jõustunud kohtuotsus. T.V. teadis 2005 a mais ja juunis, taotledes kohtutäitur R. Rosenthalilt V.L. suhtes väljatõstmise läbiviimist, et Tartu Maakohtu 01.03.2005 määrusega on Tartu Maakohtu 15.12.2004 tagaseljaotsusele hilinenult esitatud kaja esitamise tähtaeg ennistatud. T.V. osales 22.02.2005 kohtuistungil, kus V.L. taotlust arutati. T.V. oli asjas menetluse jätkumisest teadlik.
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et T.V. , olles esitanud kohtutäitur R. Rosenthalile Tartu Maakohtu 15.12.2004 tagaseljaotsuse ja nõudes pärast asjas menetluse taastamist, so kaja esitamise tähtaja ennistamist siiski täitetoimingu läbiviimist, on vastutav V. L tema ebaseadusliku väljatõstmisega eluruumist X Tartus tekitatud varalise kahju eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja esitatud vara nimekirja ja esemete väärtuse (tl-d 15-16). Kohus on seisukohal, et esemete nimekiri ei ole ebamõistlikult mahukas või põhjendamatult kõrgelt hinnatud, mistõttu 10 980 krooni suurune summa V.L. varalise kahju katteks tuleb kostjalt välja mõista. Isegi kui V. L kuulunud konkreetsed esemed nii palju ei maksnud, kulub sama hulga asjade muretsemiseks, st kannatanu panemiseks olukorda, millises ta oli enne kahju tekitamist, ilmselt selline summa, nagu on hagis nõutud. Täitemenetluse seadustikus on sätestatud võlgniku kohustus leida väljatõstetavale varale koht ja vastutada ise vara hävimise ja/või kaotsimineku korral. Ebaseadusliku, so täitedokumendita väljatõstmise tõttu kannab V.L. vara hävimise või kaotsimineku eest vastutust mitte võlgnik, vaid T.V. . Võlaõigusseaduse § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus on seisukohal, et V. L on õigus nõuda tema ebaseadusliku väljatõstmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid hageja ligi 90 000 krooni suurune nõue on ebamõistlikult suur. Esiteks: T.V. hagis V.L. vastu, milles kohus kaja esitamise tähtaja ennistas, lõppes vaidlus Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2006 otsusega, millega maakohtu otsus V.L. väljatõstmiseks eluruumist jäi muutmata. Ebaseaduslik väljatõstmine toimus aasta enne täitedokumendi kohtuotsuse – jõustumist, kuid samas on V.L. käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega tunnistatud vaidlusaluse eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks. Teiseks ei esitanud V. L, viibides ise väljatõstmise juures, vastuväidet täiturile selle kohta, et tagaseljaotsus ei ole jõustunud ja asjas on menetlus taastatud. V.L. ei ole ise võtnud tarvitusele abinõusid temal tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või selle suuruse vähendamiseks – mitte niivõrd asjade ära paigutamise osas, kuivõrd just täitedokumendi puudumisele viitamata jätmise osas.
lg 2 p 2 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Kohus on seisukohal, et V.L. tegevusetust ei saa siiski vaadelda kui nõusolekut enda väljatõstmiseks eluruumist. Ta taotles väljatõstmise edasilükkamist, toomata esile mõjuvaid põhjuseid. 3 Kolmandaks on V.L. teatanud nii kohtutäiturile varsti peale väljatõstmist, kui ka kohtule kohtuistungil (tl 38), et ta ei taha enam korterisse X tagasi minna. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et V.L. on ennast mujal sisse seadnud, mistõttu tema mittevaraline kahju seoses korteri kasutamise võimalusest ilma jäämisega ei saa olla väga suur. Arvesse võttes neid kolme asjaolu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 980 krooni, so võrdselt varalise kahju suurusega, mis on asjaoludest nähtuvalt V.L. suurim kahju seoses tema ebaseadusliku väljatõstmisega. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 61 lg 1 p 1 ja hageja kohtukulude nimekirjale tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabi kulude katteks (0,05x 21960) 1098 krooni. Hageja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Tartu Maakohtu 05.08.2005 määrusega vabastati V.L. 100 000 krooni suuruselt hagilt nõutava 6000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest osaliselt hagi esitamisel, määrates tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 500 krooni. TsMS § 64 lg 1 ja 2 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Kostja T.V. tuleb välja mõista riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, so 22 % ulatuses, so (0,22x6000) 1320 krooni. Nimetatud summast 500 krooni tuleb T.V. välja mõista V.L. kasuks TsMS § 60 lg 1 alusel ja 820 krooni – riigituludesse. Ülejäänud osa riigilõivust, so (6000-1320) 4680 krooni tuleb riigituludesse tasuda V. L. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.