lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Alates 01.01.2006 kehtiv TMS ei sisalda enam sätet, mis kehtestaks viivise määra täitmisega viivitamise eest, kuid viivise määra reguleerib TsMS § 461 lg 4, mille kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega tuleb alates 01.01.2006 nõude tasumisega viivitamise korral võtta viivise määra arvestamise aluseks TsMS § 461 lg 4 ja VÕS § 113. Kohtutäitur on oma 28.08.2006 otsuses (tl 11-14) ja ka vastuses märkinud, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis antud juhul juba 2005. aasta detsembris, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.
Samas ei nõustu kohus avaldaja seisukohaga, et kuna kehtivas TMS-s puudub norm, millest tuleneks viivise 10% arvestamise õigus, siis on viivise arvestamine ebaseaduslik. Kohus leiab, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis kuni 01.01.
kehtivuse ajal, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.
Seejuures ei oma tähendust asjaolu, et viivise sissenõudmine on langenud uue seaduse kehtimise perioodi, kuna viivise tasumise kohustus on tekkinud varem. 2 Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et viivise arvestamine TsMS § 461 lg 4 alusel saab toimuda vaid tsiviilkohtumenetluses, mitte täitemenetluses. TsMS § 461 pealkirjaks on „Otsuse täitmine“, mis viitab sellele, et viivist saab selle sätte alusel nõuda täitemenetluses ja selle paragrahvi lg 4 sätestab otseselt ja arusaadavalt viivise arvestamise kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt ja intressilt kuni täimiseni. Samuti on põhjendamatu avaldaja viide kehtiva TMS §-le 56, mis sätestab, et sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist ning avaldaja väide, et kuna täitedokumendist - kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1768/03 - ei tulene viivise 10% nõudmise õigust, siis on viivise arvestamine täitemenetluses ebaseaduslik. Nagu juba eelnevalt märgitud, on antud juhul viivise tasumise kohustus tekkinud enne uue TMS jõustumist, mistõttu ei ole kehtiva TMS § 56 kohaldamine õige ning viivise arvestamisel tuleb kohaldada enne 01.01.
MS § 461 lg 4 ja TMS § 56, milline on viidud kooskõlla kehtiva TsMS. Alates 01.01.2006 arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt ja intressilt viivist kuni täitmiseni TsMS §-s 461 lg 4 sätestatud määras ja nõue rahuldatakse TMS §-s 56 lg 1 sätestatud ulatuses. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kohtutäitur Jane Rumjantseva 28.08.2006 otsus täiteasjas nr 189/2005/167 on seaduslik ja avaldaja kaebus selle otsuse peale põhjendamatu, mistõttu tuleb avaldaja kaebus rahuldamata jätta ja täitemenetlust jätkata. Kohus, jättes kaebuse rahuldamata, jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud täielikult avaldaja M.K. enda kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.